← Eesti

2-10-52379/25

2-10-52379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-52379 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2011 kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gon

) § 24 lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsuselt. Kuna hageja ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, mis eeldaksid korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamist seoses juhatuse liikmena

§ 24

lg 3 alusel, siis ei ole kohtul põhjust kahelda, et Jelena Vangonen on hagi kohtusse KÜ Nartall-18 vastu esitanud korteriühistu liikmena. Samuti ei kohaldu hageja suhtes kostja viidatud

§ 24

lg 3 viimane lause, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsuselt. Kuna korteriühistu liime õigust vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsuseid reguleerib korteriühistuseadus, siis ei ole kohtul põhjust tugineda

sätetele üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kohta. KÜS §-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (

) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. 3

(6)2-10-52379

§ 24

-1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 24

-1 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kuna hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest tulenevalt ta soovib üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist seoses üldkoosoleku otsuse kokkukutsumise korra rikkumisega ja hageja eesmärgiks on, et kohus teeks kindlaks, et üldkoosoleku 08.09.2010.a. otsus ei oleks kehtiv, siis kohus formuleerib hageja nõude ümber - hageja nõudeks on tuvastada 08.09.2010.a. KÜ Nartall-18 erakorralise üldkoosoleku otsused.

§ 20lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

§ 20 lg 2 kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. § 20 lg 3 alusel peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. § 20 lg 4 järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. § 20 lg 6 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. § 20 lg 7 järgi kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumisest samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.

§ 20

-1 lg 1 alusel üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. § 20-1 lg 5 alusel küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Seega on kohtul vaja tuvastada, kas Korteriühistu Nartall-18 erakorralise üldkoosoleku 08.09.2010.a. otsuste vastuvõtmisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda või mitte. Kohus tegi kindlaks, et 12.08.2010.a. esitati KÜ Nartall-18 juhatusele avaldus Tallinna mnt 18 maja elanike - korteriühistu liikmete taotlus kutsuda kokku korteriühistu liikmete erakorraline koosolek 08. või 09. septembril 2010.a. (t.l. 4-5). Kohus leiab, et 12.08.2010.a. avaldust juhatusele ei saa pidada

§ 20

alusel korteriühistu liikmete kirjaliku pöördumisega korteriühistu juhatuse poole, sest selle avalduse on allkirjastanud vaid V K, asjaolu, et avaldusele on lisatud korteri numbrid, kes toetavad V K pöördumist ja kusagil on nende isikute allkirjad, ei saa pidada nõuetekohaseks avalduseks üldkoosoleku kokkukutsumiseks teatud arvu korteriühistu liikmete poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega avaldus korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks, mis on allkirjastatud vaid V K poolt ei kohusta

§ 20

lg 3 alusel kokku kutsuma üldkoosolekut, sest tõendatud ei ole, et üldkoosoleku kokkukutsumise avaldus oleks kirjalikult s.t. omakäeliselt allkirjastatult nõutud 1/10 korteriühistu liikmete poolt. Seega ei ole korteriühistu liikmete poolt järgitud üldkoosoleku kokkukutsumise eelnevat kohustuslikku korda, millise järgimine annaks

§ 20lg 3 alusel õiguse mittetulundusühingu liikmetele ise kokku kutsuda üldkoosolek.

Seega ei olnud V K ja teistel korteriühistu liikmetel õigust kokku kutsuda üldkoosolek. 4

(6)2-10-52379 Kohus tegi kindlaks, et korteriühistu liige V K pöördus 16.08.2010.a. ühistu liikmete poole, et temale antaks nõusolek korteriühistu liikmete erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta
  1. või
  2. septembril 2010.a. päevakorraga: katuse, keldrist varuväljapääsude remondi teostamisega praagiga seotud kulude hüvitamine; uuele projektile hinnangu andmine; vahendite kokkuhoid kriisiperioodil; koosoleku otsuse üldjäreldus (t.l. 10-11). Pöördumises on näidatud ära 14 korteriühistu liikme ees- ja perekonnanimed koos allkirjadega. Kuna see pöördumine on suunatud korteriühistu liikmetele, siis iseenesest korteriühistu liikmete nõusolek või volitus V K ei anna V K õigust kokku kutsuda omal algatusel üldkoosolekut ilma

§-s 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgimata. Kuna üldkoosolek oli ikkagi kokkukutsutud ilma

sätestatud korda järgimata, üldkoosoleku kokkukutsujatel ei olnud selleks õigust, sest nad ei olnud pöördunud eelnevalt juhatuse poole nõudega kokku kutsuda üldkoosolek, siis on tõendatud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus nõustub hageja väitega, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei ole märgitud koosoleku kokkukutsumise päeva, mistõttu puudub võimalus tuvastada, kas üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud

