← Eesti

3-11-2884/17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2884 Otsuse kuupäev

  1. mai 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi U. Ti kaebus Ida-Eesti Päästekeskuse 08.11.2011 käskkirja nr 1268P tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: U. T /isikukood xxx/, Vastustaja: Päästeamet /registrikood 70000585/ Resolutsioon Tühistada Ida-Eesti Päästekeskuse 08.11.2011 käskkiri nr 1268P. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.06.
  2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  3. 08.11.2011 koostati Ida-Eesti Päästekeskuses käskkiri nr 1268P (tl 4-5), millega määrati siseministri 21.12.2010 määrusega nr 69 kehtestatud „Ida-Eesti Päästekeskuse põhimääruse“ § 9 lg 1 p 1, 4 ja lg 2 ning avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1, § 84 lg 1 ja § 86 tuginedes kiirreageerimisbüroo juhtivspetsialist U. Tile distsiplinaarkaristuseks noomitus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  4. 10.
  5. 2011 edastas U. T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 1 kohase nõudega kaebuse (tl 2-3) paludes enda distsiplinaarkorras karistamise kohta Ida-Eesti Päästekeskuses 08.11.2011 tehtud käskkirja nr 1268P tühistamist. Kaebaja leidis, et karistus määrati talle kontrollimata andmete ja ebaobjektiivse suhtumise alusel ning esitas selgitused iga käskkirjas süüks pandud tegevuse osas. 10.04.2012 täienduses (tl 87) selgitas ta veelkord oma seisukohti.
  6. Päästeameti vastuses (tl 59-60) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti vaidlustatud käskkirja igati õiguspäraseks ning kirjeldati oma seisukohti kõigi kaebuse põhjenduste osas eraldi. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ida-Eesti Päästekeskuse 08.11.2011 käskkirjas nr 1268P (tl 4-5) on U. Tile avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1, avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkt 18, kriisireguleerimisbüroo juhtivspetsialisti ametijuhendi punktidele 3.3, 3.4, 3.7, 3.8, 3.10, 5.2, 5.3 ja Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirja punkt 12.3 tuginedes süüks pandud teenistuskohustuste ebakorrektset täitmist. Avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1 kohustab ametnikku täitma oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt, omakasupüüdmatult ja avalikest huvidest lähtuvalt. Avaliku teenistuse eetikakoodeksi § 18 on kehtestatud, et ametnik peab olema väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirja (tl 6-11) punkt 12.3 nõuab, et päästekeskuse teenistuja välimus oleks korrektne ja puhas, käitumine viisakas ning teenistuja, kellele on väljastatud vormiriietus hoolitseks selle puhtuse ja komplektsuse eest ega kasutaks isiklikel eesmärkidel. Ida-Eesti Päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo juhtivspetsialisti ametijuhendi (tl 12) punktide 3.3, 3.4, 3.7, 3.8 ja 3.10 kohaselt on nimetatud ametniku ülesanneteks muuhulgas kriisireguleerimisalaste õppuste ettevalmistamises ja läbiviimises osalemine, koolituse läbiviimine, oma tegevusest selleks volitatud isikutele aruandmine, oma tegevusega seotud andmebaaside administreerimine, õigeaegse ja kvaliteetse täitmise kontrollimine ning muude selleks volitatud isikute seaduslike suuliste ja kirjalike korralduste täitmine. Sama ametijuhendi punktides 5.2 ja 5.3 on kehtestatud vastutus direktorilt ja teistelt selleks volitatud isikutelt saadud seaduslike kirjalike ja suuliste korralduste õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ning tööülesannete täitmiseks kasutusse antud materiaalsete vahendite otstarbeka kasutamise ja säilimise eest.
  8. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt seisnesid U. Ti rikkumised osade kohalike omavalitsuste koolituste toimumisest telefoni teel teavitamata jätmises, oma töökeskkonnas reaalselt osaletud nelja õppuse asemel neljateistkümne kajastamises, millega eksitati vahetut juhti ülesannete efektiivsel jagamisel, eelnevalt kokku lepitud ajalise ressursi kokkuhoiu kohustuse täitmata jätmises ja sellest tulenevas tööaja ebaefektiivses kasutamises, kohalike omavalitsuste andmebaasi korrastamata ja andmete reaalajas täiendamata jätmises ning erariietuse kandmises. Kahe viimase süüdistuse kohta on märgitud ära Sillamäe linna valed andmete ja kuupäev 23.09.2011, muus osas on piirdutud üksnes üldise kirjelduse ning kahele konkreetsele kohalikule omavalitsusele vaid näitena viitamisega. Avaliku teenistuse seaduse § 87 tulenevalt kuulub ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldamisele töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, mille § 11 lg 2 p 2 kohustab kandma distsiplinaarkaristuse määramise dokumenti muude andmete hulgas ka süüteo toimepanemise aja. U. Ti karistamise käskkirjas on ära märgitud vaid erariietuse kandmise kuupäev. Kõik muud süüdistused jäävad ebamäärasteks ning nende toime panemise ja avastamise aega ei ole käskkirja ega muude kohtule esitatud dokumentide alusel võimalik üheselt tuvastada. See aga on distsiplinaarvastutuse kohaldamise seisukohalt väga oluline, sest töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 tuleneval võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Käskkirjas väidetakse küll, et U. Ti rikkumiste asjaolud said teatavaks 13.10.
  9. Kuid see ei saa kuidagi täiel määral tõele vastata, sest samas on märgitud, et erariiete tööl kandmine fikseeriti 23.09.2011 ning on olemas ka kaebusele lisatud 29.09.2011 kuupäeva kandev seletuskiri Ida-Eesti Päästekeskuse direktorile

