2. 24.06.2010 pöördus töötaja Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (TVK) poole avaldusega, milles palus tuvastada 18.05.2010 tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse; lõpetada tööleping
lg 2 alusel ja välja mõista
lg-s 1 ette nähtud kolme keskmise kuutöötasu suurune hüvitis 38 022 krooni ja saamata jäänud tasu ületundide eest 4177 krooni, riigipühadel töötamise eest 2365 krooni ja osaliselt saamata jäänud lõpparve 8275 krooni. TVK 10.11.2010 otsusega (töövaidlusasjas nr 9.4-2/2011-10) rahuldati hageja avaldus osaliselt. Komisjon tuvastas
lg 1 p-de 5, 6, 7 ja 8 alusel toimunud töölepingu ülesütlemise tühisuse, tunnistas töölepingu lõppenuks
lg 2 alusel 18.05.2010 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise
lg 1 järgi 25 348 krooni, vähemmakstud lõpparve 385 krooni ja riigipühadel töötamise eest saamata jäänud töötasu 1705 krooni. TVK otsusega jäeti rahuldamata hageja saamata jäänud ületundide tasu nõue. 3. 17.12.2010 pöördus kostja Harju Maakohtu poole taotlusega TVKle esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina osas, millega TVK rahuldas hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks
lg 2 alusel ning
Hageja palus kohaldada kostja poolt ITLS § 24 lg 4 alusel esitatud taotluse suhtes aegumist, leides, et taotlus ei ole esitatud sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul. 16.04.2009 sõlmiti poolte vahel tööleping nr 41 (tööleping), mille alusel asus hageja kostja ettevõttes tööle müüja ametikohal. 18.05.2010 ütles kostja töölepingu erakorraliselt
lg 1 p-de 5, 6, 7 ja 8 alusel alates samast kuupäevast etteteatamistähtaega järgimata üles. Lepingu ülesütlemist põhjendas kostja esiteks sellega, et 26.02.2010 oli kostja tuvastanud, et Viru keskuse poe Kuldan Luxury vitriinid on kriimustatud ja tekitatud on kahju 28 000 krooni (
Teise põhjusena tõi tööandja välja asjaolu, et 15.04.2010 pakkus hageja kostja kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid (
Hageja ei tunnistanud enda süüd klaasvitriini kriimustuste tekkimisel. Viru keskuse poe töötajad selgitasid kostjale juba 2010.a veebruaris, et kriimustused on tekkinud töö käigus. Kõnealune vitriin asus poes peegli kõrval ja kui kliendid ehteid proovisid, asetasid nad oma käekotid vitriinile. Lisaks sellele ei olnud poes ühtegi muud alust, kuhu müüjad saaksid asetada kaubakarbid. Tööle asumisel näitasid tööandja esindajad Viru keskuse kaupluse töötajatele, et nad peavad igal hommikul ja õhtul kauba vastavalt välja panema ning ära võtma, asetades kasti vitriinile ning kaubakarbid kasti. Hagejale jäid ebaselgeks kostja väited konkurentsipiirangu rikkumisest. Samuti jäi ebaselgeks, millal on hageja väidetavalt kostja kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid pakkunud. Ülesütlemisavalduses on kostja märkinud, et hageja pakkus kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid 15.04.2010. Hiljem, sh kohtule esitatud taotluses, on kostja märkinud, et nimetatud juhtum toimus 16.04.2010. Samas ei olnud hageja 15.04.2010 tööl, milline asjaolu nähtub mh asja materjalide hulgas olevast hageja seletuskirjast 16.04.2010 sündmuse kohta. 2 Kui tegemist on niivõrd olulise ja raske juhtumiga, mis tingis vajaduse etteteatamata töölepingu ülesütlemiseks hagejaga, siis peaks väidetava juhtumi toimumise aeg kostjale täpselt teada olema. Kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel
Kostja ei põhjendanud, milles seisnes hageja väidetava kohustuse rikkumise eriline raskus, mis tingis vajaduse töölepingu ülesütlemiseks ilma hagejat eelnevalt hoiatamata (
Ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolud olid kostjale teada juba 2010.a veebruari ja aprilli kuust. Juhul, kui hageja töölepingu ülesütlemise aluseks olnud väidetavad rikkumised olid eriliselt rasked ja olulised töölepingu rikkumised, mis tingisid vajaduse töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata, siis ei saa pidada mõistlikuks töölepingu ülesütlemist alles 18.05.2010 (
