3-12-982/1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-12-982 Määruse kuupäev 16.05.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.L. (L.) kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada A.L. kaebus haldusasjas nr 3-
3. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Tallinna Vanglale.
4. Kaebus koos lisaga kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 14.05.2012 saabus Tartu Halduskohtusse A.L. 10.05.2012 kaebus Tallinna Vangla vastu. A. L. palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevusetus tema julgeoleku tagamisel Maardu Haiglas, mistõttu sai võimalikuks füüsiline rünne teise kinnipeetava poolt 16.11.2008 ning nimetatud ründest põhjustatud valu ja kannatuste hüvitamiseks mõista Tallinna Vanglalt välja 2000 eurot ja tänaseni püsiva terviserikke hüvitamiseks 3000 eurot. Kaebuse kohaselt saabus kaebaja
5. a oktoobris Tallinna Vangla Maardu Haiglasse. Kui kaebaja jäi üksinda kambrisse nr 519, püüdis ta korduvalt nii kontaktisiku kui peaspetsialisti kaudu saada kontakti julgeolekuosakonnaga. Kuna kaebaja on karistatud karistusseadustiku § 141 järgi, siis on tal kõrgendatud oht sattuda teiste kinnipeetavate rünnakute ohvriks ning kaebaja palus tagada talle võimalikult ohutu kambrikaaslane. 14.11.2008 toodi kaebajale kambrikaaslane, kes algatas 16.11.2008 konflikti ning tõukas teda selliselt, et kaebaja kukkus selili reformvoodi metallist otsale ja kaotas saadud löögist teadvuse. Kaebaja leiab, et kuna Tallinna Vangla ei suutnud tagada 1 tema julgeolekut, pidi ta taluma kannatusi ning ta sai kestvad terviserikked neerus ja kopsus. Tallinna Vangla tegevus oli süüline, kuna kaebaja oli korduvalt juhtinud vanglaametnike tähelepanu tema kõrgendatud riskiastmele, ent sellest hoolimata paigutas vangla tema kambrisse isiku, kelle agressiivsus oli hästi teada. Kaebaja märgib, et tema poolt Tallinna Vanglale esitatud kahjunõudele vastas Tallinna Vangla 18.04.2012 kirjaga nr 5-18/6527-1, milles vangla püüab vastutusest vabaneda normitehniliste vahenditega. Kaebusele lisatud Tallinna Vangla 18.04.2012 otsustusest (nr 5-18/6527-1) „Kahju hüvitamise taotluse tagastamine“ nähtuvalt esitas kinnipeetav A.L. Tallinna Vanglale 09.02.1012 kahju hüvitamise taotluse (nr 5-18/6527), milles taotles seoses 16.11.2008 tema suhtes kaaskinnipeetava poolt toimepandud ründega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 5000 eurot ning lisaks taotles ta kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamist. Taotluse esitaja leidis, et vastavalt Tartu Halduskohtu 29.11.2011 määruse punktile 6 haldusasjas nr 3-11-2676 tuleks kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg ennistada. Ülalnimetatud 18.04.2012 otsustusega jättis Tallinna Vangla A.L. taotluse kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Otsustuse vaidlustamisviite kohaselt on A. L. otsustusega mittenõustumisel õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Otsustuses juhtis Tallinna Vangla A. L. tähelepanu sellele, et kaebaja poolt viidatud Tartu Halduskohtu 29.11.2011 määruse haldusasjas nr 3-11-2676 punktis 6 kohus on selgitanud A. L., et kaebuse esitajal on võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimist ning selgitab, et kinnipeetaval on kohustus enne kohtusse pöördumist esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja oli teadlik, et peab kahju hüvitamise taotluse esitama hiljemalt 16.11.2011 ja taotlus tuleb esitada Tallinna Vanglale, kuid kaebaja seda ei teinud, vaid esitas selle asemel 16.11.2011 kaebuse Tartu Halduskohtule. Sellest lähtudes Tallinna Vangla ei ennistanud A. L. taotluse esitamise tähtaega. Tallinna Vangla rõhutab, et ka peale Tartu Halduskohtu määruse kättesaamist ei esitanud A. L. Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust kohe, vaid tegi seda alles kahe kuu möödudes, kuid kahjunõude esitamise viimaseks päevaks oli 16.11.
