, § 96) teavet ja tõendeid, eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja. Korralduse kohaselt oli V V alates 18.04.2001 Projekt 3-11-1140 Invest Grupp OÜ juhatuse liikmeks koos H Tiga. Perioodil 18.04.2001-29.04.2005 oli juhatuse liikmeks ka T T. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on
lg 1 alusel kohustatud tagama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Maksuhaldur vajab teavet, kuna äriühing ei ole maksuvõlga tasunud ning 06.04.2011 seisuga on maksuvõlg 95 698,67 eurot. Maksuvõlg on tekkinud kaebaja juhatuse liikmeks olemise ajal. Maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kohustatud hindama äriühingu juhatuse liikme tegevust või tegevusetust maksuvõla tekkimisel (
2. V V kaebuses paluti 07.04.2011 korraldus nr 13-7/47-3 tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) korraldus on motiveerimata. Korralduse preambulas on selle andmise õigusliku alusena märgitud
lg 1 ja § 60 lg 1.
lg 1 ei sisalda maksuhalduri volitust haldusvälistele isikutele kohustuste panemiseks.
lg 1 annab maksuhaldurile õiguse saada teavet maksukohustuslaselt või tema esindajalt. Samas järeldub korralduse põhjendustest, et maksuhaldur kogub teavet kolmandalt isikult ja eesmärgiga selgitada välja äriühingu maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja. Korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes; 2) maksuhalduril puudub õiguslik alus saada kaebajalt teavet
Samaaegselt välja antud korraldusega nr 13-7/47-1 kohustas maksuhaldur Projekt Invest Grupp OÜ seaduslikku esindajat ilmuma maksuhalduri juurde 25.04.2011 kell 09.00 ning andma teavet äriühingu majandustegevuse ja maksuvõlgade kohta alates 01.12.2005, esitama äriühingu arvelduskonto väljavõtte alates 01.12.2005 ja raamatupidamise pearaamatu või käibeandmiku väljatrüki. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks peab lisaks äriühingu seaduslikule esindajale iseseisva korralduse alusel maksuhalduri juurde ilmuma ka kaebaja. Teavet küsitakse samade asjaolude kohta, kuid korraldusest ei nähtu põhjendust, miks maksukohustuslaselt saadav teave ei ole piisav; 3) 01.07.2009 maksuotsusega kohustati Projekt Invest Grupp OÜ-d tasuma täiendavalt 50 213,3 eurot. Maksuhalduril on seega väga hästi teada äriühingul maksuvõla tekkimise põhjus. Maksuotsuse kohtuliku vaidlustamise ajaks oli maksuotsuse täitmine esialgse õiguskaitse korras peatatud ning äriühingut ei saanud sel perioodil käsitleda maksuvõlglasena. Korraldusest ei nähtu, mis tähtajaks oleks Projekt Invest Grupp OÜ pidanud maksuotsusest tuleneva maksukohustuse täitma ning mis abinõusid oleks maksuhaldur rakendanud maksuvõla sissenõudmiseks. Samuti ei nähtu korraldusest, et maksuhaldur on maksuvõla suhtes alustanud sissenõudmist
lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole kolme kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda. Korralduse andmisel ei olnud täidetud seadusest tulenevad minimaalsed nõuded, et alustada haldusmenetlust kolmandatelt isikutelt maksuvõla sissenõudmiseks ja vastutusotsuse andmiseks. 3. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata, leides lühidalt järgmist: 1) kaebajale ei ole vastutusotsust tehtud, vaid maksuhaldur küsib vaidlustatud korraldusega teavet äriühingu maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja välja selgitamiseks.