Kui on olemas mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks selle erilise raskuse tõttu etteteatamistähtaega järgimata, siis omab see põhjus eelkõige tähtsust just nimetatud ajahetkel. Kuivõrd alates 2010.a veebruarist ja aprillist kuni 2010.a maikuu keskpaigani ei pidanud kostja nimetatud töölepingu ülesütlemise asjaolusid niivõrd mõjuvaks, et hagejat hoiatada ja töölepingut erakorraliselt üles öelda, siis olid asjaolud kaotanud aja möödudes oma olulisuse. Kostja väited, et kolmas isik kaotas usalduse kostja vastu, on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja ise on tunnistanud, et klient, kellele hageja 16.04.2010 sõrmuse müüs, oli kostja püsiklient ja jätkas kostja juures käimist ka pärast 16.04.2010. Lisaks ei saa hageja teada peast kostja teise poe tooteid ning mõjutada kliendi ostuotsuseid niipalju, et garanteerida kliendi poolt toodete ostmine kostja mõnest teisest poest, kui hageja poolt kaupluses, kus hageja töötas, ei olnud tooteid, mida klient soovib. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks pakkunud kliendile konkurendi juveelitooteid. Kostja ei ole tõendanud sedagi, millisest poest klient väidetava ostu sooritas ning kas klient üldse kuskilt mujalt ostu sooritas.
lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastava töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuivõrd kostjal puudusid
lg 1 p-dest 5, 6 ja 7 ning 8 tulenevad alused hagejaga töölepingu ülesütlemiseks, siis on kostja poolt hageja töölepingu lõpetamine tühine. Kostja seisukoht
§-s 75 sätestatule ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut kehtivaks varalise vastutuse kokkuleppeks. Kuivõrd varalise vastutuse kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole, vastutab hageja
Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks rikkunud oma kohustusi, tekitanud kohustuste rikkumisega kostjale kahju ning eksisteeriks põhjuslik seos hageja väidetava kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja süüd seonduvalt väidetavate kohustuste rikkumisega. Hageja hoolsuse määr tuleb määratleda vastavalt
Kriimustuste tekkimise põhjuste osas jäi hageja põhihagis märgitud seisukohtade juurde. Kostja Viru keskuse poe töötajad on kirjalikult selgitanud, et vitriinid said kahjustatud, kuna sinna peale asetatakse kaubakarbid, samuti asetavad enda kotte vitriinidele kliendid. Kuivõrd tööandjat oli teavitatud töötajate poolt, et vitriin oli kriimustatud, kuid tööandja ei pidanud vajalikuks kuni 2010.a maini ühtegi lahendust välja pakkuda või anda töötajatele juhiseid edaspidise käitumise osas, et vitriinide kahjustamist vältida, siis on vitriinide kahjustumine täielikult ja üksnes kostja riisiko. Hagejale jääb ka ebaselgeks, milles seisneb kostja omavastutuse määr 2000 krooni. Maakohtu otsus 7. Kohus rahuldas 09.01.2012 otsusega hagi, tuvastas poolte vahel 16.04.2009 sõlmitud töölepingu nr 41 erakorralise ülesütlemise tühisuse kostja poolt 18.05.2010 esitatud ülesütlemisavalduse alusel, määras lõpetada poolte vahel 16.04.2009 sõlmitud töölepingu nr 41 alates 18.05.2010
lg 2 alusel, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses 2430,05 eurot. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 võib pool töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Juhul, kui kostja taotlus TVKle esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina ei ole esitatud ITLS § 24 lg-s 1 märgitud tähtaja jooksul, oleks TVK poolt töövaidlusasjas nr 9.4-2/2011-10 tehtud otsus ITLS § 25 lg 1 esimesest lausest tulenevalt täies ulatuses jõustunud ning põhihagi osas tuleks hagimenetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada otsust tegemata. Kohtu hinnangul on kostja esitanud ITLS § 24 lg 4 kohase taotluse Harju Maakohtule ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidlusasja nr 9.4-2/2011-10 materjalidest nähtuvalt on asjas tehtud otsus pooltele saadetud 18.11.
