Obsah (4)

§ 99§ 98§ 97§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-3069 Tsiviilasi SLO ja C

§ 99lg 1).

Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma (Riigikohtu lahend 3-2-1-93-08). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11). 2004 oktoobris valmis Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika", mille eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003, kuid selle tulemusel on välja arvutatud, et kuni 6-aastase terve lapse ülalpidamine linnas läheb maksma 119 eurot kuus ja 7-13 aastase terve lapse ülalpidamine linnas läheb maksma 139 eurot kuus. Hagiavalduse esitamise seisuga oli elatise miinimummäär 145 eurot lapse kohta. 555 eurot on hagejate vajaduste rahuldamiseks piisav ja arvestab hagejate huvi saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hagejad on esitanud koondtabeli hagejate vajaduste katmiseks kuluva raha kohta, kuid ei ole hagejate vajadusi näidatud ulatuses põhjendanud ega tõendanud. Väide, et hagejate elatustase ja 5 võimalused olid kostjaga koos elades oluliselt paremad, kui pärast lahku elama asumist, on paljasõnaline ja asjasse mittepuutuv. Hagejatele on tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik ning hagejate tavaline elulaad ei ole oluliselt muutunud. Ilmselgelt ei ole põhjendatud hagejatele mittevajalike ja/või põhjendamatult kallite asjade ostmine. Kostja hinnangul on hagejate vajadusi võimalik rahuldada väiksemate kulutustega. Väiksemad kulutused ei too aga kaasa hagejate elatustaseme ja võimaluste olulist langust. Väiksemad kulutused tähendavad üksnes kaalukamaid otsuseid ja kulutuste optimeerimist ning seda olukorras, kus hinnad tõusevad ja kostja perre on lisandunud alates

1. oktoobrist uued ülalpeetavad (Riigikohtu lahend 3-2-121-07). Hagejad on esitanud kulutuste koondtabeli ja jõudnud järeldusele, et hagejate vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused aastas on 20 048,58 eurot (so 1 670 eurot kuus kahe lapse kohta). Kostja ei nõustu hagejate poolt esitatud arvandmetega. Esiteks, koondtabeli ja hagiavaldusele lisatud muude tõendite vahel esinevad olulised vastuolud. Teiseks, ülevõimete tehtud kulutused ei ole mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Kui väidetavalt jääb hagejate seaduslikul esindajal pärast isiklike kulutuste mahaarvamist töötasust järgi 164 eurot, siis on küsitav, kas 1 670 euro ulatuses kulutuste tegemine hagejatele on ikka mõistlik ja põhjendatud. Kolmandaks, kuna osa tõendites näidatud kulutustest (nt jõulukaunistused, riided, jalanõud, kuid ka apteek ja hügieen) on tehtud pikema aja peale kui kuu või kaks, tuleb need kulutused jagada pikema perioodi peale ja seetõttu väheneb ka tõenditest nähtuv keskmine kulu kuus. Hagejate sõnul on tegelikud kulud suuremad kui hagiavalduse lisades 10 ja 14 näidatud kulud, sest kõik kuludokumendid ei ole säilinud. Kostja ei saa sellega nõustuda ja seda juba seetõttu, et hagejate poolt esitatud (lisad 10 ja 14) viie kuu (2011 aprill, mai ja juuni ning november ja detsember) kulutused on kuude lõikes samas suurusjärgus. On ebatõenäoline, et iga kuu kohta on säilinud kuludokumendid umbes-täpselt sama summa ulatuses läbi kõigi kuude. Kostja hinnangul on põhjendatud kulutused kahe lapse kohta kuus 555 eurot, mis koosnevad kulutustest eluruumile 120 eurot, haridusele 45 eurot, toidule 100 eurot, garderoobile 40 eurot, trennile, huviringile, laagrile 50 eurot, kultuurile 25 eurot, puhkusele 90 eurot, transpordile 10 eurot, meditsiinile 10 eurot ning isiklikule hügieenile ja hooldusele 15 eurot, muule 50 eurot j. kokku kulub kostja hinnangul kahe lapse ülalpidamiseks ühes kuus 555 eurot ja kummagi vanema osa kahe lapse kohta oleks 277,50 eurot. Kostja veel viitab, et hagejad on koondtabelis avaldanud, et ravimitele kulub 833,89 eurot aastas (so 69,49 eurot kuus), kuid