Obsah (6)

§ 99§ 61§ 101§ 97§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-27218 Tsivi

) §-s 96, § 97 p-s 1, §-s 100 ja §-s 108 sätestatut. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et hageja on E. J ja kostja ühine alaealine laps, kes elab pärast vanemate lahkuminekut koos ema E. Jga. Hageja nõudis kostjalt igakuiselt elatist 214 eurot, seda tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist. Hagiavaldusele lisatud kalkulatsiooni kohaselt kulus hageja ülalpidamiseks

1. a ühes kuus keskmiselt 428 eurot. Kohus tuvastas, et kostja täitis oma ülalpidamiskohustuse hageja suhtes tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, mistõttu ei kuulu hagi selles osas rahuldamisele.
2. Kostja vastuväidete ja tema poolt esitatud tõendite kohaselt jätkas ta hageja ülalpidamist ka pärast hagi esitamist. Esitatud tõenditest nähtuvalt tegi kostja kulutusi hageja mänguasjadele 90,36 eurot, riietele ja jalatsitele 324,36 eurot, koolivahenditele 33,54 eurot, vaba aja veetmisele 34,90 eurot, spordiklubile Piruett 32 eurot, ujumistreeningutele 75 eurot, lasteaiale 90,88 eurot, joogipudeli ostmiseks 6,01 eurot, ravimitele 10,4 eurot, so kokku 697,45 eurot. Samuti avas kostja hageja nimele isikliku pangaarve ja kandis sellele 600 eurot.
3. Kohus leidis, et kostja poolt koolieas lapsele mänguasjade ostmist ei tule arvesse võtta ülalpidamiskohustuse täitmisena, vaid kingitustena. Samuti on põhjendatud kulutustena vaieldavad joogipudeli ja vitamiinide ostmine. Ülejäänud summas 590,68 eurot tuleb kostja poolt hageja ülalpidamise kohustuse täitmine lugeda tõendatuks. Lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtumenetluse ajal makstud rahaga, sest selles osas täideti ülalpidamiskohustust.
4. Kostja leidis, et kohus peaks kostjalt hageja kasuks elatise välja mõistma minimaalmääras, kuna kostja ülalpidamisel on S. A, samuti on kostja perre sündimas veel laps, samal ajal kui E. J ülalpidamisel olev N. J on täiskasvanuks saamas. Selle argumendi alusel ei ole võimalik kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes vähendada, vaid tuleb arvestada

§ 99lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Kostja ei esitanud menetluse vältel mingeid tõendeid selle kohta, et tal puuduksid elatise maksmiseks hagejale vastavalt viimase vajadustele ja elulaadile vajalikud rahalised vahendid. Vastupidi, kostja väitis, et ta peab vajalikuks lapsele just kvaliteetsete riiete ja jalatsite, suurte 30-60 eurot maksvate mänguasjakomplektide jne muretsemist. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et pangakonto saldo vähenemisel tehti sinna regulaarselt sularahalisi sissemakseid. Järelikult on kostjal piisavalt rahaliste vahendite allikaid, et nii hagejat kui teisi oma lapsi vastavalt nende vajadustele ülal pidada. 4 14. Seoses elukoha muutusega vähenevad tõenäoliselt E. J transpordikulud poole võrra, mistõttu pidas kohus põhjendatuks mõista kostjalt alates hagi esitamisest hageja kasuks välja igakuine elatis suurusega 200 eurot, mille puhul tuleb teha tasaarvestus summaga 590,58 eurot, millise summa kulutas kostja alates hagi esitamisest hageja ülalpidamiseks. 15. Kostjal on õigus maksta elatist otse hageja nimele avatud pangakontole, kuid seda ainult E. J nõusolekul ja heakskiidul. Kuni 01.07.2010 kehtinud

§ 61

lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Viidatud sätete alusel saab siiski järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega täitis vanem ülalpidamiskohustuse siis, kui ta maksis lapse ülalpidamiseks vajaliku raha teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, so alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus täideti piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha maksti alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Võttes arvesse, et E. J ei andnud kostjale nõusolekut elatise maksmiseks kostja poolt avatud hageja isiklikult pangakontole ega kiitnud seda elatisena heaks, ei saa kostja poolt 600 euro tasumist hageja kontole lugeda kostjapoolseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 16. Kohus jättis tähelepanuta E. J poolt täiendavalt esitatud väited ja tõendid, mis puudutavad XXX tee korteriga, samuti N. Jga seonduvat, kuna need ei olnud vaidluse lahendamisel asjakohased. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 17. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 10.06.2011, millega kohus määras, et elatis tuleb tasuda E. J pangakontole või muule E. J poolt näidatud pangakontole ja määras tasaarvestada kostja poolt pärast hagi esitamist hageja ülalpidamiseks tehtud kulutused 590,58 eurot hageja kasuks väljamõistetava elatisega. Kostja palub teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata osas, milles elatise suurus ületab

