Obsah (4)
§ 81§ 110§ 111§ 121TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-12-623 Määruse kuupäev 26.04.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J.i (J.) kaebus Riigiprokuratuuri tegevusega
) § 81 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline.
§ 81
lg 6 kohaselt menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või –määruse tõlkimise tema enda kulul. Kohtulahendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 581 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot lehekülje eest. Sama sätte lõike 3 kohaselt riigilõivu tasutakse poole lehekülje täpsusega. Kohus korraldas 26.03.2012 kohtusse saabunud V. J. venekeelse kaebuse koos lisaga tõlkimise kohtu tõlgi vahendusel. V. J. kaebuse tõlge on 3 ½ leheküljel ja kaebuse lisa tõlge 1/2-l leheküljel, see on kokku kaebuse materjalide tõlge 4 leheküljel, mistõttu tuleks V. J. tasuda riigilõivu 51,12 eurot (s.o 4 x 12,78 = 51,12). Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli 09.04.2012 kontol vaba raha jääk 0,00 eurot, kaebaja on vanglas kinni peetav isik ja ei tööta.
§ 110lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.
Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.
§ 111
lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta 3 suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et V.J. on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes
§ 110lg 1 p-st 1 V.
J. täielikult 26.03.2012 kohtusse saabunud kaebuse (koos lisaga) tõlkekulude kandmisest haldusasjas 3-12-
- Kohus peab seejuures vajalikuks anda V. J. menetlusabi tõlkekulude katteks seoses käesoleva haldusasja raames edaspidi I astme kohtule esitatavate venekeelsete avalduste ning tehtavate kohtulahendite tõlkimisega antud asjas. Riigilõivust vabastamisega Rahandusministeeriumile. seoses saadab kohus kohtumääruse teadmiseks
- Kaebuse tagastamine Kohus on seisukohal, et V. J. kaebus kuulub tagastamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel.
§ 121
lg 2 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigiprokuratuuri 17.04.2012 e-kirjaga (RP-6-9/12/4) kohtule esitatud dokumentidest: - Maksekorraldus nr 1982 – registreeritud 29.02.2012 nr RP-6-9/12/4-X, Riigiprokuratuuri kiri 06.03.2012 nr RP-6-9/12/4-X (V. J. 19.12.2011, 04.03.2012 ja 05.03.2012 pöördumiste koopiate väljastamine 18 lehel); Riigiprokuratuuri 09.03.2012 kiri nr RP-6-9/12/4-V, VII, VIII, XI, XII, XIII, millega on vastatud V. J. 08.02.2012, 09.02.2012, 10.02.2012, 06.03.2012
(2)ja 08.03.2012 pöördumistele; Riigiprokuratuuri 16.03.2012 kiri nr RP-6-9/12/4-XIV-XVI – nähtub, et Riigiprokuratuur on V. J. 26.03.2012 kohtule saabunud kaebuses (kaebaja poolt kirjutatud 21.03.2012) osutatud 05.03.2012 ja 13.03.2012 pöördumistele vastanud sisuliselt ja tähtaegselt. Kohus leiab, et V. J. kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja pöördumistele vastamisel on käitutud õiguspäraselt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt võib märgukirjale või selgitustaotlusele vastata 30 kalendripäeva jooksul. Sellest tähtajast on Riigiprokuratuur V. J. pöördumistele vastamisel kinni pidanud. V. J. nõue koopiate saamiseks täideti 4 tööpäeva jooksul maksekorralduse Riigiprokuratuuri saabumisest (maksekorraldus registreeritud 29.02.2012 nr RP-6-9/12/4-X, koopiad 18 lehel väljastatud kirjaga 06.03.2012) (AvTS § 18 lg 1). Kaebaja 13.03.2012 pöördumisele on Riigiprokuratuur vastanud kirjaga 16.03.2012, viidates varasemale samasisulistele pöördumistele 09.03.2012 antud vastusele. Kohus selgitab, et vastavalt „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse“ § 5 lõikele 7 võib üheaegselt mitmel viisil samale aadressile esitatud samasisulisele märgukirjale või 4 selgitustaotlusele vastata üks kord; sama paragrahvi lõikes 8 sätestatu kohaselt – märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust, selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastustaja on kaebajale vastamisel seaduses sätestatud nõudeid järginud. Seega on kaebuse esitaja poolt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 18 000 eurot perspektiivitu, kuna tõendamist on leidnud, et Riigiprokuratuur on kaebaja avaldustele (pöördumistele) vastamisel toiminud õiguspäraselt ning pole rikkunud kaebaja õigusi. Antud juhul on tegemist ilmselgelt sihipäratu kaebusega kahju hüvitamise nõudes ning kaebajal puudub alus esitatud asjaoludel kahju nõuda. Kohus ei pidanud vajalikuks teha puuduste kõrvaldamise määrust ega jätta kaebust käiguta asjaolude väljaselgitamiseks kuna kohtule on selge, et kaebaja vaidlustab Riigiprokuratuuri ülalosutatud toimingut - see on kaebaja 05.03.2012 ja 13.03.2012 pöördumistele vastamist – ning taotleb mõista välja kaebajale eeltooduga seonduvalt mittevaraline kahju summas 18 000 eurot. Samas sisaldab kaebus solvavaid ja süüdistavaid väljendeid Eesti Vabariigi, Prokuratuuri, kohtute (kohtunike) ja vangla aadressil, mida kohus ei pea võimalikuks menetleda ning ei loe kaebuse esemeks, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Samas on kaebajal pretensioonid viidates teistele kohtulahenditele kohtuasjades, mille kohta kohus samuti ei saa antud asjas seisukohta võtta, kuna kaebaja poolt viidatud kohtuasjades on kaebajal võimalus oma õigusi realiseerida viidatud kohtuasjade raames.
§ 121
lg 2 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud (faktilised väited) on tõendatud. Kohus selgitab: seoses V. J. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas kaebuse esitamisel. Mare Priks kohtunik 5