tõenditest nähtub keskmine kulu ravimitele 30 eurot kuus või hagejad on koondtabelis avaldanud, et eluruumile kulub 1680 eurot aastas (so 140 eurot kuus), kuid tõenditest nähtub keskmine kulu eluruumile 65 eurot kuus. Kasvueas laps vajab tervislikku ja kvaliteetset toitu, eakohaseid riideid ning teda arendavat tegevust, kuid kõike seda on võimalik pakkuda, tehes mõistlikke kulutusi. Kostja selgitab kulutuste kujunemist: hagejate kohta ei ole põhjendatud eluruumikulude arvestamine hagejate poolt nimetatud ulatuses, sest hagejad viibivad 2/3 ajast ema juures ja 1/3 ajast isa juures; toidukulude tegemine 400 euro ulatuses kuus ei ole põhjendatud, sest hagejatele on võimaldatud lasteaias ja koolis söömine ning muul ajal on toidukulu põhjendatud 5 eurot päev ulatuses; hagejate garderoobile kulub 40 eurot kuus. Tegemist on kasvueas lastega, kuid ilmselgelt ei kasva hagejad nii kiiresti, et piltlikult öeldes täna sobiv riie või jalanõu on homme juba mittesobiv; kostja arvates on mõistlik, kui koolilapsele võimaldatakse kooli kõrvalt 1 trenn või 1 huviring. Kostja möönab, et laps võib olla huvitatud enamast, kuid arvestada tuleb ka lapse päevakava ja muude vajadustega (puhkeaeg, õppeaeg jms). Kostja arvates ei vaja lasteaialaps lisategevust lasteaiavälisel ajal, sest lasteaed pakub nii füüsilist kui vaimset tegevust; kultuuri tarbivad hagejad nii ema kui isaga koos olles ja on 6 mõistlik, kui vanemad kokku ei kuluta kultuuri peale rohkem kui 25 eurot kuus; hagejad veedavad olulise osa vaheaegadest kostjaga ning on mõistlik, kui kumbki vanem säästab puhkuse jaoks 45 eurot kuus; hagejate transpordikulu on minimaalne, sest kodu-lasteaed-kool jms kohad asuvad lähestikku; ravimitele kulub keskmiselt 10 eurot kuus. Kostja ei vaidle vastu, et esmaabivahendid peavad kodus olemas olema, kuid arvestades asjaoluga, et valveapteegid on avatud 24 tundi ööpäevas, ei ole mõistlik varuda koduapteeki mis tahes ravimeid igaks juhuks. Hagejate kulu isiklikule hügieenile ja hooldusele on minimaalne, sest pesu- ja hooldusvahendid on hagejatel nii ema kui isa juures; kulutused koduloomadele ei ole suuremad kui 30 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et tema igakuised sissetulekud on töötasu 748,67 eurot ja väljaminekud - II samba pensionikindlustus, eluruum, kütus, side, isiklik hügieen ja hooldus ning toit - 584,62 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on jätnud sissetulekute hulka arvestamata igakuise lastetoetuse, mis kahe lapse kohta kokku on 38,34 eurot. Hagejate seadusliku esindaja varalist seisundit mõjutab ka täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust (Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11). Täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus on viimased kaks aastat olnud hagejate seaduslikul esindajal. Hagejate seaduslik esindaja ei ole avaldanud, et talle kuulub lisaks kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn kinnisasi XXX. Kumbki kinnisasi ei ole koormatud krediidilepingu ega hüpoteegiga. Hagejate seaduslik esindaja on põhjendamatult arvestanud väljaminekute hulka II samba pensionikindlustuse, mis arvestatakse maha bruto, mitte netopalgast. Kuna kostja elab samal tänaval ja tema kulutused eluruumile on tunduvalt väiksemad (vt lisad 13 – 16), palub kostja tõendada eluruumikulude kandmist 330 euro ulatuses kuus. Hagejate seadusliku esindaja isiklikust eluruumikulust tuleb maha arvata hagejatele langev osa eluruumikulust. Kostja palub tõendada, et hagejate seadusliku esindaja sidekulusid (mobiiltelefon) ei kanna tööandja. Kostja igakuine sissetulek on töötasu 2 313 eurot ja väljaminekud 1985,89 eurot. Lisaks hagejatele on alates
2. oktoobrist kostja ülalpidamisel veel üks laps kostja kooselust praeguse elukaaslasega ja lapsehoolduspuhkusel viibiv elukaaslane (

§ 98lg 2).

