2-10-46438/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 20012, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-46438 Tsiviilasi AU avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes Menetlustoiming Lapsega suhtlemiskorra määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja AU(isikukood XX, elukoht XXX). Puudutatud isikud: OM(U ) (isikukood XXX elukoht XXX); A U (isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja vandeadvokaat Piret Simm, Advokaadibüroo Digesta (Rävala pst 8, 10143 Tallinn); Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus (Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn). RESOLUTSIOON
2. Määrata avaldaja AU oma lapsega A U suhtlemise kord alljärgnevalt: 1.
3. AU on õigus kohtuda A U iga kahe nädala tagant laupäeval. 1.
4. Kohtumised toimuvad selliselt, et AU võtab A U päeval kell 12.00 OM elukohast ning viib OM elukohta tagasi õhtuks hiljemalt kell 19.
5. AU ja OM võivad lapse üleandmise kohas kokku leppida erinevalt. 1.
6. Juhul, kui AU hilineb lapsega kokkusaamisele enam kui ühe tunni ja OM ei ole selleks päevaks kokku lepitud erinevat lapsega kohtumise korda, on lapse emal õigus keelduda lapse üleandmises sellel päeval. 1.
7. A U on õigus kohtuda A U kahe tunni jooksul A U , A U ja lapse vanaema OU sünnipäeval. 1.
8. Lapsega suhtlemisel peab AU olema kaine ega tohi tarvitada lapse juuresolekul alkohoolseid jooke. 2 Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub, kui määruse peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Asjaolud ja menetluskäik OU ja A U abielust on sündinud XXX.a. tütar A . Pärast vanemate abielusuhete lõppemist 2008.a. jäi tütar elama emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. 23.09.2010.a. esitas OU hagiavalduse abielulahutuse nõudes ja 10.12.2010.a. esitas AU vastuhagi lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Kohus lahutas 6.12.2011.a. osaotsusega poolte abielu. AU palub kohtul määrata kindlaks, et temal on õigus tütrega suhelda üle ühe nädala laupäevast kella 12.00-st kuni pühapäevani kella 12.00-ni. Samuti lapse sünnipäeval 31.mail 2 tunni jooksul, avaldaja sünnipäeval 04.juulil ja vanaema sünnipäeval 02.septembril. OU ei vaidle vastu isa ja lapse kokkusaamisele, kuid leiab, et kokkusaamised võiksid piirduda ühe päevaga. Omab kogemust kui tütar keeldus ööseks isa juurde jäämast, samas oli AU ebakaines olekus. Lapse isa tarvitab sageli alkoholi. Leiab, et isa ja lapse suhtlemiseks piisaks ühest laupäevast kuus 5 tunni jooksul tingimusel, et isa on kaine ja lapsega koos olles ei tarvita alkoholi. Tallinna Mustamäe Linnaosavalitsus leiab, et laps võiks isaga kohtuda kuus kahel korral kuni 5 tundi korraga, kui AU on kaine ja ei tarvita lapse juuresolekul alkohoolseid jooke. Samuti toetab isa ja lapse kohtumisi avalduses nimetatud tähtpäevadel(sünnipäevadel) ca kahe tunni jooksul. Lapse esindaja menetluses on seisukohal, et arvestades isa ja lapse vähest suhtlemist, tuleks alustada väiksema kestvusega kokkusaamistest, näiteks üle nädala. Kohus määras menetluse jooksul isa ja tütre suhtlemise ajaks märtsikuus kaks laupäeva : 17.märtsil kolmeks tunniks ja 24.märtsil neljaks tunniks ning kohustas aprillikuus vanemaid kokku leppima samuti kahe kohtumise osas. A U kohtus tütrega 17.märtsil 1,5 tundi ja 24.märtsil 1 tund. Aprillikuus ei suutnud vanemad kokku leppida isa ja tütre kohtumisaegu. