2-12-12906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2012 Põlva Tsiviilasja number 2-12-12906 Tsiviilasi I. H. M. H.

) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolev hagi on esitatud pärast 01.07.2010. a, ja nõutakse elatise maksmist uue perekonnaseaduse jõustumisele järgneva perioodi eest, kuuluvad asjas kohaldamisele uue perekonnaseaduse sätted.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 2 järgi on õigustatud saama ülalpidamist laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

§ 100lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sünnitunnistuse koopia (tl 5) kohaselt on hageja kostja tütar. Põlva Ühisgümnaasiumi teatise (tl 6) kohaselt õpib hageja Põlva Ühisgümnaasiumi 12. klassis. Perekonnaseaduse mõtte järgi mõeldakse ülalpidamise andmise all reeglina raha maksmist. 3

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.07.
3. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.
4. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele kuni 31.12.
5. a 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.
6. a 145 eurot kuus.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 29.03.

1. a, kuid hageja nõuab elatist alates 09.06.
2. a (tl 1-3). Kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 09.06.2011.

a kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni

§ 97p 2; § 100 lg 1 ja § 108 alusel.

Seega peab kostja maksma elatist hagejale avavahemiku xx.xx.xxxx 28.03.2012 eest ühekordselt kokku 1356,97 (139,01/30 x 22 + 6 x 139,01 + 2 x 145 + 145/31 x 28 = 1356,97) eurot ning alates 29.03.2012 igakuiselt 145 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb väljamõistetud elatis kanda hageja poolt hagiavalduses märgitud arvelduskontole. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 järgi on 1268,10 (139,01/30 x 22 + 6 x 139,01 + 2 x 145 + 145/31 x 9 = 1268,10) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 4