Kostja kinnitab, et tal ei ole mis tahes muid sissetulekuid. Hageja töötasu on 748,67 eurot ja muud sissetulekud (lastetoetus ja tulumaksu tagastus 68,58 eurot, kokku 817,25 eurot ning igakuised väljaminekud on (isiklikud kulutused) 425 eurot ja saldo 517,25 eurot. Kostja enda igakuine sissetulek on töötasu 2 313 eurot ja väljaminekud on järgmised: isiklikud kulutused 300 eurot, teistele ülalpeetavatele 200 eurot, laenule, liisingule 1 560,89 eurot, saldo 327,11 eurot. Hagejate vastus kostja 20.02.2012 vastusele Hagejad jäävad hagiavalduses esitatud kõigi faktiliste asjaolude ja õiguslike põhistuste juurde. Hagejad ei ole väitnud, et kostja ei ole kunagi laste ülalpidamiseks elatist andnud või et kostja ei ole seda kunagi teinud piisavalt. Laste ülalpidamiseks makstavad summad vähenesid ja arvates 2011 oktoobrist ei saa kindlasti ülalpidamist lugeda piisavaks (2011 oktoobris kokku kahele lapsele 101 eurot, 2011 novembris 129,24 eurot, lasteaiatasu). Kuna kostja ei ole varem esitanud ühtegi arvet laste kulutuste kohta, siis hagejate esindaja möönab, et algselt tema poolt näidatud summad on veidi ebatäpsed. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et 2012 jaanuaris on olnud laste kulu kostjal kokku 191,48 eurot, veebruaris kokku 218,28 eurot (nendesse summadesse on juba arvestatud see 90 eurot, mille kostja kannab hagejate esindaja pangakontole). Olukorras, kus seaduses sätestatud elatise miinimumsummaks oli sel ajal 139 eurot ühe lapse kohta, ei saa kindlasti väita, et kostja oli nõuetekohaselt ja piisavas ulatuses laste ülalpidamise kohustust täitnud. Seega oli ja on alus elatise nõudega kohtusse pöördumiseks olemas. Kostja vastuväide selles, et kuna hageja ei ole esitanud andmeid detsembrikuu elatise maksmise kohta, siis ei olevat kostjale teada, kas 2011 detsembris makstud elatist on hageja pidanud piisavaks, on 7 demagoogiline ja otsitud. Kostja lõpetas hagejate toetamise pärast nende lahkumist kostjale kuuluvast eluruumist 2011 oktoobris. Varasem rahalise toetuse ehk elatise andmine on vaidluse seisukohalt oluline vaid selles osas, et näidata kostja tegelikke võimalusi; hagejate senist elatustaset; hagejate vajaduste kostja poolt varasemalt aktsepteerimist. Kostja eksitab kohut, väites, et lapsed viibivad 1/3 ajast kostja juures. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud kokkuleppe lapsega suhtlemise korraldamisel. Hagejad paluvad jätta nimetatud tõend tähelepanuta, kuna mingisugust kokkulepet ei ole sõlmitud. Hagejate esindaja ei ole kunagi teinud takistusi lastel isaga suhtlemiseks ja on seda igati soodustanud (vestlused-kokkulepped lastega), kuid ta peab täiesti põhjendamatuks ja alusetuks kostja tuginemist eeltoodud sõlmimata kokkuleppele. Tõenditest nähtuvalt on kostja igakuine töötasu hagejate esindaja töötasust 3 korda suurem, samuti ei ole võrdne vanemate varaline seis ja seda taas kostja kasuks. Laste kulu osa eluasemele oli kuni 2012 jaanuarini ühele lapsele 65 eurot. Alates jaanuarist 2012 tõusid piirkonna küttekulud 40 %, millest tulenevalt suurenes ka toasoojale tehtav kulutus. Summa on nüüd 70 eurot 1 lapse kohta, seega 2 lapse kohta 140 eurot kuus. Kostja on märkinud oma kulutabelisse kantud kulud 65 eurot. Lapsed on sisse kirjutatud ja elavad samuti ema juures ja alusetu on võtta laste kulude aluseks isa enda kulud. Suurem osa laste koolikuludest tuleb teha enne kooliaasta algust, igakuiselt tulevad juurde veel jooksvalt vajaminevad asjad. Meedias avaldatud uuringute tulemusena tuli