18.05.2010 pooltevaheline töösuhe faktiliselt ka lõppes. Pooltel on vaidlus selles, kas 18.05.2010 üleütlemisavalduses märgitud töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tegelikult esinesid (ehk pooltel on vaidlus töölepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste osas). Samuti on pooltel erimeelsus, kas juhtumi asjaolusid arvestades oli õigustatud töölepingu üleütlemine etteteatamata. 18.05.2010 kostja poolt hagejale esitatud ülesütlemisavalduses on lepingu jätkamise võimatust põhjendatud esiteks sellega, et 26.02.2010 tööandja poolt tuvastatu põhjal on hageja süülise käitumise tõttu kostjale tekitatud oluline varaline kahju – hageja süül on kriimustatud kostja Viru keskuse poe klaasvitriinid. Kahju summaks on märgitud 28 000 krooni. Teiseks heidab kostja hagejale ülesütlemisavalduses ette, et töötaja on 15.04.2010 pakkunud kostja kliendile konkurendi juveelikaupluse tooteid ning et hageja on põhjustanud sellega usalduse kaotuse enda vastu ja kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ning rikkunud konkurentsipiirangu kohustust. Alates 01.07.2009 kehtiva
lg 1 alusel kohaldatakse enne 01.07.2009 sõlmitud töölepingule alates nimetatud kuupäevast kehtivas töölepingu seaduses sätestatut. Vastavalt kehtiva
lg-le 1 peab töötaja täitma oma töökohustusi tööandja vastu lojaalselt.
lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mh kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu või on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töötaja poolt tööandjaga konkureeriva ettevõtja toodete või teenuste pakkumine võib olla iseenesest aluseks töölepingu ülesütlemisele
lg 1 p 5 alusel, sõltuvalt asjaoludest ilmselt ka
Samas ei ole praegusel juhul tõendatud juba konkurendi toodete pakkumise fakt, kui selline. Asjas kogutud tõendite põhjal jääb mh osalt ebaselgeks, millal hagejale ette heidetav tegu aset leidis – kas
Hageja ebalojaalsust tööandjale on kostja kohtumenetluses soovinud lisaks tõendada A. P seletuskirjaga ning kohus on A. P ka tunnistajana üle kuulanud. Nendest tõenditest nähtuvad asjaolud ei saanud olla kostjale ülesütlemisavalduse tegemise ajal (s.o 18.05.2010) teada. Seda kinnitab nii A. P seletuskirja koostamise aeg (s.o 09.12.2010) kui ka asjaolu, et seletuskirjast ja A. P võimalikele hageja lepingurikkumistele ei ole ülesütlemisavalduses viidatud. Asjas saavad olla vaidluse esemeks tööandja poolt töölepingu ülesütlemise ajaks tuvastatud lepingurikkumised ning kostja kui lepingupool ei saa asuda põhjendama lepingu ülesütlemise õigustatust pärast ülesütlemist ilmnenud asjaoludega. Eelnenu põhjal ei saa kõnealuseid tõendeid lugeda asjakohasteks ning kooskõlas TsMS § 238 lg 5 esimese lausega jättis kohus need asja lahendamisel arvestamata. A. P seletuskirja kui tõendi usaldusväärsuses tuleks kahelda, kuna kostja ei ole mõistlikult selgitanud, mis tingis A. Plt seletuskirja võtmise vajaduse alles 09.12.2010, s.o pärast TVK poolt käesolevas töövaidlusasjas otsuse tegemist ning ligi seitse kuud pärast hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist. Iseenesest peaks töötaja suhtuma talle usaldatud töövahenditesse heaperemehelikult ning üritama vältida tööandja vara kahjustamist. See järeldub eeskätt
lg-st 1, mille kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks oleksid töötaja suhtes subsidiaarselt kohaldatavad käsundisaajalt oodatavat hoolsust puudutavad normid (VÕS § 620). Samas vastutab töötaja
Vastavalt
lg-le 2 määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, töötaja töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Ka töölepingu erakorraline ülesütlemine