6. Samuti ei pea Tallinna Vangla taotluse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt toodud takistusi kirjutamisel käte vigastuste tõttu. Kaebus sisaldab taotlust riigilõivust vabastamiseks. Kohtu seisukoht A.L. on palunud kohtul tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevusetus tema julgeoleku tagamisel Maardu Haiglas, mistõttu sai võimalikuks füüsiline rünne teise kinnipeetava poolt 16.11.2008 ning ühtlasi palub A. L. nimetatud ründest põhjustatud valu ja kannatuste hüvitamiseks mõista Tallinna Vanglalt välja 2000 eurot ja tänaseni püsiva terviserikke hüvitamiseks 3000 eurot, see on kokku 5000 eurot. 2 Kohus on käsitlenud esitatud kaebust hüvitamiskaebusena ning hüvitamiskaebuse nõudeks on hüvitise väljamõistmine kaebuses näidatud kahju eest. Kaebaja poolt esitatud nõue vangla toimingu (tegevusetus seonduvalt kaebaja julgeoleku tagamata jätmisega) õigusvastasuse tuvastamiseks on käesolevas asjas kahjunõude koosseisuliseks elemendiks, mida saaks käsitleda koos kahjunõude läbivaatamisega. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks teha puuduste kõrvaldamise määrust kaebuse kohta, kuna kohtule oli kaebaja poolt esitatud nõue üheselt selge. Kaebusele lisatud Tallinna Vangla 18.04.2012 otsustusest nr 5-18/6527-1 nähtuvalt on kaebaja 09.02.2012 esitanud Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja suhtes 16.11.2008 kaaskinnipeetava poolt toimepandud ründega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 5000 eurot, kuid A. L. on esitanud taotluse hilinenult. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebuse esitaja väitel toimus kaaskinnipeetava rünnak, mille tulemusel tal kahju tekkis, 16.11.
7. Seega on kohtu arvates Tallinna Vangla taotluse läbivaatamisel õigesti tuvastanud, et kahjunõude esitamise viimaseks päevaks oli 16.11.
8. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on õiguspäraselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna taotlus on esitatud alles 09.02.
9. Samas märgib kohus, et kaebajal on olnud piisavalt aega tähtaegselt vaide esitamiseks ning samas ei vasta tõele see, et kaebaja ei saanud käte vigastuste tõttu vaiet kirjutada, kuna vangla on märkinud, et kaebaja on osalenud majandustöödel ja töötanud juuksurina, mis eeldab suuremat käte koormust kui kirjutamine. Kohus on seisukohal, et A.L. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 5000 euro nõudes seonduvalt 16.11.2008 kaebaja suhtes kaaskinnipeetava poolt toimepandud ründega kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tulenevalt VangS § 11 lg 8 tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul 5000 euro nõudes (seonduvalt kaebaja ründamisega kaaskinnipeetava poolt 16.11.2008) kahju hüvitamise nõudes vaiet läbinud, kuna kahju hüvitamise taotlus esitati kaebaja poolt kaebetähtaega rikkudes ja vangla kaebetähtaega ei ennistanud. Kohus asub seisukohale, et A. L. kaebus 5000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebaja ründamisega kaaskinnipeetava poolt Tallinna Vangla Maardu Haiglas 16.11.2008 kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel, kuna kaebajal on antud kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (Vangistusseadus § 11 lg 8). Kaebaja on taotlenud oma kaebuses ka ennistada kohtumenetluse tähtaeg. 3 Kuna kohtueelses menetluses on Tallinna Vangla teinud otsustuse 18.04.2012 ning A. L. kaebus on kohtule saabunud 14.05.2012, on käesolev kaebus A. L. poolt esitatud HKMS § 47 lõikes 2 ja RVastS § 18 lõikes 2 sätestatud 30-päevast tähtaega järgides, seega puudub kohtul vajadus kaebuse tähtaegsuse küsimuses seisukoha võtmiseks. Kohus selgitab: seoses A. L. kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas kaebuse esitamisel. Mare Priks kohtunik 4