1. aasta septembris koolikoti esialgse sisu hinnaks 77.70 eurot, mida on terve aasta jooksul vaja täiendada. Ema igakuine toidukulu lastele on keskmiselt 383.20 eurot (5 kuu keskmine), mis on tõendatav tšekkide alusel. Hagejate esindaja eeldab, et kostja sellele vastu ei vaidle ning kohtutoimikut täiendavate dokumentidega koormata ei ole vaja. Kuna lapsed viibivad isa juures neljapäeva õhtul (so hommikusöök kodus; lõuna SL vanaema juures ja C lasteaias; SL sööb enne isa juurde minemist ka õhtusöögi kodus; vahel sööb ka C pärast lasteaeda ja laste haiguste ajal vanaema juures). Seega neljapäeval on isa toidukulu minimaalne. Pühapäeval on mõlemad lapsed isa juures, kuid hommikusöögi söövad kodus, sageli ka lõunasöögi. Ülisuur on ka kostja märgitud tema kulu laste hügieenile. Lapsed on ühes kuus 4-5 täispikka päeva + 4 õhtut (neljapäeviti) isa juures. Piisavalt on hagis põhjendatud laste vajadus riietele, mis vastab minimaalsetele vajadustele. Eestis on siiski 4 aastaaega ja vastavalt sellele ka kulutusi riietele. Lapsed on kasvueas ja uute riiete ostmise tingib mitte see, et riided on auklikuks kantud, vaid see, et lapsed nendest välja kasvavad. See on üldteada asjaolu ja eeldatavalt hagejate esindaja poolt eraldi tõendamist ei vaja. Hagejate esindaja kulud laste riietele on olnud
2. aastal väikesed, sest suur abi riiete tasuta saamiseks on tulnud peretuttavalt. Kulutused riietele on kokku ca 4090 eurot, riideid on ostnud ka vanavanemad. Lisaks on hagejate seaduslik esindaja saanud tasuta riideid veel ka teistelt tuttavatelt, ostnud osaliselt ise, sh Humana kauplustest. Laste ülalpidamisel ja kostja vastava kohustuse suuruse määramisel ei ole alust lähtuda eeldusest, et humanitaarabi võimalused on jätkuvad ning et humanitaarabist kõik vajalikud riided saab osta. Mis puutub jalanõudesse, siis nende ostmine Humanast on praktiliselt võimatu. Lisaks ei ole kantud riided ja kantud jalanõud võrreldavad oma kvaliteedilt ja hügieenilt. Kostja osa on selles osas olnud minimaalne: ½ S talvemantlist, C teksad/kampsun/suvekingad/paar paari aluspükse ja see ongi praktiliselt kõik terve aasta jooksul. Ema viib ja toob C igapäevaselt lasteaeda ja tagasi koju, SL tuleb 3 X nädalas trennist ära tuua. Samuti on transpordikuluks ca 16 bussipiletit kuus, millise kulu 16 X 0,50 senti ehk 8 eurot kannab ema. Vaidlus peaks puuduma selles, et mõlemad lapsed on erivajadustega ja vajavad eritoitu ja ravimeid. Laste ravimite summa 832,30 eurot on samuti igati põhjendatud. SL tarvitab igapäevaselt mitut allergia ravimit ja seda võib-olla elu lõpuni. C on nõrga immuunsüsteemiga. Mõlemad lapsed on toitumishäirega (SL lahkumineku tõttu) ja C ei söö puu-ja juurvilju. 8 Seetõttu on vajalikud vitamiinid ning ka kõik ülejäänud ravimid peavad tavapäraselt iga pere koduapteegis olemas olema. Retseptiravimid (allergia) on vastavuses arsti ettekirjutusega, see tähendab et need on kohustuslikud ja lastele hädavajalikud kulutused. Kostja on märkinud oma tehtud kulude hulka kulud koduloomadele, kuid tegelikult on kulutanud ta nende toidule/heinale, saepurule võib-olla 1-2 paki jagu. Seega puudub igasugune alus neid kostja tehtud kulutusteks lugeda. Kostja kulud koduloomadele võivad olla olnud maksimaalselt 5 eurot aastas. Kostja kulutused kultuurile on olnud seotud aastas ca 2-3 korda kino- ja 1-2 kontserdikülastusega, mitte aga summas igakuiselt 30 eurot. Summa 30 eurot on selles osas olnud minimaalselt hageja esindaja kulu. Kostja vastuses osas "Kostja hinnangul mõistlikud kulud" märgib hagejate esindaja järgmist: toit 150 eurot on ligilähedane ühe inimese minimaalse toidukorvi maksumusega ühes kuus (statistika põhjal) kuid mitte kasvava lapse igapäevastele vajadustele toidule. SL on vanemate lahkumineku tõttu toitumishäirega ega söö tavapärast hakkliha, liha, juurvilja. Tema põhitoiduks on kanafilee, kanahakkliha ja punane kala. Tal on söömishäire tõttu vajadus olnud nii