3-11-2884/17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2884 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi U. Ti kaebus Ida-Eesti Päästekeskuse 08.11.2011 käskkirja nr 1268P tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: U. T /isikukood xxx/, Vastustaja: Päästeamet /registrikood 70000585/ Resolutsioon Tühistada Ida-Eesti Päästekeskuse 08.11.2011 käskkiri nr 1268P. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.06.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 08.11.2011 koostati Ida-Eesti Päästekeskuses käskkiri nr 1268P (tl 4-5), millega määrati siseministri 21.12.2010 määrusega nr 69 kehtestatud „Ida-Eesti Päästekeskuse põhimääruse“ § 9 lg 1 p 1, 4 ja lg 2 ning avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1, § 84 lg 1 ja § 86 tuginedes kiirreageerimisbüroo juhtivspetsialist U. Tile distsiplinaarkaristuseks noomitus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 10.
5. 2011 edastas U. T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 1 kohase nõudega kaebuse (tl 2-3) paludes enda distsiplinaarkorras karistamise kohta Ida-Eesti Päästekeskuses 08.11.2011 tehtud käskkirja nr 1268P tühistamist. Kaebaja leidis, et karistus määrati talle kontrollimata andmete ja ebaobjektiivse suhtumise alusel ning esitas selgitused iga käskkirjas süüks pandud tegevuse osas. 10.04.2012 täienduses (tl 87) selgitas ta veelkord oma seisukohti.
6. Päästeameti vastuses (tl 59-60) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti vaidlustatud käskkirja igati õiguspäraseks ning kirjeldati oma seisukohti kõigi kaebuse põhjenduste osas eraldi. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Ida-Eesti Päästekeskuse 08.11.2011 käskkirjas nr 1268P (tl 4-5) on U. Tile avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1, avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkt 18, kriisireguleerimisbüroo juhtivspetsialisti ametijuhendi punktidele 3.3, 3.4, 3.7, 3.8, 3.10, 5.2, 5.3 ja Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirja punkt 12.3 tuginedes süüks pandud teenistuskohustuste ebakorrektset täitmist. Avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1 kohustab ametnikku täitma oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt, omakasupüüdmatult ja avalikest huvidest lähtuvalt. Avaliku teenistuse eetikakoodeksi § 18 on kehtestatud, et ametnik peab olema väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirja (tl 6-11) punkt 12.3 nõuab, et päästekeskuse teenistuja välimus oleks korrektne ja puhas, käitumine viisakas ning teenistuja, kellele on väljastatud vormiriietus hoolitseks selle puhtuse ja komplektsuse eest ega kasutaks isiklikel eesmärkidel. Ida-Eesti Päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo juhtivspetsialisti ametijuhendi (tl 12) punktide 3.3, 3.4, 3.7, 3.8 ja 3.10 kohaselt on nimetatud ametniku ülesanneteks muuhulgas kriisireguleerimisalaste õppuste ettevalmistamises ja läbiviimises osalemine, koolituse läbiviimine, oma tegevusest selleks volitatud isikutele aruandmine, oma tegevusega seotud andmebaaside administreerimine, õigeaegse ja kvaliteetse täitmise kontrollimine ning muude selleks volitatud isikute seaduslike suuliste ja kirjalike korralduste täitmine. Sama ametijuhendi punktides 5.2 ja 5.3 on kehtestatud vastutus direktorilt ja teistelt selleks volitatud isikutelt saadud seaduslike kirjalike ja suuliste korralduste õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ning tööülesannete täitmiseks kasutusse antud materiaalsete vahendite otstarbeka kasutamise ja säilimise eest.
8. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt seisnesid U. Ti rikkumised osade kohalike omavalitsuste koolituste toimumisest telefoni teel teavitamata jätmises, oma töökeskkonnas reaalselt osaletud nelja õppuse asemel neljateistkümne kajastamises, millega eksitati vahetut juhti ülesannete efektiivsel jagamisel, eelnevalt kokku lepitud ajalise ressursi kokkuhoiu kohustuse täitmata jätmises ja sellest tulenevas tööaja ebaefektiivses kasutamises, kohalike omavalitsuste andmebaasi korrastamata ja andmete reaalajas täiendamata jätmises ning erariietuse kandmises. Kahe viimase süüdistuse kohta on märgitud ära Sillamäe linna valed andmete ja kuupäev 23.09.2011, muus osas on piirdutud üksnes üldise kirjelduse ning kahele konkreetsele kohalikule omavalitsusele vaid näitena viitamisega. Avaliku teenistuse seaduse § 87 tulenevalt kuulub ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldamisele töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, mille § 11 lg 2 p 2 kohustab kandma distsiplinaarkaristuse määramise dokumenti muude andmete hulgas ka süüteo toimepanemise aja. U. Ti karistamise käskkirjas on ära märgitud vaid erariietuse kandmise kuupäev. Kõik muud süüdistused jäävad ebamäärasteks ning nende toime panemise ja avastamise aega ei ole käskkirja ega muude kohtule esitatud dokumentide alusel võimalik üheselt tuvastada. See aga on distsiplinaarvastutuse kohaldamise seisukohalt väga oluline, sest töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 tuleneval võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Käskkirjas väidetakse küll, et U. Ti rikkumiste asjaolud said teatavaks 13.10.
9. Kuid see ei saa kuidagi täiel määral tõele vastata, sest samas on märgitud, et erariiete tööl kandmine fikseeriti 23.09.2011 ning on olemas ka kaebusele lisatud 29.09.2011 kuupäeva kandev seletuskiri Ida-Eesti Päästekeskuse direktorile