lg 1 sätestatud määras alates 13.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Hageja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali (liisinguandja) vahel oli sõlmitud kapitalirendileping nr XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste p-le 8.1 oli hageja kohustatud sõlmima vabatahtliku kindlustuselepingu (kaskokindlustuselepingu). Hageja sõlmis kostjaga kindlustuslepingu (kaskokindlustus) perioodiks 24.03.2011-23.03.2012, mille kohta väljastas kostja poliisi nr XXX. Liisinguandja tasus hageja eest kindlustusmaksed perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest summas 686 eurot ning hageja tasus kindlustusmaksed liisinguandjale igakuiselt graafiku alusel. 04.05.2011 ütles kostja kindlustusjuhtumi toimumise tõttu lepingu üles
Seoses kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemisega tasus hageja liisinguandjale kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kuni graafiku lõpuni summas 575,43 eurot. 19.05.2011 liisinguandja kindlustushüvitise teatise kohaselt oli liisingu nõue kindlustuse jäägi (poliis XXX) osas 575,43 eurot. Kostjal on õigus kindlustusmaksele perioodi 24.03.-04.05.2011 eest (42 päeva), s.o kuni lepingu ülesütlemiseni. Antud juhul algas kindlustusperiood, millal hageja oli kohustatud maksma kindlustusmakseid, kindlustuslepingu sõlmimisega ja lõppes lepingu ülesütlemisega. Seega kostja poolt viidatud § 478 lg 4 kohaselt oligi kostjal õigus saada kindlustusmakseid perioodi 24.03.2011-04.05.2011 eest, millal oli kindlustatav ese kindlustuskaitsega hõlmatud. Kuna hageja on tasunud kindlustusmakse perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest summas 686 eurot, kuulub kostja poolt tagastamisele kindlustusmakse perioodi 05.05.2011-23.03.2012 eest 607,08 eurot (686/365 x 42 = 78,918; 686 - 78,918 = 607,082). Kostja ei ole kindlustusmakseid perioodi 05.05.2011-23.03.2012 eest liisinguandjale ega hagejale tagastanud. 15.08.2011 esitas hageja esindaja kostjale nõudeavalduse enammakstud kindlustusmakse tagastamiseks. Kostja vastas nõudeavaldusele 24.08.2011, milles teatas, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja palus mõista välja viivise perioodi 05.05.2011-12.09.2011 (s.o 130 päeva) eest 18,20 eurot (päevas 0,14 eurot) ja veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise põhinõudelt (s.o 607,08 eurot) 100% ulatuses kuni põhinõude täitmiseni
sätestatud määras, arvestades, et viivise päevamäär on 0,14 eurot (607,08 x 0,023%). Kostja seisukoht
lg 4 sätestatuga, mille kohaselt on antud juhul kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele. Hageja saab antud sättest valesti aru. Tingimuste punktis sätestatu 2 võimaldab kindlustusandjal tasaarveldada tasumata kindlustusmaksetega. Alternatiivselt, tasudes kogu hüvitise, muutuvad tasumata kindlustusmaksed sissenõutavateks. Seega, nii tingimuste kõnealuse punkti kui ka
-s sätestatu kohaselt on sõiduki hävimisel kindlustusjuhtumi korral kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele kogu jooksva kindlustusperioodi eest. Hageja väitel puudub põhjendus ning tingimuste p 11.4. ja
lg 4 kohaldamine koosmõjus antud suhtele on kohane.
Maakohtu otsus 3. 07.02.2012 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolud üle. Hageja ja liisinguandja vahel oli sõlmitud kapitalirendileping nr XXX, sõiduauto XX registreerimismärgiga XXX kohta kindlustamiseks; poolte vahel on sõlmitud ülalviidatud sõiduki kindlustuslepingu (kaskokindlustus) perioodiks 24.03.2011-23.03.2012 (poliisi nr XXX); liisinguandja tasus hageja eest kindlustusmaksed perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest summas 686 eurot; hageja tasus kindlustusmaksed liisinguandjale igakuiselt graafiku alusel; 19.05.2011 seisuga oli liisinguandja nõue kindlustuse jäägi (poliis XXX) osas 575,43 eurot; 25.03.2011 toimus sõidukigaXX kahjujuhtum ning kostja hüvitas tekkinud kahju; kostja ütles 04.05.2011 lepingu üles
lg 2 alusel seoses kindlustusjuhtumi saabumisega; seoses kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemisega tasus hageja liisinguandjale kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed kuni graafiku lõpuni summas 575,43 eurot. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda vaidlusaluste asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut.