psühholoogi kui ka psühhiaatri järele. Seega kulud toidule on suuremad kui tavalisel lapsel. Lastele on praegusel intensiivsel kasvamise ja arenemise perioodil eriti vajalik piimatoitude piisav tarbimine, vahetuvad ka hambad. Hagejate esindaja soovib, et lastele väljamõistetava elatisraha suurus oleks piisav ning et hagejate esindaja saaks ise tasuda kõik lastega seonduvad kulud. See välistaks edaspidi igasugused vaidlused ja ühtlasi oleks kaitstud laste huvid. Praegu on laste isa taganenud tasapisi igasugustest tema kanda onud maksetest, sh lapse kunstiringi tasust. Kui kostja on võtnud endale suured laenukohustused, siis oleks ta pidanud enne arvestama laste ülalpidamiskohustusega ja kui tal lastega seonduvateks kuludeks raha väidetavalt ei jätku, siis on kostjal võimalik realiseerida näiteks kinnistu Tahkurannas. Hagejate esindaja on oma möödapääsmatute kulude tabelis näidanud ainult need kulutused, mis mahuvad tema sissetuleku piiridesse. Möödapääsmatute kulutuste loetelust on välja jäänud kõik lastega seonduvad kulud riietele, ravimitele, toidule, koolile, lemmikloomadele, sest kõik need kulud on katnud tema vanemad. Samuti on laste vanavanemad tasunud auto tavakindlustuse ja kaskokindlustuse maksed, autohoolduse, hambaravikulud ja kõik hagejate esindaja suuremad arved. Laste ülalpidamise kohustust peavad täitma laste vanemad, mitte vanavanemad. Kostja varaline seisukord seda hagejate poolt nõutavas summas võimaldab. Kostja netotöötasu on tuludeklaratsioonile toetused 2428,53 eurot. Lihtsa arvestuse kohaselt, et 50 % kostja töötasust jääks tema kulude katteks ja igapäevavajaduste rahuldamiseks ning 50 % jääks igakuiselt 3 lapse ülalpidamiseks, kujuneks summaks 405 eurot ühe lapse kohta (2430:2=1215 eurot; 1215:3= 405 eurot). Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laste vajadused on hagis märgitust väiksemad, siis elatise väljamõistmisel palub hagejate seaduslik esindaja jätta vähemalt 75% laste igakuistest vajadustest kostja kanda. Hageja esindaja esitab omapoolsed kommentaarid ja vastuväited kostja maksete kokkuvõte kohta. Hagejate esindaja ei ole saanud kostja poolt lastega seonduvatest maksetest täpseid kokkuvõtteid teha, sest kostja ei ole kunagi hagejate esindajale näidanud, kui suured need väidetavalt on. Kostja liisingud ja laenumaksed ilmselgelt ei puuduta laste vajadusi. Sampo panga krediitkaarti kasutas kostja kooselu ajal hagejaga bensiini, toidu jm kaupade eest tasumiseks. Hagejate esindajale ei ole arusaadav mis maksega Nordea panga osas tegelikult tegemist on. Kostja on aktsepteerinud merisigade kuludeks 30 eurot mis katab ainult kulud toidule, saepurule ja heinale. Lisanduvad veel puuri pesemisvahendid, veekulu, prügikulud määrdunud heina ja saepuru jaoks, majapidamispaber puuride kuivatamiseks, ühekordsed kummikindad. Seega kulud kokku ongi keskmiselt 40 eurot. Hagejate esindaja leiab, et kostja poolt eluruumile kahe lapse kohta tehtud kulud 61,20 eurot on alusetud, kuna lapsed on sisse kirjutatud ja elavad emaga aadressil XXX,Tallinn ja käivad isal 9 külas neljapäeva õhtuti ja pühapäeval. Kostja tehtud kulutused laste garderoobile summas 38,66 eurot on samuti alusetud, kuna kostja on tasunud terve