(15), milles sisalduvad kaebaja selgitused nii baaskoolituste korraldamise, nendest teavitamise ja osalemise kui kohalike omavalitsuste andmete täpsustamise kohta. See viitab ilmselgelt, et tema vastavate teenistusülesannete täitmisega seonduv oli juba 2 varem päevakorda tõusnud, pidi seega ka tema ülemustele teada olema ning käskkirja vormistamise ajaks oli distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg nende rikkumiste osas möödunud. Sama kinnitab ka kohtule Päästeameti vastuse lisana esitatud kriisireguleerimisbüroo juhataja Mikko Virkala 17.10.2011 ettekanne (t 63), milles on selgelt märgitud, et Kiviõli linna koolitusest teavitamata jätmine selgus juba 20.09.2011 toimunud koolitusel.
  1. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Haldusakti üldised vorminõuded on kehtestatud sama seaduse § 55 lg 1 ja § 56 lg 1, 3 ning nõuavad, et haldusakt oleks selge, üheselt mõistetav ning sisaldaks oma põhjendustes nii faktilist ja õiguslikku alust kui kõiki kaalutlusi, milledest lähtuti. Vaidlusalune käskkiri ei ole selge ega üheselt mõistetav ja selle järgi pole arusaadav, mida täpselt ja kuidas on karistuse määraja kaalunud. Lisaks ei vasta käskkiri ka niisuguse haldusakti suhtes erinõudeid sätestava töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse eelnevalt juba viidatud § 11 lg 2 p 2, sest ei sisalda süütegude toimepanemise aega ega võimalda seetõttu üldse määratleda süüdistuse konkreetset sisu ning kontrollida, kas määratud karistus vastab eesmärgile, on proportsionaalne ja järgib muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Käskkirja puuduste tõttu ei pea kohus võimalikuks ega vajalikuks käsitleda üksikasjalikult U. Tile esitatud süüdistusi ning kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid.
  2. Eeltoodust tulenevalt on U. Ti distsiplinaarkorras karistamine olnud õigusvastane. Seetõttu tuleb tema kaebus täies ulatuses rahuldada ning Ida-Eesti Päästeameti 08.11.2011 käskkiri nr 1268P tühistada. Kaebuse esitamisel tasus U. T 15,97 euro suuruse riigilõivu (tl 43). Kaebuses ega hiljem lisatud täienduses pole ta selle hüvitamise taotlust esitanud, kuigi 30.01.2012 koostatud kohtumääruses vastavale võimalusele viidati. Seega jääb riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.