lg 1 järgi peab kindlustusvõtja tasuma kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale makseid ja kindlustusvõtja peab hüvitama kindlustusjuhtumi korral tekkinud kahju kas kindlustusvõtjale või soodustatud isikule või maksma kokkulepitud rahasumma.
lg 1 alusel peab asja kahjukindlustuse puhul lepingu järgi maksma kindlustusandja vastavalt juhtumi toimumise korral lepingu järgi tekkinud kahju. Seega on kindlustusleping tasuline leping, mis tähendab ühelt poolt kindlustusandja kohustust riski saabumisel kahju tekkimise korral lepingu järgi kahju hüvitamist ning sellele vastab tema õigus saada ja kindlustusvõtja kohustus tasu maksta. Teisisõnu ei saa kindlustusvõtja põhimõtteliselt nõuda seda, et kindlustamine toimuks n.ö tasuta või osalise tasu eest.
lg 1 järgi on kindlushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindlustusriski vastu ning lg 4 koheselt siis kui kindlustushuvi lõpeb kindlustusjuhtumi toimumise tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.
lg 4 sätestatud näol on põhimõtteliselt tegemist kompensatsiooniga kindlustusandjale kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju hüvitamise eest. Selliselt on poolte kohustused ja õigused lepingus tasakaalus. Kuna kostja ütles lepingu üles pärast kindlustusjuhtumi saabumist
lg 2 alusel ja enne kindlustusperioodi lõppemist (vaidlus puudus), siis on kindlustusandjal
lg 4 järgi õigus nõuda kindlustusperioodi, milleks antud juhul oli 24.03.2011-23.03.2012, eest makseid. Seega ei ole hagejal õigus nõuda tagasi tasu (kindlustusmakseid), mis kuulusid tasumisele kogu kindlustusperioodi eest 24.03.201123.03.2012, st pärast kindlustusjuhtumi tõttu kostja poolt lepingu ülesütlemist 04.05.2011. Hageja viited
, § 195, § 189-191, mis reguleerivad lepingu ülesütlemise korral pärast lõppemist järgneva aja kohta üleantu tagastamist ning kindlustusmaksete saamise õigust kuni lepingu lõppemiseni, ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, kuna
lg 4 on selles osas erisäte.
oleks kohaldatav siis, kui leping oleks lõpetatud muul põhjusel kui § 493 lg 2, 478 lg 4 sätestatud juhtumid. Eeltoodu alusel võis kostja
lg 4 alusel perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest tasutud 686 eurot endale jätta ning tal puudus kohustus see kindlustusvõtjale tagastada. 3 Hageja leidis, tingimuste p 11.4 sätestatu ei ole kooskõlas § 427 ja § 459, kuna kaldub kõrvale § 427 lg 1 sätestatust.
lg 1 järgi on kindlustusvõtja kahjuks
sätestatust kõrvalekalduv kokkuleppe tühine.
sätestab, et kui kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi jooksul lepingust taganemise, ülesütlemisega või muul põhjusel ennetähtaegselt, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest. Kuivõrd käesolevas asjas ütles kindlustusandja lepingu üles seoses kindlustusjuhtumi saabumisega, siis kohaldub
lg 4 ning ka viidatud tingimuste p 11.4 sätestatu, mis lubab juhtumi korral hüvitamisele kuuluva kahju hüvitise lõppsummast maha arvata maksmata kindlustusmaksed ehk sisuliselt tasaarvestada oma nõue kindlustusvõtja tasu maksmise kohustuse nõudega. Eeltoodu tõttu ei ole tingimuste p 11.4 sätestatu vastuolus
lg 4 sätestatuga ning tegemist ei ole
Kindlustusvõtjat kahjustav oleks tingimus siis, kui leping lõpeb ennetähtaegselt ilma, et kindlustusjuhtum oleks aset leidnud ja kindlustusvõtja hüvitamise kohustust ei ole tekkinud, kuid kindlustusvõtja nõuaks pärast lepingu lõppemist (ülesütlemist, taganemist
) makseid edasi (märgitu oleks vastuolus
ja 427 lg 1 ja
Käesolevas vaidluses sellega tegemist pole, tingimuste p-s 11.4 ka seda ei nähtu. Eeltoodu tõttu ei ole kostja seadusest, lepingust ega
lg 4 tulenevaid kohustusi
tähenduses rikkunud (kohustuse osaline mittetäitmine, täitmata jätmine, viivitus), mistõttu ei ole hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ning jääb rahuldamata. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue, kuna kostja pole kohustust rikkunud ega olnud seetõttu ka viivituses (
lg 1 p 6,
MS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lihtmenetluses võib kohus TsMS § 405 lg 3 kohaselt määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude rahalise suuruse kohta vastavad tõendid, küll aga puudub kohtul vajadus anda neile hinnang, kuna hagi jääb rahuldamata ja seega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tema menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskulude kohta tõendeid ei esitanud, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Eeltoodu tõttu ei ole neil enam TsMS § 174 lg 1 alusel võimalik nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebus 4. 06.03.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on kohaldanud
lg 4 ebaõigesti ja jätnud kohaldamata
.
