KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 23. veebruaril 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu tegemise a

§ 100lg 1 ja 5 alusel summas 712,44 eurot.

Tsiviilasja hind 2310,23 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja AÕ(ik XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja esindaja Thea Rohtla (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, e-post thea.rohtla@labour.ee) Kostja OÜ G (rk XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja HI ja lepinguline esindaja Igor Sumarok Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 17.11.2011.a. ja jätkus kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista OÜ-lt G AÕ kasuks saamata jäänud 2010.a. septembrikuu töötasu katteks 1278,23 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 23 senti) eurot, 2010.a. septembrikuu lähetuskulude katteks 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot ja

§ 100

lg 1 ja lg 5 sätestatud hüvitise katteks 712,44 (seitsesada kaksteist eurot ja 44 senti) eurot. Menetluskulude jaotamine.

1. Jätta AÕ menetluskulud täies ulatuses OÜ G kanda.
2. Jätta OÜ G menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
3. Hageja töötas kostja juures kokkupanija ametikohal alates 23.09.2008.a., kuid tegelikult sisaldasid hageja tööülesanded ka keevitaja tööd. Hageja täitis oma tööülesandeid Soome Vabariigis.
4. Tööandja on koostanud 2 töölepingu erakorralise ülesütlemise teadet hagejale. Esimene töölepingu ülesütlemise teade on tööandja poolt koostatud 01.09.2010.a. ning selle kohaselt öeldakse tööleping hagejale erakorraliselt üles

§ 89

lg 1 alusel, nimetatud teatel on tunnistajate allkirjad, mille kohaselt keeldus AÕ väidetavalt andmast allkirja töölepingu ülesütlemise teatele (TVK t/l 16). Teine töölepingu erakorralise ülesütlemise teade on tööandja poolt koostatud 28.09.2010.a. ning ka selle kohaselt ütleb tööandja hagejale töölepingu erakorraliselt üles

§ 89lg 1 alusel alates 28.09.2010.a.

(TVK t/l 35)

1. Hagejale maksti välja lõpparve 28.09.2010.a. summas 45.291.- krooni (TVK t/l 37) selle ülekandmisega hageja pangakontole.
2. Hageja esitas 01.12.2010.a. töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamatajäänud 2010.a. septembrikuu palga 20.000.- krooni ja

§ 100lg 1 ja lg 5 järgse vähem makstud hüvitise 11.147,20 krooni.

Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4-2/3559-10 17. jaanuarist 2011.a. rahuldati AÕ avaldus ja OÜ-lt G mõisteti välja avaldaja kasuks 2010.a. septembrikuu palk 1278,23 eurot, lähetustasu 319,56 eurot ja

§ 100lg 1 ja lg 5 sätestatud hüvitise katteks 712,44 eurot.

Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidlus hagimenetluses läbivaatamiseks. 3. Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista - saamata jäänud 2010.a. septembrikuu töötasu 1278,23 EUR (20 000,00 krooni); - lähetuse päevarahad 319,56 EUR (5000,00 krooni ) ja Lk

§ 100lg 1 ja 5 alusel 712,44 EUR (11 147,20 krooni).

1. Hageja väidetel asus ta tööle kostja juurde 23.09.2008.a. nende vahel määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 1202/
2. a. alusel Ühtki muud töölepingut pooled omavahel sõlminud ei ole. Ainult nimetatud tööleping, mille koopia esitas hageja töövaidluskomisjonile ja mille originaali ka kohtule, on allkirjastanud ka hageja töölepingu sõlmimisel kostjaga, teised töölepingud on tööandja poolt võltsitud, vahetatud töölepingute lehed vmt. Hageja töötas kostja juures täistööajaga ning tema töötasu suuruseks oli kokku lepitud 125.- krooni tunnis.
3. 2010.a. juuni lõpus jäi hageja puhkusele, kuid puhkusetasu maksti välja alles septembris. Hageja töötas kostja juures veel 2010.a. juuli lõpus, terve augustikuu ja kuni
4. septembrini 2010.a. Augustikuu töötasu ja komandeeringurahad kanti üle hageja pangakontole 08.09.
6. 28.09.2010.a. anti hagejale kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, mille kohaselt tööleping lõpetatakse temaga

§ 89lg 1 alusel samast päevast.