VÕS § 104 lg kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid selle kohta, et hageja oleks käitunud seoses poe vitriiniklaaside kahjustamisega süüliselt. Iseenesest ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja Viru keskuse poe vitriinide klaasid olid saanud 26.02.2010 seisuga kriimustada. Nimetatud kahjustuste olemasolu on fikseeritud ka poe töötajate (sh hageja) poolt allkirjastatud aktiga ning hageja 10.02.2010 seletuskirjaga. Hageja väidete kohaselt olid kõnesolevad kriimustused tekkinud esiteks seetõttu, et müüjad asetasid vitriinidele iga tööpäeva hommikul ja õhtul kaubakarpe (müüdavad juveelitooted tuli igal hommikul vitriinidesse asetada ning pärast poe sulgemist uuesti seifi paigutada). Teiseks tekkisid kriimustused seetõttu, et kaupluse kliendid asetasid vitriiniklaasidele oma kotte, kusjuures mujale ei olnud võimalik neid asetada. Kostja ei ole toonud välja kriimuste tekkimise muid põhjuseid. Hageja osundatud väiteid kinnitavad lisaks tema 10.02.2010 seletuskirjale ka tunnistajate A. Ki ja J. P ütlused. 6 Hageja vastutust töölepingu rikkumise eest seoses kaubakarpide vitriiniklaasidele asetamisega ei saaks iseenesest välistada. Praegusel juhul ei anna tuvastatud asjaolud siiski alust väita, et hageja ei oleks järginud töökohustuste täitmisel
Hageja on toiminud vastavalt tööandja juhistele ning oma parimate teadmiste kohaselt. Kaubakarpide vitriinidele asetamisel käitus hageja vastavalt kaupluse avamisel kostja teiste töötajate poolt antud juhistele. Nii tunnistaja A. Ki kui tunnistaja J. P ütlustest järeldub, et Viru keskuse poe avamisel näitasid kostja Ülemiste keskuse kaupluse töötajad Viru keskuse müüjatele (sh hagejale), kuidas tuleb müüdav kaup tööpäeva alguses vitriinidesse paigutada ja tööpäeva lõpus vitriinidest seifi tagasi panna. Selle käigus asetati suuremad kaubakarbid vitriini peale. Taoline juhendamine teise kaupluse müüjate poolt toimus eelduslikult tööandja korraldusel ja teadmisel. Kostja poolt märgitud asjaolu, et hageja ei võtnud iseseisvalt kriimustuste tekkimise vältimiseks midagi ette, ei saa pidada praegusel juhul lepingurikkumiseks. Liiatigi juhtis hageja enda väidete kohaselt kostja tähelepanu kriimustuste tekkimisele. Kindlasti ei saa hageja vastutada kostja klientide käitumise eest, eriti olukorras kus klientidel oli võimalik oma kotte jms toetada üksnes vitriiniklaasidele. Selles osas on kahjustuste tekkimine tööandja varale kostja äririsk (mida töötaja ei pea kandma). Kostja on käsitletava lepingurikkumise kontekstis tuginenud kaupluses kehtinud sisekorra p-le 2, mille järgi oli müüja kohustuseks järgida puhtust ning teostada kaupluses koristamist (sh puhastada vitriine ja peegleid). Kohtu hinnangul ei seostu sisekorra järgimise kohustus selles aspektis kahju tekkimisega kostja varale. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel oleksid vitriiniklaasid kahjustada saanud sõltumata kaupluse koristamisest ning vitriinide ja peeglite puhastamisest. Käsitletav väidetav rikkumine ei saaks olla iseseisvalt ka töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Vastavalt
lg-le 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole sama paragrahvi teise lõike järgi ülesütlemise eeldusena vaja üksnes siis, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja poolt hagejale etteheidetav süüline vara kahjustamine ei oleks vaadeldav sedavõrd raske rikkumisena, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist eelneva hoiatuseta. Kostja esindaja on kohtu eelistungil ka möönnud, et olulisemaks rikkumiseks pidas tööandja kliendi suunamist konkurendi juurde ning see ajendas kostjat töölepingut üles ütlema. Kohus nõustus eelnenule lisaks hagejaga seisukohaga, et lepingu ülesütlemisel sellele võimalikule rikkumisele tuginevalt ei ole kostja järginud
Kostja enda väidetest lähtuvalt sai ta rikkumise aluseks olevatest asjaoludest teada juba 2010.a veebruari jooksul. Kostja on 18.05.2010 tehtud ülesütlemisavalduses ette heitnud ka konkurentsipiirangu kohustuse rikkumist ning viidanud mh
lg 1 p-le 8, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 6.2 kohaselt kohustus töötaja mitte töötama tööst vabal ajal tööandja loata viimaste konkurentide juures. Kohtu hinnangul ei võimalda poolte esitatud asjaolud järeldada, et hageja oleks konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud. Lisaks ei vastaks töölepingu p 6.2 sisalduv kokkulepe
lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning seda tuleks lugeda
Kokkuvõtvalt leidis kohus, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine
Hageja esitatud vastav tuvastusnõue kuulub seega rahuldamisele. Lähtudes
lg-st 2 lõpetas kohus hageja taotlusel pooltevahelise töölepingu alates 18.05.2010 (st alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral).