3. aasta jooksul laste garderoobikaupadest mitte rohkem kui 120 eurot, seega tegelik kulu 10 eurot kuus (50 % vanema lapse talvemantli maksumusest ja noorema tütre teksased, kampsun, suvekingad ja mõni pesupaar). Puhkus 45 eurot on alusetu, kuna kostja poolt esitatud laevapileti arvele tuleb 1 kuu keskmiseks 2,98 eurot ühe lapse kohta kuus, seega kaks last 5,96 eurot. Hageja arvates on alusetud ka kostja kantud 60 eurot koduloomadele, koolitarvetele, taskurahale ning muudele kuludele kokku 19,98 eurot. Kostja kantud kulud kultuurile 30 eurot on alusetud, kuna isa käis lastega viimati kinos novembris ja suvel ühe korra vabaõhukontserdil. Hagejate esindaja vaidleb vastu kostja hinnangule, et põhjendatud kahe lapse toidukulud ühes kuus on 100 eurot. Lapsed on toidu osas erivajadustega toitumishäirete tõtt ning hageja kulutused toidule ja hügieenile on 383 eurot ühes kuus kahele lapsele kokku. Hagejate esindaja vaidleb vastu ka kostja poolt välja toodud garderoobikuludele, mille kohaselt on 240 eurot aastas ühele lapsele piisav. Samuti paluvad hagejad elatisraha väljamõistmisel ravimite osas nende katet 100%-liselt, kuna lapsed on ravimite osas erivajadustega. Tuludeklaratsioonist nähtuvalt sai kostja
4. aastal sissetulekut ka väärtpaberite võõrandamisest kogusummas 11 723,55 eurot. Kostja ei ole oma vastuses näidanud võlakirjade ja aktsiate omamist, neist tulu saamist. Kostja sissetulek on ka suurem tema poolt tabelis näidatust summast. Danske Bank krediitkaardimaksed on kostja igapäevased kulud (nt. toit, kütus jm.), jaanuaris 1306,32 eurot + väiksemad kulud ja veebruaris 943,39 eurot + väiksemad kulud. Elatisraha suuruse määramisel peab arvestama laste tegelike vajadustega tänasest kuni täisealiseks saamiseni.
5. aasta alusel õigeid kokkuvõtteid tulevikku suunatuna teha ei oleks õige, sest laste kõige suurema kuluartikli “riietus” osas seni kummalgi vanemal suuri kulutusi ei olnud. Hagejate esindaja ei nõustu kostjaga selles, et laste vanematel on võrdne rahaline seis. Ainuüksi tuludeklaratsioonid tõendavad, et kostja sissetulek on vähemalt kolm korda suurem. Kostjale kuulub neli kinnisvara, hagejale kaks (neist üks on elukoht). Hagejate esindaja omandis olev kinnisasi XXX, mis omandati omandireformi käigus, ei ole käesoleval ajal likviidne. Lisaks ei ole mitte millegagi põhjendatud, et alla keskmise sissetulekuga vanem peaks oma kinnisvara võõrandama mis tahe hinnaga põhjusel, et teine vanem laste ülalpidamiskohustusele vastu vaidleb ja leiab, et oluliselt alla seaduses sätestatud elatusmiinimumi elatise maksmine on piisav. Nimetatud kinnistu on hinnatav tagatisena juhuks, kui ootamatult peaks tekkima mis tahes hädavajalikke väljaminekuid. Hagejate esindaja on sunnitud siinkohal veel kord rõhutama, et kostja omandas kinnistu Pärnumaal üsna pea pärast poolte kooselu lõppu. Ainuüksi nimetatud fakt kinnitab kostja kõrget elatustaset ja võimalusi laste vajadustele vastavat elatist maksta. Lastekaitseseaduse eesmärgi ja mõtte kohaselt ei tohi lapsed vanemate lahkumineku korral kaotada elukvaliteedis. Hagiavalduses taotletav elatis 370 eurot 1 lapse kohta kuus on pigem liiga väike kui suur summa. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hooldusõiguse küsimuse lahendamine on käesolevas vaidluses oluline ning et hagejate seaduslik esindaja kasutab selles osas venitamistaktikat. Niisugune väide on täiesti alusetu. Hagejate esindaja palub kõik kostja väited seonduvalt hooldusõiguse küsimusega ning vastava kokkuleppe eelnõu jätta tähelepanuta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 10 Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Vaidlust ei ole selles, et EOja JOalealised lapsed SLOja COelavad koos emaga.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Nii hagejad ja kostja on väitnud, et hagejad elavad oma emaga. Seega ei ela kostja lastega koos ning on täidetud elatise saamise esmane eeldus. Hagejad ja kostja vaidlevad selle üle kas tegemist on kostja poolt rikkumisega. Samuti on vaidlus elatise suuruse üle. ülalpidamiskohustuse Riigikohus on 3-2-1-33-11