Samal päeval maksti hagejale välja ka lõpparve summas 45 291,00 krooni, mis töötajale teadaolevalt oli koondamishüvitis ja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamata aja eest keskmine töötasu. 7. Hageja on seisukohal, et tal on saamata osa töötasudest/lõpparvest ning septembri päevarahad 10 tööpäeva eest. Lõpparve pidi sisaldama 2010.a. septembrikuu töötasu, s h töötasu nii tegelikult töötatud aja eest kui ka keskmist töötasu

§ 35alusel perioodi eest 13.

- 28.09.2010.a., mil kostja hagejat tööga ei kindlustanud. Lisaks eeltoodule pidi lõpparve sisaldama ka kasutamata puhkuse hüvitist, lähetuse päevarahasid ja kokku 2 kuu keskmist töötasu töölepingu ülesütlemise hüvitistena

§ 100lg 1 ja 5 alusel.

Töötajale lõpparvena ülekantud summa kõiki nimetatud lõpparve osasid ei sisaldanud. Tööandjalt saadud septembrikuus väljamaksmisele kuulunud tasude palgalehel on sootuks erinevad summad võrreldes töötaja pangakontole laekunutega. Kostja 25.02.2010.a. e-kirjas hageja emale on nimetatud summad veelgi erinevad. Hageja nõustub palgalehel oleva puhkusetasu summaga 41 150,00 krooni (puhkusetasu + kasutamata puhkuse hüvitis), kuid leiab, et töötasuna näidatud summa 26 513,00 krooni on palk augustikuu eest ja hüvitistena märgitud 37.332,00 krooni peaks siis olema 2 kuu keskmine töötasu. Hageja leiab, et tal on kostjalt saamata nii septembrikuu töötasu kui ka keskmine töötasu

§ 35alusel tööga kindlustamata aja eest, s.o.

kokku 2010.aasta 20 tööpäeva ehk 160 töötunni eest (01.09.-28.09.2010.a. ) 20.000.- krooni. Lisaks ei nõustu hageja ka kostja keskmise töötasu arvestusega ning leiab, et see pidanuks olema tema 2010.a. märtsi kuni augusti töötasusid aluseks võttes 24.239,60 krooni; kahe kuu hüvitis sellest väljaarvestatuna 48.479,20 krooni, millest tulenevalt on hüvitist vähem makstud 11 147,20 krooni. Täielikult on välja maksmata kostja poolt hagejale 2010.a. lähetusrahad 10 päeva eest summas 5000 krooni. Lk

§ 97lg.

1 teatas kostja hagejale, et ütleb töölepingu töötajale üles erakorraliselt

§ 97

lõikes 2 sätestatud etteteatamisetähtaegu järgides.

§ 100

lõige 5 võimaldab tööandjal teatada töötajale ülesütlemisest ette ka vähem kui seaduses sätestatud, kuid siis on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal ei oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja keeldus tunnistajajate juuresolekul vastu võtmast töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust ja sellele allkirja andmast. Seega hageja väide, et tema sai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alles 28.09.2010.a. on alusetu ja ei vasta tõele. - kui hageja sai 01.09.2010.a. teada, et tööleping temaga on erakorraliselt üles öeldud, hakkas ta septembri kuu jooksul käima tööandaja juures ning palus, et temaga tehtaks uus tööleping, kuhu palus märkida, et ta asus tööle kostja juurde keevitaja ametikohale, mitte kokkupanija ametikohale, sest sellisel juhul saab ta töötukassast keevitaja kutseoskuse tõstmise kursused. Tulles töötajale vastu, vormistaski tööandja töötajaga uue töölepingu nr. 01/09/2009-1 vastavalt kehtivale töölepinguseadusele. Lepingus oli määratud, et töötaja asub tööle keevitaja ametikohale. Töötaja nõustus ka lepingu lõpetamisega

§ 80p 1 alusel alates 01.09.2010.a.

10. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded tema vastu ei ole põhjendatud, sest kostja on talle kõik välja maksnud, mis hagejal saada oli. Hagejale oli välja makstud töötasu, puhkusetasu ja hüvitised vastavalt töölepinguseaduses sätestatule alljärgnevalt: Makseliik Arvestatud Töötasu augusti kuu eest 26 513 Puhkusetasu 41 150 Komandeeringu tasu* Koondamishüvitis ja etteteatamata aja eest keskmine töötasu, puhkusetasu Makstud 21240 16 090 15 500 45 291 Selgitused Maksekorraldus nr. 221 Maksekorraldus nr. 219 Maksekorraldus nr. 218 Maksekorraldus nr. 252 Lk

) § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt on tööandja kohustus maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil, §-st 35, mille kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandjal ei ole talle tööd andnud,

§-st 84, mille kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ning

§-st 100 lg 1 ja lg 5, milliste kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

1. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev tööleping nr 1202/2008 22.septembrist 2008.a. tõendab, et pooltevaheline töösuhe algas 23.09.2008.a. (töölepingus ekslikult märgitud aastaks 2007.a.). Nimetatud töölepingu kohaselt sõlmiti poolte vahel tähtajatu tööleping, kus lepiti kokku, et töötaja palga suuruseks kostja juures töötamisel on 125.- krooni ehk 8.- eurot tunnis (lepingu p 5.1.)ning, et töötaja töökoht on Tallinnas (töölepingu p 2). Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa kohus dokumentaalsete tõenditena arvestada kostja poolt esitatud kahte teist väidetavalt poolte vahel sõlmitud töölepingut, millised on nende pealdiste kohaselt koostatud mõlemad justkui 01.09.2009.a. ja on sõlmitud tähtajalistena, sest need on allkirjastatud hageja poolt alles 16.09.2010.a., s.o. rohkem kui aasta pärast nimetatud lepingutes märgitud töölepingu lõppemise tähtaja möödumist ning isegi pärast seda kui kostja väidab töölepingu hagejale üles öelnud olevat. . Kohus asub seisukohal, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures kuni
2. septembrini 2010.a., oli hageja õigustatud saama septembrikuu 8 tööpäeva eest ka töötasu kokku 8000.- krooni (8 päeva x 8 tundi päevas x 125.- krooni tunnis). Lk

§ 89lg 1.

Töösuhte lõppemise põhjuste üle pooltel vaidlus puudub. Kohus leiab, et kostja väide nagu ta oleks teatanud hagejale 01.09.2010.a. ette töösuhte lõppemisest alates 01.10.2010.a., kuid hageja keeldus teadet töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vastu võtmast ja sellele allkirja andmast, on ümber lükatud kostja enda poolt 28.09.2010.a. koostatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teatega hagejale, milles ta teatab, et ütleb töölepingu hagejale erakorraliselt üles

§ 89lg 1 alusel (TVK t/l 35).

Tööandjal ei oleks vaja olnud ju teistkordselt hagejale töölepingut üles öelda kui ta oleks seda juba 01.09.2010.a. teinud. Töösuhte lõppemist poolte vahel 28.09.2010.a. tõendab ka samal päeval hageja pangakontole laekunud lõpparve summas 45.291.- krooni (TVK t/l 37). 16. Tulenevalt sellest, et kostja kindlustas hagejat tööga kuni 10.09.2010.a., kuid lõpetas töölepingu

§ 89lg 1 alusel 28.09.2010.a., oli hageja õigustatud saama perioodi 11.09.2010.a.