lg 5 sätestab minimaalsed nõuded vastutusotsuse tegemiseks, kuid nimetatud piirangud ei laiene vastutusmenetluse käigus teiste toimingute sooritamisele; 2) alustatud on menetlust äriühingu seaduslike esindajate vastutuskohustuse tuvastamiseks, mistõttu on tehtud korraldused äriühingu juhatuse liikmetele, kes valdavad teavet äriühingu maksuvõla kujunemise osas. Selleks, et selgitada välja iga juhatuse liikme individuaalne vastutus, peab maksuhaldur küsima teavet nii juriidiliselt isikult endalt kui 2
Korraldus on
alusel tehtud isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud. Maksuhaldur on arestinud 11.05.2011 OÜ Talveehitus (Projekt Invest Grupp OÜ uus ärinimi alates 19.04.2011) arvelduskonto, mille saldo seisuga 11.05.2011 oli 6,25 €. OÜ Talveehitus on ise tunnistanud end maksejõuetuks ning samale seisukohale on jõudnud kohtu poolt määratud ajutine pankrotihaldur. Kuna juriidilise isiku maksukohustus lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemisega,
lg 1 kohaselt vastutab juriidilise isiku seaduslik esindaja tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustuste rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, pidi maksuhaldur alustama vastutusmenetlusega, et jõuaks tuvastada võimaliku vastutuskohustuse enne äriühingu õigusvõime lõppemist. 4. Tallinna Halduskohtu 14.12.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) korraldus on piisavalt motiveeritud ja arusaadav. Vastustaja on alustanud menetlusega tegemaks kindlaks juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest. Kuigi kohus möönab, et korralduses oleks võinud iseenesest lihtsa ja kompaktse informatsiooni esitada mitte viidetena erinevatele paragrahvidele, vaid selges ja ladusas eesti keeles, pidi maksuotsuse ja maksuvõla asjaoludega kursis olevale kaebajale olema arusaadav, miks temalt teavet nõutakse. OÜ-l Projekt Invest Grupp on maksuvõlg, mis tuleb tasuda ning millest kaebaja äriühingu juhatuse liikmena teadlik oli. Kaebaja pidi teadma ka, et äriühingu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest 27.04.2011 esitas OÜ Talveehitus Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-19578 lõpetati OÜ Talveehitus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määrus on jõustunud ning määruse kohaselt kuulub äriühing likvideerimisele; 2) äriühingule teabe ja dokumentide esitamiseks korralduse tegemine ei välistanud kaebajale korralduse tegemist. Korraldus on
alusel tehtud isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud. Korraldus on antud
nõudeid arvestades; 3) Riigikohus on leidnud 04.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-09, et äriühingu registrist kustutamisega lõpeb äriühingu maksukohustus, lisades, et kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuse lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Seega on vastutusotsuse tegemine pärast äriühingu õigusvõime lõppemist võimatu. Pankrotiseaduse § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Seega on reaalne oht, et lähiajal kustutatakse OÜ Talveehitus registrist. Kui maksuhaldur tuvastab äriühingu ilmselge maksujõuetuse, on äriühingu registrist kustutamise ohu korral vastutusotsuse menetluse alustamine põhjendatud ka enne
lg 5 märgitud tingimuste saabumist, kui on piisavalt põhjust eeldada, et need alused lähiajal saabuvad. Eelnevast tulenevalt oli vastutusmenetluse alustamine praegusel juhul põhjendatud, seda enam, et
lg-s 5 sätestab minimaalse ajalise piiri vaid vastutusotsuse andmisele ja mitte vastutusmenetluse algatamisele. Kuigi vastutusmenetluse raames teabe nõudmine on isikule koormav, kaalub selle üles risk, et äriühing jõutakse enne likvideerida ja maksud jäävad sisse nõudmata. 3
lg-le 1, kuid korralduses põhjendatakse teabe nõudmist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult (
OÜ-le Talveehitus korralduse tegemisest võib järeldada, et kaebajale tehti korraldus kui kolmandale isikule. Mõlemad korraldused anti samal päeval ja samad olid ka mõlema korralduse täitmise tähtpäevad. Lisaks nõuti mõlema korraldusega sama teavet, kuigi OÜ-lt Talveehitus nõutava teabe maht on suurem; 2) kui korraldus oli antud kaebajale kui kolmandale isikule, on korraldus õigusvastane
Maksuhaldur oleks pidanud esmalt koguma teavet maksukohustuslaselt, so äriühingult endalt; 3) halduskohus kohaldas
Seal sätestatud tingimused laienevad ka vastutusotsuse andmise menetlusele. Korraldus on õigusvastane, sest selle andmise ajaks ei olnud OÜ Talveehitus suhtes alustatud sissenõudmist, samuti ei olnud äriühingule selleks ajaks välja kuulutatud pankrotti.