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus OU ja A U ühine tütar, kes käesolevalt saab 6-aastaseks, elab neljas aasta koos emaga. Isal on probleeme lapsega suhtlemises, sest vanemad ei suuda isa ja tütre suhtlemise korras ja viisis kokku leppida. Sellel põhjusel palub AU kohtul määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. 3 Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseaduslikust vanemaõigusest (PS § 27). Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kohus leiab, et kuna OU ja AU ei ole seni saanud kokkuleppele, kuidas korraldada nende ühise tütre A suhtlemist isaga tuleb suhtlemiskord kindlaks määrata kohtu poolt. Korra kindlaksmääramisel arvestab kohus järgmiste asjaoludega: - - - - - A U on viimase nelja aasta jooksul elanud koos emaga ja tema suhtlemine isaga on olnud juhusliku iseloomuga ja piirdunud lühiajaliste kokkusaamistega. Nimetatud asjaolu on vanemate poolt omaks võetud. Vanemad ei suuda kokku leppida isa ja lapse kohtumistes, sest isa helistab ja teatab kohtumise soovist vaid eelmisel päeval, kui lapsel järgmine päev on juba planeeritud. Ema ei usalda isa ja püüab omada kontrolli kogu isa ja lapse koosolemise aja üle. Lasnamäe LOV lastekaitsespetsialisti väitel on A hästi arenenud, väga jutukas ning aktiivne suhtleja. Kõnes kasutab täiskasvanulikke väljendeid oma isa kohta, mida on arvatavasti vanematelt inimestelt kuulnud. Lapse isa AU elab oma emaga 2-toalises korteris. Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajad tegid kodukülastuse. Sellest ilmnes, et korteris on vaja viia lõpuni remont. Samas oli korter puhas ja korras ning tuvastamist ei leidnud ükski asjaolu, mis viitaks sellele, et lapse elu oleks hädaohus isa eluasemes. Seega ei ole põhjust teha takistusi lapse viibimisele tema isa ja vanaema elukohas. AUliigtarvitab alkoholi. Lapse ema on kinnitanud, et valdavalt helistab AU temale ja lapsele ebakaines olekus, mistõttu ei ole võimalik lapse osas kokkuleppele saada. Viimase telefonikõne ajal ebakaines olekus viibimist ei pea AU taunitavaks, sest tegemist oli lihavõttepühadega ja kohtuistungil väljendas ta hinnangut, mille kohaselt on pühade ajal purjus olek täiesti põhjendatud. Lastekaitsetöötajate sõnul on AUilmunud linnaosavalitsusse vastuvõtule tugevate alkoholi lõhnadega ning on neile ka ise kinnitanud, et hakkas alkoholi tarvitama pärast naise ja lapse lahkumist. Mõlemad vanemad on kirjeldanud kohtule olukorda, kui tütar pidi isa juures ööbima, kuid hilisõhtul ei saanud uinuda, nuttis ja soovis ema juurde koju. Kohus arvestades eeltoodut ja kõigi menetlusosaliste seisukohti leiab, et laps võiks isaga kohtuda kahel puhkepäeval kuus kella 12.00 kuni 19.
9. Nimetatud aeg peaks andma võimaluse lapse elementaarseks suhtlemiseks isaga ja isapoolsete lähisugulastega. Lühem aeg ei ole piisav, kuna lapse sõitmine Lasnamäe ja Mustamäe vahet võtab olulise aja kohtumisest. Lapse ööbima jäämine isa juurde oleks esialgselt ennatlik. Samuti on põhjendatud isa ja tütre kohtumine lapse sünnipäeval ning lapse ja isa ning vanaema kohtumine nende sünnipäevadel paari tunni jooksul, et A saaks isa ja isapoolset vanaema õnnitleda. Lapsega suhtlemisel peab isa olema kaine ega tohi tarvitada lapse juuresolekul alkohoolseid jooke. Sirje Õunpuu 4 Kohtunik 5