kuni 28.09.2010.a. eest keskmist töötasu

§ 35

alusel, sest selles puudub vaidlus, et kostja hagejat tööga nimetatud perioodil ei kindlustanud. Hageja keskmise töötasu väljaarvestamisel juhindub kohus selle väljaarvestamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusest nr 91, millega kehtestati Keskmise töötasu arvestamise kord ja tingimused (edaspidi Kord). Kuna nimetatud määruse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu välja töötasuna teenitud summadest keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekkele eelneva kuue kalendrikuu jooksul, tuleb hageja keskmise palga arvutamisel lähtuda 2010.a. märtsi kuni augustikuu töötasudest, sest nendel kuudel töötas hageja täiskuud. Hageja kuue kuu töötasu nimetatud kuudel oli kokku 128.632.- krooni nagu nähtub kostja poolt väljastatud hageja keskmise töötasu arvestusest (TVK t/l 10). Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks tuleb nimetatud ajavahemiku töötasud jagada sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga (Korra § 2 lg 1 ). Kuna eelpool nimetatud perioodil oli kalendaarseid tööpäevi kokku 128 (23+21+21+20+22+21), oli hageja keskmise tööpäevatasu suuruseks 1004,94 krooni ja tema keskmise kuutasu suuruseks vastavalt Korra § 3 lõikele 6 oli 21.103,74 krooni (1004,94 x 21). Kuna kostja ei kindlustanud hagejat tööga ajavahemikul 11.09.2010.a. kuni 28.09.2010.a ehk 13 päeval, oli hagejal õigus saada nimetatud 13 päeva eest keskmist töötasu 13.064,22 krooni (13 x 1004,94). 17. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 15 seisukohale, et kostja ütles hagejale töölepingu erakorraliselt üles 28.09.2010.a. samast päevast, oli hageja õigustatud saama kostjalt

§ 100

lg 1 ja lg 5 alusel hüvitist kahe keskmise kuutasu ulatuses, sest kostja oleks pidanud hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vastavalt

§ 97lg 2 p 2 30 kalendripäeva. Nimetatu eest oleks pidanud kostja maksma hagejale hüvitist seega 42.207,48 krooni (2 x 21103,74) Lk

§ 100lg 1 ja 5 alusel 42.207,48 krooni.

1. Kuna hageja ei vaidlusta talle 2010.a. septembrikuu palgalehel välja arvestatud puhkusetasu ja puhkusehüvitist kasutamata puhkuse aja eest summas 41.150.- krooni, ning hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2010.a. septembrikuus on kostja hagejale üle kandnud 08.09.2010.a. puhkusetasu 16.090.- krooni, tuleb asuda seisukohale, et 28.09.2010.a. lõpparvest summas 45.291.- krooni moodustab hageja puhkusetasu ja puhkusehüvitis summa 25.060.- krooni (45.291 – 16.090 (tasutud puhkuseraha või – hüvitis). Eeltoodust tulenevalt on ülejäänud 20.231.- krooni (45.291 - 25.060) makstud kostja poolt teiste lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluma pidanud summade katteks.
2. Kuna kohus asus kohtuotsuses seisukohale, et kostja pidi hagejale maksma lõpparve koosseisus 2010.a. septembrikuu 8 tööpäeva eest töötasu 8000.- krooni (kohtuotsuse p 13),

§ 35

järgi keskmist töötasu 13.064,22 krooni (kohtuotsuse p 16), pidi kostja maksma hagejale lõpparve koosseisus 2010.a. septembrikuu eest töötasu kokku 21.064,22 krooni. Kuna hageja on esitanud nõude välja mõista 2010.a. septembrikuu eest töötasu 20.000.krooni ja kohus hagipiire ületada ei tohi, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja 2010.a. septembrikuu töötasu katteks 20.000.- krooni ehk 1278,23 eurot. Lisaks eelpoolnimetatule kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks lähetustasu 5000.krooni ehk 319,56 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus seisukohale, et kostja pidi hagejale maksma hüvitist

§ 100

lg 1 ja lg 5 sätestatud alusel 42.207,48 krooni (kohtuotsuse p 17) ja kohus jõudis kohtuotsuse p-s 19 järeldusele, et kostja on maksnud hagejale lisaks puhkusehüvitisele lõpparve koosseis välja veel summa 20.231.- krooni, oleks hagejal õigus saada täiendavalt hüvitist 21.976,48 krooni (42.207,48 – 20231). Kuna hageja nõuab kostjalt täiendavat hüvitist

§ 100

lg 1 ja lg 5 alusel 11.147,20 krooni ja kohus hagipiire ületada ei tohi, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendava hüvitise katteks 11.147,20 krooni ehk 712,44 eurot. Menetluskulude jaotamine. 21. RLS §-s 22 lg 1 p 1 kohaselt kohtukulusid pooltel käesolevas vaidluses ei ole. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude täielikult, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Lk