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra, määrata, et elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele ja tasaarvestada kostja poolt pärast hagi esitamist hageja ülalpidamiseks tehtud kulutused ja makstud elatis 1297,45 eurot hageja kasuks väljamõistetava elatisega. 5

1. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Kostja esitas kohtule tõendid kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustuse täitmiseks tehtud kulutuste kohta (697,45 eurot). Lisaks kandis kostja hageja arveldusarvele 600 eurot ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid kohus luges kostja poolt ülalpidamiskohustuse täidetuks kohtumenetluse ajal summas 590,68 eurot. Kohus leidis ekslikult, et kostja poolt koolieas lapsele mänguasjade ostmist ei tule arvesse võtta ülalpidamiskohustuse täitmisena, vaid kingitusena ja et joogipudeli ning vitamiinide ostmine põhjendatud kulutustena on vaieldavad. Kohus ei põhjendanud, miks ta pidas eelnimetatud asjadele tehtud kulutusi põhjendamatuteks. Kostja poolt ostetud mänguasjad on arendavad ja sobivad ka kooliealistele lastele. Kuna laps käib trennis, siis on joogipudel vajalik, et selle saaks kodus joogiga täita ja ei peaks iga kord lapsele trenni jooki kaasa ostma. Vitamiinid osteti lapse tervise huvides, mille tarvitamise tagajärjel tugevneb lapse tervis ja hilisemad kulutused ravimitele võivad oluliselt väheneda. Samuti soovitas hageja treener lapsel vitamiine tarvitada. Kohus jättis põhjendamatult joogipudeli, mänguasjad ja vitamiinid kostja kulutuste hulka arvestamata. Kostja poolt kantud kulutuste summa on 697,45 eurot.
2. Kohus viitas otsuses

§ 97p-le 1.

Alates 01.07.2010 kehtiva

kohaselt ei ole elatise nõudes hagejaks mitte lapse teine vanem, vaid laps ise. Alates 01.07.2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem. Pärast 01.07.2010 esitatud elatisehagi puhul saab kohus lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus esitati esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi esitati esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus. Käesolevas asjas on hagejaks C M A ja kohustus tuleb täita selle isiku arvelduskontole, kelle suhtes kohustatud ollakse. Elatise tasumine ülalpidamist saama õigustatud isiku kontole on peale uue perekonnaseaduse jõustumist tavapärane praktika. Jääb Asaamatuks, miks võttis maakohus otsuse põhistamisel aluseks kuni 30.06.2010 kehtinud

, viitas selle § 61 lg-le 1 ja asus seisukohale, et ülalpidamiskohustust tuleb täita mitte alaealisele lapsele, vaid E. Jle. Hagiavaldus esitati 10.06.2011 alates 01.07.2010 kehtiva seaduse alusel ja puudub õigustus kohaldada eelmise

sätteid. Kohus analüüsis küsimust lähtuvalt kehtetust seadusest ja viitas ka selle alusel tekkinud Riigikohtu praktikale. 20. Kostja ei tuvastanud ühestki E. J poolt kohtule saadetud dokumendist taotlust elatise maksmiseks E. J arveldusarvele. Kohus kujundas omaalgatuslikult hageja nõuet otsuse täitmise viisi ja korra osas. Käesoleval juhul ei taotlenud hageja, et elatis tuleks maksta E. J arveldusarvele, mistõttu rikkus maakohus TsMS § 445 lg-s 1 sätestatut. Kohus leidis ekslikult, et elatise maksmist lapse arveldusarvele saab pidada kostja poolt kohustuse täitmiseks üksnes siis, kui selleks on E. J nõusolek või heakskiit. Taoline järeldus ei tugine kehtivale seadusele ega selle alusel tekkinud Riigikohtu praktikale. Vastavalt