§-s 20 sätestatud seitsmepäevast tähtaega (t.l. 12-13). Kohus tuvastas, et korteriühistu juhatusele 12.08.2010.a. V K poolt tehtud ettepanek kutsuda kokku üldkoosolek kui 16.08.2010.a. V K pöördumine saada korteriühistu liikmetelt nõusolek üldkoosoleku kokkukutsumiseks sisaldasid üldkoosoleku kokkukutsumise soovi järgmise päevakorraga: katuse, keldrist varuväljapääsude remondi teostamisega praagiga seotud kulude hüvitamine; uuele projektile hinnangu andmine; vahendite kokkuhoid kriisiperioodil; koosoleku otsuse üldjäreldus (t.l. 10-11). Tuvastatud on, et

  1. septembri 2010.a. üldkoosoleku kokkukutsumiseks teade sisaldas järgmist päevakorda: keldrist varuväljapääsu katuste remondi teostamise praagiga seotud kulude hüvitamine; luua maja projekti hindamiskomisjon; algatada kriminaalmenetlus endise KÜ juhatuse esimehe ja käesoleval ajal OÜ Elamu Teenused juhataja Kiselevi suhtes maja katuse remondi teostamisel praagi, mis ähvardab vahelae plaatide sisselangemist, varjamise faktis; vahendite kokkuhoid kriisiperioodil; üldjäreldus koosoleku otsuste käigus, juhatuse ja juhatuse esimehe väljavahetamine (t.l. 12-13). Seega sisaldas üldkoosoleku kokkukutsumise teade lisaks esialgsetele päevakorrapunktidele päevakorrapunkti otsustamaks kohtumenetluse korteriühistu endise esimehe suhtes ning päevakorrapunkti juhatuse väljavahetamiseks. Kohus tuvastas, et
  2. septembril 2010.a. läbiviidud üldkoosolek sisaldas järgmist päevakorda, mis erines oluliselt kõikidest teistest ette teatatud päevakordadest ja sisaldas järgmist päevakorda:
  3. Maja katusekatte sihverplaadilt plekk-katusekatte vastu väljavahetamisel praagi kõrvaldamisega seotud arutelu ja otsuse vastuvõtmine ning maja 1, 2 ja 3 trepikoja keldriruumide varuväljapääsude renoveerimisega seotud praagi kõrvaldamise arutelu ning otsuse vastuvõtmine;
  4. Valitsejafirmast kui liigsest lülist (majas tööde teostamisel Nartall-18 rahaliste vahendite jaotamise vahendaja mitte korteriühistu kasuks) keeldumine;
  5. Tegevjuhatuse liikmete tagasikutsumine ning uute juhatuse koosseisu valimine;
  6. KÜ Nartall-18 uue juhatuse esimehe valimine (t.l. 14-17). Vaidlust ei ole, et üldkoosoleku päevakorra muutmistest seaduses ettenähtud korras korteriühistu liikmetele teatatud ei olnud, samuti ei ole vaidlust, et üldkoosolekul oleksid osalenud kõik korteriühistu liikmed, mis annaks õiguse muuta päevakorda (t.l. 18-23, 31-35). Vaidlust ei ole, et korteriühistu põhikirjaga oleks üldkoosoleku kokkukutsumiseks ette nähtud muu kord kui seaduses ette nähtud kord (t.l. 26-30). Seega oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda jättes korteriühistu liikmetele õigeaegselt teatamata, missuguse päevakorraga üldkoosolek toimub. Seega on kohus tuvastanud, et KÜ Nartall-18
  7. septembri 2010.a. üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu KÜ Nartall-18 üldkoosolekul
  8. septembri 2010.a. vastuvõetud otsused on tühised. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja tuvastada KÜ Nartall-18
  9. septembril 2010.a. vastuvõetud otsuste tühisus. 5

(6)2-10-52379 16.09.2010.a. ühistu liikme V. S avaldus selle kohta, et tema ei ole 08.09.2010.a. üldkoosolekul kohalviibijate nimekirjale allkirja pannud (t.l. 24-25) seab kahtluse alla nimetatud isiku allkirja ehtsuse kohalviibijate nimekirjas, kuid iseenesest V. Semjonova viibimine üldkoosolekul või allkirja andmine selle kohta ei säti siiski kahtluse alla teiste isikute viibimise üldkoosolekul. Vaidlust ei ole, et KÜ Nartall-18 tookordne juhatus on selgitanud V K 27.08.2010.a. kirjaga vajadust allkirjastada kõikide üldkoosolekut kokkukutsuvate isikute poolt ning juhtinud tähelepanu päevakordade erinevusele (t.l. 6-9). Kohus ei arvesta ka endise kostja juhatuse liikme esitatud dokumente kompromissi lahendamise arutelude kohta, sest vaidlust ei ole, et pooled kohtuvälist lahendust ei ole leidnud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.