Obsah (9)

§ 174§ 1741§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 163

Tsiviilasi nr 2-11-64023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 23. märts 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Ts

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4). Edasikaebamise kord AS Mini

Credit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maie Koger võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Mini

Credit hagi Maie Kogeri vastu 452,16 euro (põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 43,14 eurot, võla sissenõudmise kulud 25,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 191,73 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 30.12.2008 sõlmitud laenuleping nr

2. Kohus kohustas kostjat 20.02.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 36). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale A.T 27.02.2012 (tl 37) edasiandmiseks kostjale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

4.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 30.12.2008 laenutaotlusest, laenulepingust nr 15859 ja kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedist (tl 10-22).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 191,73 eurot, intress 43,14 eurot, võla sissenõudmise kulud 25,56 eurot ja 27.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 191,73 eurot. Hageja on taotlenud hagis kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,75% päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 367järgi.

Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on 27.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 23 872,50 krooni (1525,73 eurot) vähendanud 191,73 euroni, sidudes sisuliselt viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue, siis eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. 2

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude põhinõudes täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 63,91 eurot (riigilõiv). Kohtunik 3