) § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et võtab esitatud hagi täies ulatuses õigeks. Seega on kostja poolt hagi õigeks võetud ja hagi tuleb rahuldada
lg 1 alusel.
lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 396 lg 1 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud asjas on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega jätab kohus menetluskulud
2
lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning nende rahalise suuruse. Hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 63.91 eurot. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.