Kohus tugineb otsuse põhjendavas osas tõenditele, mis kohtutoimikus puuduvad. Kaebajale Kohtute Infosüsteemis sisalduvaid dokumente ei tutvustatud ning kaebaja ei saanud nende osas oma arvamust avaldada; 4) maksuhaldur ei ole korralduses esitanud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et maksuvõla sundtäitmine äriühingu rahaliste vahendite arvel ei ole reaalne. Seega ei saa kohus sellele seisukohale tuginedes lugeda korraldust õiguspäraseks. 6. Maksuhaldur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuues muuhulgas esile järgmist: 1) korraldus on tehtud
Korralduses sisalduv viide
§-le 37 on ekslik ja tegelikult on maksuhaldur silmas pidanud
. Sellele vaatamata on korraldusest võimalik aru saada, et korraldus on tehtud kaebajale vastutusmenetluse raames, tegemaks kindlaks juhatuse liikme võimalikku vastutust äriühingu maksuvõla eest; 2)
lg 5 ei sea piiranguid vastutusmenetluse alustamisele; 3) halduskohus viitas otsuse tegemisel dokumentidele, mis olid eeldatavalt kaebajale varasemast tuttavad. Lisaks on pankrotiasjas tehtud kohtumäärus jõustunud ning avalik teave. Tegelikult ei oma viide määrusele käesolevas asjas ka olulist tähtsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus lahendas analoogilise vaidluse 19.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-111016 (OÜ Projekt Invest Grupp teise varasema juhatuse liikme kaebus maksuhalduri samasisulise korralduse peale) ning kordab käesolevas asjas juba eelviidatud haldusasjas väljendatud seisukohti. Ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust ega muuda halduskohtu otsust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et korraldus on selle andmise faktilise ja õigusliku 4
§-le 37, on korralduse terviktekstiga tutvudes selge, et korraldus on tehtud
alusel ning kaebajalt on teavet küsitud kui isikult, kelle suhtes maksuhaldur kaalub vastutusotsuse tegemist. Mõistet „kolmas isik“ on maksuhaldur kasutanud
Ringkonnakohus ei hakka vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendusi kordama. 8. Kuna korraldus oli tehtud
lg 1 alusel, taandub vaidlus sellele, kas
lgs 5 nimetatud vastutusotsuse tegemise tingimused kehtivad üksnes vastutusotsuse andmisele või kogu vastutusotsuse andmisele suunatud menetlusele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale korralduse tegemise ajal ei olnud
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduri seisukohaga, et korralduse andmine oli lubatav.
lg 5 sätestab alused, millal „võib teha vastutusotsuse“ ning sellest ei tulene keeldu alustada menetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste esinemist. Kuid isegi juhul, kui grammatilisest tõlgendusest mitte lähtuda, leiab ringkonnakohus, et teabe andmise korraldus ei riivanud õigusvastaselt kaebaja õigusi.
lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste kaitse. Ühelt poolt tuleb arvestada, et kaebajalt teabe küsimine olukorras, kus vastutusotsuse andmise kriteeriumid ei ole veel täidetud, võib osutuda mittevajalikuks menetlustoiminguks juhul, kui äriühing siiski maksab maksuvõla ise ära. Sellised menetlustoimingud ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning koormavad asjatult menetlusosalisi. Kuid teiselt poolt peab maksuhalduril olema võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle (
Samuti peab maksuhaldur menetluse läbiviimisel lisaks menetlusosaliste kaitsele lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes. Nii peab maksuhaldur menetlustoimingute valikul tagama, et maksuvõla sissenõudmine ei muutuks võimatuks. Maksuhaldur on selgitanud, et ta alustab
lg 5 piiranguid arvestamata vastutusmenetlust, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Ringkonnakohus peab eeltoodud kaalutlust lubatavaks. Vastutusotsuse tegemisel mängib olulist rolli ajafaktor, kuna äriühingu lõppemine välistab vastutusotsuse andmise (vt nt Riigikohtu 04.12.2009 otsus haldusasjas 3-3-1-75-09). Ka antud juhul pidi maksuhaldur paluma OÜ Talveehitus äriregistrist kustutamise edasilükkamist selleks, et lõpetada vastutusmenetlust enne äriühingu lõppemist. Kuid edasilükkamine on võimalik üksnes piiratud ajaks (kuueks kuuks), mistõttu võib vastutusmenetluse alustamine
lg-s 5 sätestatud piiranguid arvestamata olla vajalik selleks, et tagada menetluse tulemuslikkus. Antud juhul tegi maksuhaldur vastutusotsuse 23.12.2011 ning OÜ Talveehitus kustutati registrist 09.01.2012.
lg-s 5 sätestatud aluste täitumist oodates oleks vastutusotsuse andmise võimalikkus olnud küsitav. 9. Vaidlustatud korraldus on põhjendamispuudustega, sest sellest ei nähtu, miks pidas maksuhaldur vajalikuks alustada vastutusmenetlusega enne äriühingult maksuvõla sissenõudmist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuigi haldusakti õiguspärasust hinnatakse akti andmise aja seisuga, on käesolevas kohtumenetluses välja selgitatud asjaolude põhjal võimalik järeldada, et 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.