) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tahtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumine on
§-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 37276 nähtub, et kostja kohustus laenu tagastama 30.04.2008 summas 1300 krooni, mis koosnes laenu põhisummast 1000 krooni so. 63.91 eurot ja intressist 300 krooni. 29.03.2008 sõlmitud laenulepingu nr 142521 p 4 kohaselt tuleb laenult summas 1000 krooni, mis on võetud tähtajaga 30 päeva maksta intressi 300 krooni. Kostja tunnistab hageja laenu põhiosa nõuet summas 63.91 eurot ja intressinõuet summas 19.17 eurot. Sega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse katteks 63.91 eurot ja intressivõlgnevuse katteks 19.17 eurot kokku 83.08 eurot. 2 Hageja nõuab laenu mitteõigeaegse tagastamise eest kostjalt viivist 63.91 eurot. Pooled on laenulepingu p-s 13 kokkuleppinud, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Hageja on arvestanud viivist alates 1.05.2008 tagastamata laenupõhiosalt 63.91 eurolt ja on arvestanud perioodi 1.05.2008 kuni 8.12.2011 viivist summas 420.21 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõlgnevuse summani 63.01 euroni. Kostja on vastuses hagile märkinud, et viivise nõuet ta ei tunnista, ühtegi põhjendust ta esitanud ei ole. Asja materjalidest nähtub, et SMS Laen OÜ ja Tiina Sokk tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Seega puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg SMS Laen OÜ veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (
) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et SMS Laen OÜ ja Tiina Sokk vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub
kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul
lg-s 1 viivise seadusjärgne määr.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepingus intressi määraks kokkulepitud 1% päevas, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, seega tuleks kohaldamisele
Samas on kohus lugenud tühiseks laenulepingu punkt viivise osas, kuna päevas arvutatav 0,5% suurune viivise määr on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kalduv poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seega ei ole kohtuotsuse põhjendustega kooskõlas lugeda seadusjärgseks viivise määraks antud juhul lepingujärgset intressimäära 1% päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldamisele
lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.