KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2012, Tartu Tsiviilasja number 2-11-36814 Hagihind 173,0

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 9-13). Hageja ja kostja sõlmisid 02.09.2010.a puhkusereisi finantseerimise laenulepingu nr 01-2010, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 1 860 Eesti krooni, ehk 118,88 eurot. Kuna kostja on teinud inkassomenetluse käigus osalise tasumise, on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 105,46 eurot. Laenule lisandus vastavalt Laenulepingu punktile 3.1 lepingutasu summas 180 Eesti krooni, ehk 11,50 eurot. Lisaks kohustus kostja vastavalt Laenulepingu punktile 8.1 tasuma maksetingimuste rikkumise korral võlgnevuse menetluse tasu summas 200 Eesti krooni, ehk 12,78 eurot. Kostja on selle võlgnevuse inkassomenetluse käigus tasunud. Kostja kohustus vastavalt laenulepingu punktile 5.1 tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 25% aastas. Kuna kostja laenulepingust tulenevaid summasid ei tasunud, pöördus hageja inkassofirma Creditreform Eesti OÜ poole. Kostja on inkassomenetluses teinud ühe tasumise 30.11.2010.a summas 26,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 105,46 eurot; lepingutasu summas 11,50 eurot; intressivõlgnevuse summas 29,91 eurot, hagiavalduse koostamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 64,05 eurot ja lisandunud viivise. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA, KADRI KASE, VASTUVÄITED HAGILE (tl 32). Kostja on nõus tasuma põhivõlgnevuse summas 105,46 eurot, intressivõlgnevuse 29,91 eurot ja viivisevõlgnevuse 64,05 eurot. Kostjale jääb selgusetuks, mis lepingutasust 11,50 eurot käib jutt ja samuti pole kostja nõus maksma viivist alates hagiavalduse koostamisest (15.11.2011) kuni võlgnevuse täieliku rahuldamiseni. Lisaks pole kostja nõus ka tasuma menetluskulusid, äärmisel juhul on ta nõus tasuma menetluskuludest pool. Kostja on alates 20.03.2011 töötu ja tema ainuke sissetulek on 38 eurot (lasterahad). Abikaasa palk läheb täies ulatuses pangalaenu, liisingu, olmekulude maksude, bensiini ja toidukulude katteks. Hetkel on majanduslikud raskused kogu summat täies ulatuses tagasi maksta. KOHTUISTUNG Kostja palus asja arutada ilma tema kohalolekuta, kuna viibib haiglas uuringutel. Hageja esindaja taotlusel arutas kohus asja sisuliselt Hageja lepingulise esindaja, Helen Pahk, seletuste kohaselt kostja laenulepingujärgset võlgnevust tasunud ei ole. Kostja on lepingu tingimustega tutvunud ja sellele allkirja andnud, kostja on nõustunud teiste lepingu punktidega ja kostjale ei tohiks jääda arusaamatuks, millest lepingu tasu tuleneb. Viivise nõue on esitatud hagi esitamisest 64,05 eurot ja viivist saab nõuda alates 05.08.2011.a. Hagi on koostatud

1. august 2011.a. Hageja jääb viivise nõude juurde. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15,98 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2 Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on tunnistanud hagi põhivõlgnevuse osas 105,46 eurot, intressivõlgnevuse osas 29,91 eurot ja viivisevõlgnevuse osas 64,05 eurot, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 199,42 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma lepingutasu, viivist alates hagiavalduse koostamisest ja samuti ei ole kostja nõus kandma menetluskulusid. Poolte vahel
2. septembril 2010.a sõlmitud laenulepingu p 3.1 järgi (tl 14-17) andis hageja kostjale laenu 118.88 eurot (1860 krooni) ja lepingutasu moodustab 11,50 eurot (180 krooni). Laenulepingu p 3.2 kohaselt lepingutasu on fikseeritud laenu tagasimaksmise graafikus ning laenusaaja tasub laenuandjale lepingutasu igakuiselt laenu tagastamise perioodi jooksul võrdsetes osades. Kostja on laenulepingule alla kirjutanud ja tingimustega nõustunud, seega kulub kostjalt lepingutasu 11,50 eurot väljamõistmisele. Viivis VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-i 7.3 (tl 14-17) kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääraks 0,7% kalendripäevas tasumata summalt. Hagiavalduses on hageja vähendanud viivisemäära kuni 0,1% tasumata summalt kalendripäevas alates hagiavalduse koostamisest 15.11.2011.a. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 15.11.2011.a 0,1% päevas kuni põhivõlgnevuse (105,46 euro) tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik 3