Obsah (7)

§ 113§ 82§ 100§ 101§ 142§ 145§ 367

Tsiviilasi nr 2-11-27779 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. veebruar 2012 kell 14:00, Tart

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

1. Hageja esitas tõenditena kohtule järgmised dokumendid: liisinglepingud ja lisad, lepingu maksegraafikud, liisinglepingu üldtingimused, kindlustuslepped, käenduslepingud, arved debitoorse võlgnevuse osas, viivismaksete arved, kindlustusvõlgnevuse koos kinnitusega, teatis lepingu ülesütlemise kohta, varade üleandmise-vastuvõtmise aktid, varade tagastamisega ja realiseerimisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega, varade müügiaktid, kostjatele saadetud teatise 27.01.2010 müügikahju suuruse kohta koos nõude kalkulatsiooniga, õiendid kohtule 21.03.2011 (tl 11-93). KOSTJA VASTUS
2. Kostjad hagi ei tunnista.
3. Hagiavaldusest tulenevalt on hageja saatnud 10.07.2009 kostjatele teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, juhul kui ei tasuta võlgnevust 14 päeva jooksul. Ebaõige on hageja väide, et peale teadete saatmist ei võtnud kostja nendega ühendust ja ei otsinud lahendust kokkulepete saavutamiseks, sest juba enne teadete saatmist suhtles kostjaga hageja poolt volitatud isik Incure Inkasso Agentuur OÜ, kellega sai räägitud tagasimaksete tähtaegadest ning tagasimakseid sai vastavalt ka teostatud. 5 Lk 6 / 8
4. Kostjad ei saa nõustuda hagiavalduses esitatud müügikahjumi summadega põhjusel, et kostja hinnangul on vara müüdud alla selle turuhinna. Hagiavaldusest tulenevalt ei ole vara hagejale üleandmisel teostatud vara osas tehnilist ülevaatust, vaid on üksnes tuvastatud visuaalsed puudused Müügikahjum on tekkinud asjaolust, et varade võõrandamisest saadu ei katnud hageja lepingutest tulenevaid nõudeid kostja vastu. Hageja on väitnud, et ta saatis vastava kalkulatsiooni koos kahjuminõudega kostjatele, kuid kostja 2 võib kinnitada, et ta pole vastavasisulist kirja-teadet kätte saanud ja teda pole varade müügitulemustest samuti informeeritud. Kui ta püüdis Swedbankist informatsiooni saada müügitulemustest, siis vastust ta sealt ei saanud.
5. Kostjad leiavad, et müügikahjumi nõue ei ole põhjendatud, kuna ilmselgelt on varad müüdud nö võileiva hinnaga ja kuna lepingutest tulenevalt peab kõik liisingulepingu lõpetamisega kaasnevad kahjud, sh müügikahju korvama kostja, siis hagejat ilmselt väga ei huvitanudki varade müük õiglase hinna eest, vaid eesmärgiks oli varad kiiresti realiseerida ning probleemist vabaneda.
6. Põhjendamatud on ka kulud, mis seonduvad Incure Inkasso Agentuur OÜ tegevusega. Hagiavalduses on antud ettevõtte tegevuse maksumusema märgitud 4000 kr €, mistõttu jääb selgusetuks, millist summat on silmas peetud, kas summat kroonides või eurodes. Olenemata sellest ei nõustu kostjad antud kulu panemisega tema kanda, sest selgusetuks jääb nn tagastusteenuse sisu, mille eest makstud tasu hüvitamist minult nõutakse. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
7. Hageja ei nõustu sellega, et hageja on võõrandanud sõidukid oluliselt alla selle turuväärtuse. Lepingu nr 0106193L – Citroen Berlingo osas on hageja seisukohal, et sõiduk on võõrandatud selle turuväärtusega. Hageja toob veelkord välja sõidukil esinenud puudused: esipamper vasakust nurgast lahti, vasakpoolne külg muljumisjälgedega, vasakpoolne tagatuli katki, esistanges mõra, esitiival kriimud ja mõlk, juhiuksel kriimud. Lisaks esitab hageja Saksa Auto AS pakkumise nr 272299, millelt nähtuvalt tuvastati sõiduki põhjalikumal kontrollimisel täiendavad puudused, mille kõrvaldamine oleks maksma läinud 31 769,00 Eesti krooni ehk 2 030,41 eurot. Seega ei saa lähtuda keskmisest hinnast, kuivõrd puudustega sõiduki väärtus on keskmisest madalam. Hageja on seisukohal, et kuivõrd müük toimus vabaturu tingimustes nõudluse-pakkumise suhtes, saab sõiduki müügihinda lugeda selle turuväärtuseks.
8. Lepingu nr 0131882L – Volkswagen Caddy osas on hageja seisukohal, et sõiduk on võõrandatud selle turuväärtusega. Hageja toob veelkord välja sõidukil esinenud puudused: vasakpoolsel tagatiival mõlk, parempoolsel liuguksel värvdefektid, hooldusraamat puudu. Lisaks tuvastas Saksa Auto AS põhjalikuma kontrolli käigus (vastavalt pakkumisele nr 272451) sõidukil täiendavad puudused, mille kõrvaldamine oleks maksma läinud 12 907,00 Eesti krooni ehk 824,91 eurot. Hageja selgitab, et suunas sõiduki müüki hinnaga 135 000,00 Eesti krooni ehk 8628,07 eurot koos käibemaksuga ning saatis sellekohase teatise kõikidele kostjatele, sh kostjale
9. Kuivõrd sõiduki vastu huvi puudus, oli selge, et pakutav kaup ei vasta küsitud hinnale ning seda tuleb alandada. Hageja alandas sõiduki müügipakkumise hinda kahel korral umbkaudu uks kord kuus ning saatis sellekohased teatised ka kõigile kostjatele, sh kostjale
