) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole hagejale tasunud korteriühistu üldkoosolekute otsuste alusel kehtestatud majandamishooldustasusid alates 01.05.2008.a. kuni 31.08.2011.a. kokku 4 422.75 eurot, siis on hageja nõue võlgnevuse osas majandamishooldustasude nõudes tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4 422.75 eurot. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostja ei ole tasunud käesoleva ajani majandamishooldustasusid, siis oleks hagejal õigus 6 2-10-60565 nõuda tasumata maksetelt viivist, kuid hageja ei ole esitanud kohtule arusaadavat viivise arvestust, hageja esitatatud andmed samuti ei võimalda kontrollida hageja viivise arvestuse õigsust ning kohtul ise viivis välja arvestada. Hageja esitatud raamatupidamisetõendis arvestatud ja arvetes esitatud andmed ei kattu. Samuti ei ole selge milliseks tähtajaks hageja nõudis kostjalt majandamishooldustasude maksmist. Hageja on esialgses hagiavalduses kirjeldanud, et nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates maikuust, kuid hageja ei ole põhistanud, millest konkreetselt hageja nõutud summa koosneb, seetõttu ei ole võimalik viivist ümber arvestada, hageja ei ole ära näidanud mitme päevaga on kostja olnud viivituses ja missugusest ajavahemikust mis ajani. Hiljem täpsustatud hagiavalduses ei ole hageja samuti kirjeldanud, kuidas iga konkreetse arve tasumisega viivitamisega on kostjale viivis arvestatud. Hageja menetluse käigus esitatud arved (t.l. 110, 137-140) sisaldavad rida viivis, kuid mille eest viivis kostjale on arvestatud ei ole selge. Kohtul ei ole võimalust ise viivist hageja eest arvestada, sest hageja esitatud andmed ka kostjale tasumisel kuuluva majandamishooldustasu arvestamisega tasumiseks on vastuolulised. Näiteks on 04.01.2010.a. arve (t.l. 55 pöördel) kostjale esitatud majandamishooldustasu tasumiseks oktoobri, novembri ja detsembrikuu eest kokku summas 4 593 krooni, kuid raaamtupidamisetõendist (t.l. 10) nähtub, et kostjale on jaanuaris 2010.a. arvestatud tasumisele kuuluvaks summaks 1 617.76 krooni. Kuna kostja ei ole arveid kätte saanud ja majandamishooldustasusid ei ole nõutud igakuuliselt, siis ei saa eeldada, et kostja pidi hageja nõudel igakuuliselt tasuma majandamishooldustasu. Kuna hageja ise ei ole järjekindel olnud ja nõuetekohaselt esitanud kostjale tasumisele kuuluvaid summasid, siis ei saa kohus ka võlasuhte olemusest tulenevalt kindlaks määrata täitmise tähtaega, kui hageja ei ole seda ise selgelt kostjale arusaadavaks teinud. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue viivise nõudes tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kohtuvälist kokkulepet pooled ei ole saavutanud (t.l. 7-8, 51-52 61 pöördel, 62). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, siis kohus leiab, et arvesse võttes asja olemust on õiglane jä õige jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.