§ 116

lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seega ei ole selline kohtu seisukoht õige. Käesoleval juhul ei piiratud lapse isa hooldusõigust ega otsustusõigust, vanematel on ühine hooldusõigus ja seetõttu ka õigus otsustada lapse vara käsutamise üle. Kostja tasus 600 eurot hageja arveldusarvele ja täitis sellega ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal. Kostja ei vaidle, et lapse emal on õigus hageja kontot käsutada ja kostja edastas varasemalt E. Jle ka arveldusarvele ligipääsu võimaldavad andmed, kuid elatist saama õigustatud isikuks ja seega ka isikuks, kelle arveldusarvele tuleb elatis maksta, on hageja. 6

1. Ülaltoodut arvestades täitis kostja kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust 1297,45 eurot (185,35 eurot kuus), seega rohkem, kui seaduses sätestatud minimaalmääras. Hagejal puudus põhjus kohtu poole pöördumiseks, kuna kostja ei hoidnud kunagi ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvale ja püüdis seda täita nii suures ulatuses, kui kostja rahaline olukord võimaldab. Kohus mõistis välja elatise suurusega 200 eurot kuus. Kohus leidis ekslikult, et kuna kostja pangakonto saldo vähenemisel tehti sinna regulaarselt sularahalisi sissemakseid, siis on kostjal piisavalt rahaliste vahendite allikaid, et nii hagejat kui teisi oma lapsi vastavalt nende vajadustele ülal pidada. Kostja müüs vastavalt vajadusele oma isiklikke esemeid, et täita nii laste ülalpidamiskohustust kui muid kohustusi ja kandis saadud raha pangakontole. Selliseid makseid ei saa kuidagi pidada regulaarseteks ja kohus ei oleks tohtinud elatise suuruse määramisel arvestada juhuslikke makseid, mis ei pruugi jätkuda.
2. Kohus ei selgitanud piisava põhjalikkusega, miks ta peab põhjendatud elatise suuruseks just 200 eurot. Elatis tuleks välja mõista minimaalmääras, kuna oma sissetulekuid arvestades eeldab kostja, et ta suudab selles osas hageja ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei suuda kindlasti tagada hageja igakuist ülalpidamist sellest suuremas summas. Kostja igakuise regulaarse sissetuleku moodustab OÜ-st Kvaliteetkliima saadav töötasu 243,73 eurot ja kostjal on lisaks hagejale veel kaks ülalpeetavat: poeg S. A ja 19.10.2011 sündinud poeg A S A. Kostja märkis seda ka vastuses maakohtule, kuid maakohus leidis, et selle argumendi alusel ei ole võimalik kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes vähendada.

§ 102

lg 2 mõttest tuleneb, et elatise suuruse määramisel tuleb siiski arvestada kohustatud isiku seisundit, eelkõige, kui tal on veel ülalpeetavaid ja tema majanduslik seisund ei võimalda anda ülalpidamist seaduses sätestatud minimaalmääras. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kostjal ei ole võimalik anda hagejale regulaarselt ülalpidamist seaduses sätestatud minimaalmäärast suuremas ulatuses.

1. Lisaks tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, et E. J ja kostja leppisid kokku suhtluskorra, mille kohaselt on hageja kostja juures kaks korda kuus nädalavahetustel. Töönädala jooksul viib kostja last trenni ja veedab pärast seda lapsega aega. Pühad on hageja vaheldumisi kummagi vanema juures ja suvekuudel on laps vaheldumisi kaks nädalat ühe ning kaks nädalat teise vanemaga. Ajal, mil hageja on kostja juures, tasub kostja kõik hagejaga seotud kulutused. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus ebaõigesti välja elatise 200 eurot kuus ja õigustatud on elatise väljamõistmine seaduses sätestatud minimaalmääras. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osaliselt väljamõistetud elatise suuruse ning kohtumenetluse ajal tasutud ja kohtu poolt tasaarvestatud elatise suuruse osas, samuti osas, millega kohus määras, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja E.J pangakontole. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt 7 tühistamisele tasaarvestatud summa osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
5. Maakohus ei võtnud otsuses selget seisukohta, kas kostja poolt lapsele ostetud joogipudelit (hind 6,01 eurot) ja vitamiine (hind 10,40 eurot) tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks või mitte, märkides üksnes, et see on vaieldav. Samas järeldub kohtuotsusest, et kohus eelnimetatud oste tasaarvestamisele kuuluva summa hulka ei arvestanud. Ringkonnakohus ei pea maakohtu otsust selles osas õigeks. Vaidlust ei olnud selle üle, et kostja eelnimetatud asjad lapsele ostis. Hageja väited, et joogipudeli oleks kostja võinud tuua oma kodust ja et vitamiinide ostmist kostja temaga ei kooskõlastanud, ei tähenda iseenesest seda, et neid oste ei tehtud hageja huvides. Ringkonnakohtu hinnangul olid need ostud vajalikud ja neid tuleb arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena. Seega tuleb tasaarvestatavat summat suurendada 16,41 euro võrra.
6. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub muus osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
7. Maakohus leidis õigesti, et lapsele ostetud mänguasju ei saa käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena, vaid kingitustena. Samuti ei arvestanud maakohus ülalpidamiskohustuse täitmisena õigesti hageja arvele kantud raha. Maakohus ei kohaldanud selles osas ebaõigesti kuni 30.06.2010 kehtinud