lg-st 1 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu
7 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuivõrd töötaja hüvitisenõude osas puudub praeguses töövaidlusasjas jõustunud TVK lahend ning hageja TVKle esitatud avaldus tuleb ITLS § 24 lg 5 esimese lause järgi lugeda hagiavalduseks, hindas kohus ka
Käesoleval juhul on hageja palunud välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kokku 38 022 krooni (s.o 3*12 674 krooni) ehk 2430,05 eurot. Pooltel ei ole kohtumenetluses vaidlust hageja keskmise kuu töötasu suuruse üle. Kohus leidis, et poolte menetluses esitatud asjaolud ei anna alust hageja poolt taotletud hüvitise suurust muuta. Seega kuulub hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (s.o 2430,05 eurot) rahuldamisele. Hageja on menetluse käigus mh väitnud, et kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel
Kuivõrd ülalesitatud järelduste põhjal puudusid sisulised eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (
lg 1), ei pidanud kohus vajalikuks otsuses analüüsida, kas kostja oleks pidanud etteteatamistähtaegu järgima või ei oleks saanud kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades tööandjalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni (
Kohus jättis vastuhagi rahuldamata, kuna vastavalt
§-s 72 sätestatule saaks hageja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1) üksnes töötaja süülise lepingurikkumise korral, kuid hageja oli järginud töökohustuste täitmisel
Seega ei ole süüline lepingurikkumine asjas tuvastamist leidnud. Kostja poolt 26.02.2010 koostatud akti ettevõtte varalise kahju kohta ei saa selle sisust lähtuvalt käsitleda hageja võlatunnistusena. Aktis on fikseeritud üksnes klaasvitriinide kahjustuste iseloom ja kahju summa. Vastuhagi rahuldamise eeldusena vajaks süüküsimuse kõrval täiendavalt selgitamist ka põhjuslik seos hageja väidetava lepingurikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Vitriiniklaaside kriimustuste tekkimisel olid ülaltoodust nähtuvalt erinevad põhjused. Kohus ei pidanud vajalikuks nimetatud küsimusi käesolevas otsuses analüüsida. Hageja hinnangul ei saa kostja töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete esitamisel tugineda poolte vahel 16.04.2009 sõlmitud individuaalse materiaalse täisvastutuse lepingule, kuna see leping ei vasta sisult
Kohus märkis, et kostja vastuhagi ei rajane hagejaga sõlmitud individuaalse materiaalse täisvastutuse lepingule ning kostja ei ole soovinud rakendada töötaja süüst sõltumatut vastutust (
Samas nõustus kohus iseenesest hageja osundatud seisukohaga. Poolte vahel sõlmitud individuaalse materiaalse täisvastutuse leping ei vasta vähemalt
lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud eeldustele, st lepingust ei nähtu töötaja vastutuse rahalist ülempiiri ning töötajale ei ole makstud (vastutuse ülempiiri arvestades) mõistlikku hüvitist. Sõlmitud materiaalse täisvastutuse lepingu kehtivuse korral vajaks lisaks eeltoodule tuvastamist see, kas kõnesolev vara (klaasvitriin) on käesoleval juhul lepingu objektiks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas põhihagi ning jättis vastuhagi rahuldamata, jäid menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus 8. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks uues koosseisus. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on teinud ebaõige otsuse õigusnormide väära tõlgendamise ja kohaldamise ning esitatud tõendite ebaõige hindamise tõttu. Kohus on jätnud arvestamata kostja esitatud tõendi tunnistaja S. J ütluste osas (TsMS § 442 lg 8 8). Kohus viitas üksnes A. P ütlustele, kuid ei käsitlenud S. J ütlusi, kuigi kohus oleks pidanud uurima neid tõendeid koosmõjus, kuna need tunnistaja ütlused tõendavad ühte ja sama asjaolu – hageja ebalojaalsust kostja suhtes, mis väljendus klientide saatmises konkurendist juveelikauplusesse. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes selgitamata, millised olid erinevad põhjused vitriinklaaside kriimustuste tekkimisel (TsMS § 438 lg 1). Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et vitriin oli kahjustatud põhjusel, et kliendid asetasid selle peale oma kotte. Tegemist on VÕS § 104 mõttes hooletusega töötaja poolt. Töötaja pidi ette nägema, et klientide kotid kriimustavad klaasi ja vältima kahju tekitamist lihtsa keelamisega asetada kotte vitriinidele. Töötaja ei teinud seda ning ei üritanud mingil viisil kahju tekitamist vältida. Dokumentaalsete tõenditena esitatud fotodelt nähtub, et kahjustuste iseloom näitab, et see jätkus pikaajaliselt. Kohus on jätnud arvestamata, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt ja vajaliku hoolsusega (
Kohustuste rikkuja peab ise vaidluse korral tõendama, et tema rikkumine on vabandatav. Seega pidi hageja tõendama, et ta ei olnud hooletu. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna ei ole aru saadav, miks ei saa hageja vastutust iseenesest välistada ja millele tuginevalt leiab kohus, et vitriinide kahjustamine on kostja riisiko (TsMS § 436 lg 1). Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus märgib, et konkurentide toodete pakkumine võib olla aluseks töölepingu ülesütlemisele, kuid leiab, et kliendile antud soovitust ei saa käsitleda kliendi konkurendi juurde suunamisena (TsMS § 436 lg 1). Igale mõistlikule inimesele peab olema arusaadav, et isegi antud soovitust vaadata ringi vanalinnas asuvates juveelikauplustes ongi konkureeriva ettevõtja toodete pakkumine. Seega oli kostjal alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tähtsust ei oma, milliseid tooteid hageja pakkus, vaid, et hageja üldse saatis kliente konkurentide juurde. Kohus jättis hindamata, kas noomitust saab lugeda hoiatuseks või mitte. TVK otsuses on fikseeritud hageja sõnad, et „järgmisel päeval tõi V. G noomituse. Avaldaja allkirjastas noomituse, kuid tööandja temale koopiat ei jätnud.“ Seega oli hageja oma kohustuste rikkumisest hoiatatud. Kostjale ei ole aru saada, millised asjaolud ei anna alust hüvitise suurust muuta. Antud osas ei ole kohtuotsus selge ega põhjendatud, seda enam, et kohus muutis hüvitise suurust, mis oli TVK otsusega välja mõistetud. Esitatud tõendite alusel võib järeldada, et tööandjal oli põhjus ja seadusest tulenev õigus leping hagejaga üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud võimalik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostjal oli seadusest tulenev alus nõuda kahju hüvitamist, mistõttu kuulus vastuhagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse vastus
Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada. Apellant on esitanud apellatsioonkaebuses väite, et hageja oli kohustuste rikkumisest hoiatatud, kuivõrd TVK otsuses on fikseeritud hageja sõnad, et „järgmisel päeval tõi V. G noomituse. Avaldaja allkirjastas noomituse, kuid tööandja temale koopiat ei jätnud.“ Apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, et maakohus on jätnud arvestamata, kas noomitust on võimalik käsitleda hoiatusena, tuleb jätta tähelepanuta. Tegemist on uue asjaoluga, sest tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja nimetatud asjaolusid maakohtus esile toonud. Nimetatud uue asjaolu esitamine alles apellatsioonimenetluses ei ole TsMS § 652 lg 4 kohaselt lubatav ega ka põhjendatud. Apellant on seisukohal, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on kohus määranud hüvitise suuruse. Seda enam, et kohus vähendas TVK otsusega väljamõistetud hüvitise suurust. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, hinnates
lg 1 järgi kohase hüvitise põhjendatud suurust, mõistis õiguspäraselt kostjalt asjaolusid ja tõendeid hinnates hageja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise. Maakohus ei ole seotud TVK otsuses väljamõistetud hüvitise suurusega, kuivõrd ei lahenda kaebust töövaidluskomisjoni otsuse peale. Maakohus lähtus hageja nõudest, hindas tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 10 ja kohaldas õigesti
MS § 442 lg-le 8 ning on põhjendatud ja seaduslik. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.