10. Sõidukile leidus ostja alles peale kolmekuulist müügiprotsessi. Hageja on seisukohal, et kuivõrd müük toimus vabaturu tingimustes nõudluse-pakkumise suhtes, saab sõiduki müügihinda lugeda selle turuväärtuseks.
11. Lisaks soovib hageja rõhutada, et müügiportaalides kajastatakse müügipakkumisi, mis ei tähenda, et selliste hindadega sõidukid ka müüakse. Tihti kaubeldakse pakutavast hinnast umbes 10% alla. Antud juhul on hageja tõendanud sõidukite turuväärtuse ning põhjuse, miks ei saa keskmist pakkumiste hinda lugeda antud juhul võrdeliseks ja adekvaatseks näitajaks. Hageja on kostjatele, sh kostjale 2 esitanud ka liisingueseme müügiprotsessi kirjelduse (hagiavaldusele lisatud 10.07.2009 dateeritud teatiste pöördel, vastav viide on ka kirjade esilehel). Müügiprotsessi kirjelduses on muuhulgas selgitatud, 6 Lk 7 / 8 et liisinguese tuleb kostjatel hagejale tagastada (sisaldub ka lepingute üldtingimuste punktis 7.5) ning tagastamise asjaolude – aeg ja koht selgitamiseks hagejaga esitatud rekvisiitidel ühendust võtta. On taaskord märgitud, et kui liisinguesemeid vabatahtlikult ei tagastata, pöördub hageja tagastusteenust pakkuva ettevõtte poole ning tekkinud kulud tuleb kostjatel hüvitada (sisaldub ka lepingute üldtingimuste punktis 7.5.1). Müügiprotseduuri kirjelduses on välja toodud, kuidas toimub müügiprotsess ja hindade määramine ning kuidas arvestatakse tasa tekkinud võlgnevus. Rõhutatult on välja toodud, et kostjatel endal on võimalik liisinguese välja osta, aidata kaasa võimalikult kõrge hinnaga ostja leidmisel ning saada müügiprotsessi igas staadiumis müügi seisu kohta informatsiooni. Antud juhul on hageja kostjat ka eraldi teatistega kostjaid müükisuunamise hinnast ja hinnaalandustest teavitanud. Kostja seevastu omapoolseid pakkumisi müügiprotsessi vältel teinud ei ole. Hagejal puudub teave selle kohta, nagu oleks kostja püüdnud hagejalt informatsiooni saada müügitulemuste kohta. Hageja andmetel kostja hageja poole info saamiseks pöördunud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt on hageja teinud kõik, et kostja müügiprotsessi kaasata ning võimaldanud talle müügi kohta informatsiooni. Antud juhul on hageja sõiduki müüki suunanud eeldatava turuhinnaga ja sellest kostjaid teavitanud. Kuivõrd pakutav kaup ei vastanud küsitud hinnale, oli hageja sunnitud müügipakkumise hinda langetama ning teavitas sellest koheselt ka kostjaid. Seega on hageja käitunud igati õiguspäraselt ning on lubatud lähtuda liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.7 ja 7.4.1 sätestatud kokkuleppest lähtuda lõpliku võlgnevuse arvestamisel sõiduki tegelikust müügihinnast. Lisaks jääb hageja oma ülalesitatud seisukoha juurde, et sõidukid on realiseeritud nende tegeliku turuväärtusega.
12. Kostja väidab, et ei ole sõidukite müügikahju nõudekirju kätte saanud. Kostja sellekohane väide vastab tõele. Samas nähtub hagiavaldusele lisatud 27.01.2010 saadetud teatisest, et müügikahju teatis on kostjale saadetud tema tegelikul aadressil Võru mnt 208, Tartu. Teatis on saadetud tähitud kirjana ning see on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu tähendab, et kostja ei olnud kirja kättetoimetamisel kodus ning hoolimata sellekohasest teatisest kostja kirjale postiasutusse kahe nädala jooksul järele ei läinud. Hageja on seisukohal, et oluliste teatiste mitte vastuvõtmine ei vabasta kostjat tekkinud kohustusest.
13. Kostja väidab, et tagastusteenuse kasutamine ei ole põhjendatud. Samas on kostja ise tunnistanud, et tagastusteenuse osutaja on temaga ühendust võtnud ning pidanud läbirääkimisi. Kuivõrd lepingute lõpetamisel ei tagastatud hagejale sõidukeid, oli hageja sunnitud pöörduma vastavat teenust pakkuva ettevõtte poole. Ka kostja vastusest nähtuvalt on tagastaja teinud vajalikke toiminuid, et kostjatega ühendust saada ning tekkinud probleem lahendada ning sõidukid müügiplatsile toimetada. Tagastaja toimingute tulemusena on hagejale sõidukid tagastatud. Eeltoodust lähtuvalt on tagastusteenuse kasutamine ning see maksumuse hüvitamise nõudmine põhjendatud. Tagastusteenuse tasu on kokku siiski 4 000,00 Eesti krooni (2 x 2 000,00 Eesti krooni) ehk 255,65 eurot.
14. Kostja on pakkunud hagejale kompromissi. Hageja kostja pakkumisega, tasuda võlgnevusest kokku 3104,06 eurot, nõus ei ole. Hageja on tingimuste sobimise korral nõus pakkuma kostjale võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa maksimaalselt 5 aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele asjaoludel, mis on üksikasjalikult välja toodud hageja seisukohtades. Kostja pole oma vastuväidet mingilgi moel püüdnud tõendada või põhistada, mistõttu kohtul puudub võimalus hinnata kostjapoolseid selgitusi tõendite alusel.
16. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastava lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 7 Lk 8 / 8 51.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 52.