sätteid, vaid tsiteeris Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-3-07 toodud seisukohti. Põhimõte, et ülalpidamiskohustust tuleb reeglina täita vanemale, kelle juures laps elab, kehtib TsÜS § 8 lg 2 teise lause ja VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi ka käesoleval ajal, seda olenemata asjaolust, et alates 01.07.2010 kehtiva

järgi on hagejaks ülalpidamist vajav laps. Kuna antud juhul puudus hageja ema, kelle juures hageja elab, vastav nõusolek või heakskiit, ei ole kostja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Seega on õige maakohtu otsus ka osas, kus määrati, et elatis tuleb kanda lapse ema, E.J pangakontole. Vastava taotluse esitas E.J maakohtu menetluses 20.11.2011 menetlusdokumendis (I kd lk 187) ja 22.11.2011 kohtuistungil ning kuna maakohus määras, et menetlus jätkub pärast kohtuistungit kirjalikus menetluses, siis veel kord 13.12.2011 menetlusdokumendis (II kd lk 45). Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kujundas omal algatusel hageja nõude otsuse täitmise korra ja viisi osas. Kohus ei rikkunud TsMS § 445 lg-s 1 sätestatut, nagu kostja leiab. 30. Kohus kohaldas ülalpidamise ulatuse määramisel

§ 99

õigesti ja määras igakuuliselt makstava elatise suuruseks põhjendatult 200 eurot. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis annaks alust välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras (

§ 101lg 1), nagu kostja soovib.

31.

§ 99

ei sätesta, et ülalpidamise suuruse määramisel tuleks arvestada vanemate varalist seisundit. Vastupidi,

§ 102

lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb

§ 102

lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole esile toonud 8 konkreetseid asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust, et ta ei ole võimeline tasuma hagejale 200 euro suurust elatist ja et tema enese tavaline ülalpidamine oleks kahjustatud, kui ta sellises suuruses elatist tasub. Asja materjalist järeldub vastupidine. Muu hulgas arvestas kohus põhjendatult kostja pangakontode väljavõtetega, millest nähtuvad regulaarsed ja kogusummas märkimisväärsed sularaha sissemaksed. Apellatsioonkaebuse väide, et kostja kandis pangakontole oma isiklike esemete müügist saadud raha, on paljasõnaline ega ole eluliselt usutav. 32. Ka asjaolu, et kostjal on veel kaks ülalpeetavat last, ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks miinimumsuuruses.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra ja mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Kostja ei taotle elatise vähendamist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

1. Iseenesest on õige, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Seega oleks kostja pidanud esile tooma asjaolud selle kohta, milliseid konkreetseid kulutusi ta teeb, kui hageja viibib tema juures. Kostja seda teinud ei ole.
2. Ringkonnakohus tagastab hagejale 06.02.2012 menetlusdokumendile lisatud tõendi – KÜ Loo Elamud ning E.J, S.A ja N.J vahel 16.01.2012 sõlmitud kompromissilepingu tsiviilasjas nr 2-11-22516, kuna TsMS § 647 lg 1 alusel võis hageja esitada käesolevas menetlusstaadiumis üksnes avaldusi ja seisukohti, mitte uusi tõendeid, mida ringkonnakohus selgitas ka oma 31.01.2012 kirjas menetlusosalistele.
3. Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad poolte maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav 9