1. mai 2011 kohtuotsuses asunud seisukohale, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. Samas kehtib TsMS § 369, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse rikkumine. Eeltoodust utlenevalt tuleb ka kehtiva perekonnaseaduse alusel elatise välja mõistmisel arvestada kostja poolse ülalpidamiskohustuse rikkumisega ning elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse varasem täitmata jätmine. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Hageja seadusliku esindaja väitel on kostja alates
2. aasta oktoobrist tasunud elatist kokku 101 eurot ( 36 eurot 17.10.2011 - osalus lapse talvemantli hinnas ja lastetoetus 65 eurot 31.10.2011), novembris maksnud kahe lapse ülalpidamiseks kokku 129,24 eurot (sh 90 eurot elatis, lasteaiatasu 22,24 eurot, vanema lapse ujumine 8 eurot, noorema lapse treeningukulu ca eurot). Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud SLO tsperele taskuraha (tl 70). Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud CO lasteaiaarved 04.10.2011 summas 43,82 eurot, 31.10.2011 summas 31,00 eurot, 09.11.2011 summas 43,82 eurot, 06.12.2011 summas 47,14 eurot ja 04.01.2012 summas 45,48 eurot (tl 71). Samuti on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud hagejate trennitasud (tl 72). Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele elatist oktoobris 2011 111,00 eurot, novembris 2011 90,00 eurot, detsembris 2011 90 eurot ja 31.01.2012 90,00 eurot (tl 73). Seega on kostja tasunud oktoobris 2011 elatist kokku kahele lapsele 187,82 eurot, novembris 2011 197,14 eurot ja detsembris 2011 191,48 eurot. Samuti on kostja esitanud arveid lastele ostetud riiete kohta veebruaris 2012 (tl 74). Kostja poolt MTÜ L arved tuleb jätta tähelepanuta, kuna nimetatud arved SLO huviringi eest perioodi kohta, mille kohta elatise nõuet esitatud ei ole (tl 75 ja 85). Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud XXX KÜ arved, kuna vaidlus puudub selles, et hagejad elavad koos emaga. Seega on kostja rikkunud enne hagi kohtusse esitamist hagejate ülalpidamiskohustust, andes hagejatele seaduses sätestatud minimaalmäärast vähem elatist ning seega on alus eeldada, et kostja võib seda ka tulevikus teha. Kostja ei ole andnud lastele piisavalt elatist. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud hagejate esindaja pangakontole elatist oktoober – detsember 2011 u 90 eurot kuus ning tasunud lisaks lasteaia ning trenniarved ning lastele taskuraha. Kohus leiab, et elatise maksmine peab olema kindlas 11 summas, et hagejad teaksid sellega arvestada ning hagejate esindaja saaks ise tasuda kõik lastega seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis kostjalt hagejate kasuks välja mõista.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Seega tuleb kindlaks teha laste vajadused. Laste vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lastele võimaldama, vaid kindlaks tuleb teha laste mõistlikud vajadused. Hagejad on esitanud kohtule mitmeid tabeleid ja ülevaateid lastele tehtavatest kulutustest, kuid tõendeid kõigi kulutuste kandmise kohta esitanud ei ole. Vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale ei ole vaja tõendada seaduses sätestatud minimaalmääras elatise suurust. Kohus möönab, et tegemist on kasvatate lastega, kes vajavad pidevalt uusi riideid ning kõiki riietele, jalanõudele tehtavaid kulutusi ei ole võimalik tõendada, kuid tehtavad kulutused peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. Kohus leiab, et hageja on tõendanud lasteaia kulud ning treeningute kulud. Tallinna Lasteaed tõendi kohaselt on aialapse toidutasumäär 1,66 eurot päevas ning osalustasu 22,24 eurot kuus (tl 15, I kd). Laagri Haridus- ja Spordikeskuse tõend on asjakohatu, kuna nimetatud tõend tõendab SLO osalemist ujumisringis perioodil 01.10.2009 kuni 31.03.2011, kuid elatise väljamõistmise nõue on alates 01.11.