§ 101

lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. 53.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. 54.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. 55.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Mainitud paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kohus on seisukohal, et kostjad rikkusid sõlmitud lepinguid ning rikkumine ei ole olnud vabandatav.
3. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on sõidukite müüki suunanud eeldatava turuhinnaga ja sellest kostjaid teavitanud. Kuivõrd pakutav kaup ei vastanud küsitud hinnale, oli hageja sunnitud müügipakkumise hinda langetama ning teavitas sellest koheselt ka kostjaid. Seega on hageja käitunud igati õiguspäraselt ning on lubatud lähtuda liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.7 ja 7.4.1 sätestatud kokkuleppest lähtuda lõpliku võlgnevuse arvestamisel sõiduki tegelikust müügihinnast. Seega on sõidukid realiseeritud nende tegeliku turuväärtusega.
4. Eelnevat kinnitavad teoorias ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-33-08 punkti 18 ja nr 3-2-177-08 punktis 16 märgitud seisukohad: sõiduki müügihinnast lähtumine vastavalt tüüptingimustes esitatud kokkuleppele on iseenesest lubatud, kui sõiduki hind ei erine oluliselt turuväärtusest ning hageja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada parim ja kiireim tulemus ning ei piisa ainult sellest, kui liisinguvõtjal ja käendajal on võimalik müügiprotsessi kohta informatsiooni saada. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda.
5. TsMS § 162 lg 1 alusel ning hagi täielikku rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8