Obsah (6)

§ 174§ 1741§ 345§ 422§ 173§ 162

2-11-24241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2011 Tartu Kohtumaja Tsiv

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
3. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 24.05.2011.a. esitas Ants All Tartu Maakohtule hagi Karol Kink vastu 38 346.98 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ants All kui laenuandja ja Karol Kink kui laenusaaja
4. septembril
5. aastal notariaalselt tõestatud laenulepingu, millega laenuandja andis laenusaajale laenuks 400 000 krooni ning mille laenusaaja kohustus tagastama hiljemalt
6. maiks
7. a. Nimetatud laenusummast on laenusaaja vastavalt laenulepingu punktis 2.3 kokkulepitule tasunud laenuandjale 31.10.2007.a. 100 000 krooni. Ülejäänud tasumisele kuuluvat laenusummat ei ole laenusaaja käesoleva ajani tasunud. Pooled leppisid lepingu p-s 2.5 kokku, et tasumisega viivitamisel kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Et viivis ei ületaks põhinõuet vähendas hageja viivisenõuet 300 000 kroonini. Kostja, jättes täitmata oma kohustuse maksta tagasi laenusumma tasumata osa, on sellega oma kohustust rikkunud. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1.p1 ja § 108 lg. 1 alusel. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 lähtudes on hageja kroonid ümber arvestanud eurodeks. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõla 19 173.49 eurot ja viivise 19 173.49 eurot, kokku 38 346.98 euro väljamõistmist. KOHTU PÕHJENDUSED 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Karol Kink, täites osaliselt oma laenulepingust tuleneva kohustuse maksta tagasi laenusumma, on seega oma kohustust rikkunud. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1.p1 ja § 108 lg. 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile. Karol Kink on 17.11.2011.a. toimunud kohtuistungi kutse kätte saanud ja seda oma allkirjaga kinnitanud ( tl 65). Istungile Karol Kink ei ilmunud. Tulenevalt

§ 345

peab menetlusosaline, juhul, kui ta ei saa kohtuistungile ilmuda sellest kohtule õigeaegselt teatama ja ilmumise takistust põhistama. Tulenevalt

§ 422

lg 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine, või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtusse ilmuda. Tulenevalt

§ 422

lg 2 peab menetlusosaline oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitama kohtule tõendi. Karol Kink pole kohtuistungile ilmumata jätmist põhistanud ega tõendanud. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Ants All hagi Karol Kink’i vastu 38 346 euro nõudes. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3