1. Spordiselts Altise 08.09.2011 tõendiga ja Swedbank AS arvelduskonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et CO eest on maksnud õppemaksu
2. aastal 66,09 eurot kuus JO(tl 17-18, I kd). Samuti on tõendatud, et SLO põeb allergiat ning vajab seetõttu ravimeid. SA Tallinna Lastehaigla dr Urve P `u kirjaga on tõendamist leidnud, et SLO on allergoloogi jälgimisel alates 2006 aastast, ning tal on varaõitsevate puude allergia, mis avaldub õitseajal pollinoosi kaebustes ja periooditi on ka kerged astmale viitavad kaebused, mis enam avalduvad peale füüsilist koormust. Nimetatud tõendi kohaselt on arst lapsele kirjutanud Sublivac keelealused tilgad, Nasonex ninapihustit, Singulair tablette ning Ventolini aerosooli (tl 31, I kd). Samuti on OÜ Hiiu Perearstid tõenditega tõendatud, et SLO vajab pidevat ravi allergoloogilt, vajab mitmeid ravimeid püsiravina ning samuti vajab täisväärtuslikku toitu (tl 98, I kd). COl on OÜ HP tõendi kohaselt kaasasündinud immuunsüsteemi nõrkus ning 2011 kevadest ilmnesid psühholoogilised ja psühhosomaatilised probleemid. Seetõttu on vajalikud immuunsüsteemi tugevdavad ravimid ja vitamiinid (tl 99, I kd). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejad vajavad oma tervisliku seisundi tõttu ravimeid, vitamiine ning ta mitmekülgset toitu, kuid kohus leiab, et hagejate kulutused toidule ühes kuus 383,20 eurot on ülepaisutatud. Kohus leiab, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis ning arvestades laste vajadusi, väljakujunenud senist elulaadi, vanemate võimalusi, et ühele lapsele põhjendatud ja vajalikud kulutused ühes kuus on kommunaalkuludele 60 eurot; haridusele-lasteaiale 45 eurot; toidule 80 eurot; garderoobile 40 eurot; trennile, huviringile, laagrile 25 eurot; kultuurile 10 eurot; puhkusele 45 eurot; transpordile 5 eurot; ravimitele 30 eurot; hügieenile 10 ning muudeks kuludeks 20 eurot. Seega on ühe lapse igakuised kulud 370 eurot. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning kohus on seisukohal, et mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Käesoleval 12 juhul on nii hagejate seaduslik esindaja kui kostja heal järjel - arvestades kinnisvara, kostjale kuuluvaid väärtpabereid ning hagejate seaduslikule esindajale kuuluvaid hoiuseid. Swedbank AS pangakonto väljavõtte kohaselt oli EO töötasu veebruaris 2012 767,94 eurot kuus ning tema arvele laekuvad ka peretoetused summas 38,36 eurot. Kostja keskmine töötasu on 2 313,41 eurot kuus. Kostja saab küll hagejast suuremat töötasu, kuid see ei anna alust kostjalt laste ülalpidamiskulude suuremas osas väljamõistmiseks. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab osa ülalpidamiskulusid kanda peretoetuste arvelt. Elatise väljamõistmisel ei tule arvestada ainult vanemate töötasu suurust vaid ka üldist varalist seisundit. Samuti tuleb käesoleval juhul arvestada ka asjaoluga, et kostjal on kolm ülalpeetavat ning 13.10.2011 sündinud poeg ei tohi jääda hagejatega võrreldes halvemasse olukorda. Seega ei ole põhjendatud jätta hagejate ülalpidamiskulud suuremas osas kostja kanda. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hagejad elavad küll emaga, aga kostja juures olles kannab laste kulud kostja. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele pool hagejate kuludest, so SLO ülalpidamiseks 185 eurot ning CO ülalpidamiseks 185 eurot ühes kuus. Elatis kuulub välja mõistmisele alates 01.11.2011 ja kostja poolt sel perioodil hagejatele tasutud summad (hagejate seaduslikule esindajale tasutud elatis ning kõik muud laste kantud kulud) tasaarvestada välja mõistetud elatisega. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Lukiina Vismann kohtunik 13