) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue põhineb seadusel. Kohus mõistab kostja õigeksvõtu alusel kostjalt välja põhivõla ja intressi summas 440.99 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni.
lg 1 kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 8 kohaselt Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada 2 mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et hageja nõutav,
§-de 94 ja 113 lg 1 alusel arvutatav viivis, mis käesoleval ajal on 8 % aastas, ei ole ebamõistlikult suur. Kostja ei ole laenu isegi väikeste maksete kaupa tasuma hakanud, kuigi selle tagastamise tähtajast on möödunud üle kahe aasta. Selline kostja suhtumine kohustuse täitmisesse on õigustamatu. Kostja on viidanud laste ülalpidamise kohustusele, kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid enda sissetulekute kohta. Isegi laste ülalpidamise kohustus ei vabasta isikut laenu tagastamise kohustusest. Kostja on kohustust rikkunud ning hagejal on õigus nõuda viivist. Viivise seaduses sätestatud määr ei ole kostjat ülemäära kahjustav ning on kostja poolt olematut senist kohustuse täitmist arvesse võttes mõistlikus suuruses. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 39.96 eurot ja alates 03.01.2012 viivise arvestusega 0,02 % päevas tasumata põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidlust oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Hageja on kostjalt kohustuse täitmist nõudnud maksekäsu kiirmenetluses, kus kostja on hageja nõudele vastu vaielnud. Sellest tulenevalt ei saanud hageja maksekäsu kiirmenetluse kaudu täitedokumenti ning tal ei jäänud üle muud, kui pöörduda kohtusse. Hageja menetluskulude nõueteks on riigilõiv 76.69 eurot ja õigusabi kulud 144 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et hageja nõue riigilõivu väljamõistmiseks 76.69 euro ulatuses on põhjendatud. OÜ Placet Group on Maksu- ja tolliameti andmetel käibemaksukohustuslane, mistõttu tema õigusabikulude nõudelt tuleb maha arvata käibemaks 24 eurot, sest hageja ei ole kohtule tõendanud, et temal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.