kohaselt, kui kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi jooksul ülesütlemisega, taganemisega või muul põhjusel ennetähtaegselt, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest. Sama paragrahvi kordab ka
lg 5, mille kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
§-st 459 tulenevalt on kostjal õigus kindlustusmaksele perioodi 24.03.-04.05.2011 eest, s.o kuni lepingu ülesütlemiseni. Kuna hageja on tasunud kindlustusmakse perioodi 24.03.2011-23.03.2012 eest summas 686 eurot, kuulub kostja poolt tagastamisele kindlustusmakse perioodi 05.05.2011-23.03.2012 eest summas 607,08 eurot. Maakohus jättis kohaldamata
ja kohaldas
lg 4.
lg 1 on toodud kindlustushuvi mõiste, mille kohaselt kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu.
lg 4 kohaselt kui kindlustushuvi 4 lõpeb kindlustusjuhtumi toimumise tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest. Hageja ei öelnud kindlusjuhtumi toimumise tõttu lepingut üles, vaid kindlustuslepingu ütles üles kostja
lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki lepingupool lepingu üles öelda ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest. Kindlustusandja peab lepingu ülesütlemisest üks kuu ette teatama. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel lepingu üles öelda selliselt, et see lõpeb hiljemalt jooksva kindlustusperioodi lõpuks.
lg 2 viimasest lausest järeldub, et
lg 4 kuulub kohaldamisele juhul, kui kindlustusvõtja kindlustushuvi lõpeb ja ta ütleb lepingu üles. Võlaõigusseaduse II kommenteeritud väljaandes märgitakse
lg 4 tõlgendamise kohta, et kuigi see ei tulene §-st 427, tuleks tühiseks pidada kindlustusvõtja kahjuks lg-tes 2-4 sätestatud kindlustusvõtja kahjuks kõrvalekalduvaid kokkuleppeid. Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning kohaldada tuleb
Maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Hageja helistas 2011.a mais mitmel korral kostja klienditoe numbril ning vestluse käigus kinnitati korduvalt, et hagejale tagastatakse kindlustusmaksed ja paluti esitada kirjalik avaldus. Hageja esitas 23.05.2011 e-posti teel kostja müügiassistendile avalduse kindlustusmakse jäägi tagasimaksmiseks. Kostja töötaja vastas 24.05.2011, et kaskokindlustuse poliisi eest on tagasimakse tehtud liisinguandjale. Kostja ei ole kindlustusmakseid perioodi 05.05.201123.03.2012 eest liisinguandjale ega hagejale tagastanud. Eeltoodust tulenevalt ei hinnanud kohus esitatud tõendeid. Hagiavalduse lisas 8 esitatud kostja kirjast selgub, et kostja nõustus hagejale enammakstud kindlustussumma perioodi 05.05.2011-23.03.2012 eest tagasi maksma. Seega oli hageja õiguspärases ootuses saada tagasi enammakstud kindlustussumma. Kirjalik vastus
lg 4 ja jätnud kohaldamata
. Maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on käesoleval juhul põhjendatud
Maakohus on õiguspäraselt leidnud, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada riski saabumisel kahju tekkimise korral lepingu järgi tekkinud kahju ning sellele vastab kindlustusandja õigus saada ja kindlustusvõtja kohustus maksta tasu.
lg 1 alusel on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu. Kindlustushuvi võib lõppeda näiteks kindlustatud asja hävimisega. Seega, kui asi on kindlustusjuhtumi tõttu hävinud, siis ei saaks kindlustusvõtjal enam kindlustushuvi olla, kui asi on hävinenud ja kahju hüvitatud.
lg 4 järgi on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest, kui kindlustushuvi lõpeb kindlustusjuhtumi toimumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kindlustusandjal on õigus nõuda
lg 4 järgi kindlustusperioodi (24.03.201123.03.2012) eest makseid, kuivõrd tegemist on erisättega ja seega ei ole kohaldatav
. Maakohus on õiguspäraselt leidnud, et seega võis kostja 686 euro endale jätta ning tal puudus kohustus see kindlustusvõtjale tagastada. Käesoleval juhul kõrvalekalduvaid kokkuleppeid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu kohtuotsus muutmata. Maakohtu kantud menetluskulude osas on kohus otsuse teinud. Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.