2-10-40547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-

) § 74 lg-s 7 sätestatud õigus kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamiseks. Isegi kui eeldada, et alghinnast teavitamine on toimunud, pole kostja II selgitanud hagejale õigust hinna vaidlustamiseks ega selle õiguse teostamise korda, rikkudes sellega

§-s 8 sätestatut. Lisaks ei ole hagejat 3

§ 223lg 2 p-dest 1 ja 4 tulenevate nõuete esitamiseks.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostjad hagi ei tunnista.
2. Kostja I poolt kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt sõlmisid hageja, kostja I ja AS Hansapank
3. detsembril 2008.a hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati muu hulgas
4. järjekohale hüpoteek summas 200 000 krooni kostja I kasuks kinnisasja igakordse omaniku (st hageja) kohustusega alluda hüpoteegiga tagatud nõude täitmisele. Hüpoteegiga oli tagatud kõik kostja I nõuded VG vastu, mis tulenevad kostja I ja VG’i vahel
5. detsembril 2008.a sõlmitud krediidilepingust nr 0800510 ning selle võimalikest lisadest. VG jättis oma lepingust tulenevad kohustused kostja I ees täitmata, mistõttu teatas kostja I
6. novembril 2009.a krediidilepingu ülesütlemisest ja nõudis kogu võla (summas 306 465,09 kr) tagastamist.
7. novembril 2009.a teavitas kostja I hagejat (kui tagatisvara omanikku) VG’iga sõlmitud krediidilepingu ülesütlemisest. Kuna VG ei täitnud pärast lepingu ülesütlemist kohustust tasuda võlgnevus kostjale I, esitas viimane avalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitmisele anti teise järjekoha hüpoteek, st vara võõrandamisel läheb vara omandajale kaasa esimese järjekoha hüpoteek. Kostja I hinnangul täitemenetluse käigus toimunud enampakkumise tingimusi rikutud ei ole. Kuivõrd kostja I kui sissenõudja ei viibinud vara arestimise juures ja puudus ka kokkulepe vara hinna osas võlgniku ja sissenõudja vahel, oli kohtutäitur

§ 74lgst 4 tulenevalt kohustatud määrama arestitava vara hinna.

Kuna antud juhul toimus täitemenetlus 2. järjekoha hüpoteegi täitmiseks, pidi kohtutäitur tulenevalt

§-st 144 ja § 74 lg-st 5 arvestama arestitaval varal eespool olevaid õigusi sh esimese järjekoha hüpoteeki summas 325 000 krooni. Samuti tuli kohtutäituri poolt arvestada hinna määramisel korteriomandiga seotud kohustusi korteriühistu ees, mis olid suuruses 72 703,13 krooni. Eeltoodut arvestades võib täituri poolt määratud alghinda 127 000 krooni pidada õiglaseks ja põhjendatuks. Kohtutäitur ei ole rikkunud ka

§ 74

lg-st 7 ja §-st 8 tulenevat, kuna on toimetanud vara arestimisakti võlgnikule kätte ning on selles märkinud ära vaidlustamise korra. Võlgnik ei ole tähtaegselt kasutanud temale seadusega ettenähtud võimalust vara arestimise akti ja hinna vaidlustamiseks. Kostja I märgib, et hageja on

1. juulil 2010.a palunud vara enampakkumist mitte korraldada ja kinnitanud, et kohustuse täitmine on viibinud. Seega oli ta
2. juulil 2010.a teadlik nii vara arestimisest kui ka enampakkumisest. Kuivõrd täitemenetluses toimunud enampakkumise tingimusi ei ole rikutud, oli vara müük enampakkumisel seaduslik ning hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt I tahteavalduse tegemist kinnistusraamatu kande muutmiseks hagejale soovitud viisil. Samal põhjusel puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt II kahju hüvitamist. Samuti on kahjunõude suurus summas 250 000 krooni hageja poolt tõendamata.
3. Kostja II selgitab kirjalikus vastuses, et hagejale saadeti
4. aprillil 2010.a teade, et temale kuuluva korteriomandi ülevaatamine arestimise akti koostamiseks toimub
5. aprillil 2010.a kell 10.35 vara asukohas. Mainitud ülevaatamisel
6. aprillil 2010.a tegi kohtutäituri abi T.Hütt korterist fotod. Kohal viibisid nii võlgnik, kui tema ema. Kohtutäituri abi vastas kõikidele võlgniku küsimustele, kohtutäituri abi küsis arvamust ka arestitava asja hinna osas ning selgitas hinna vaidlustamise korda. Arestimise akt koostati lõplikult samal kuupäeval kohtutäituri büroos ning saadeti
7. mail 2010.a postiga hagejale. Enampakkumisest teavitati hagejat kirjaga. Kohtutäitur möönab, et 4

§ 74

lg 7 järgi võib võlgnik kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

§ 217sätestatud korras.

Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (

§ 74lg 8).

Kinnisasja arestimise akt toimetati hagejale kätte 4. mail 2010.a kirjaga. Kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamise õigust ei ole hageja kasutanud või vähemalt ei ole hageja teinud seda tähtaegselt, sest

§ 217

lg 1 sätestatud kaebuse esitamise kümnepäevane tähtaeg toimingu tegemisest teadasaamisest on möödunud. Tegelikkusele ei vasta hageja väited, et korteriomandi väärtus on 530 000 krooni, vaidlusaluses korteris oli pooleli remont, lisaks jäi kinnisasja koormama esimese järjekoha hüpoteek. Kostjale teadaolevalt tagab esimese järjekoha hüpoteek samuti hageja võlgnevust kostja I ees. Isegi kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud enampakkumine on kehtetu, ei ole kohtutäitur kohustatud hüvitama kahjuna enampakkumisel müüdud korteri maksumust.

§ 223

lg 2 loetleb ammendavalt, mida võlgnik võib enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda. Osundatud lõike esimese punkti kohaselt saab võlgnik esitada vara väärtuse hüvitamise nõude ostja vastu, mitte kohtutäituri vastu. Kostja II viitab seejuures ka Riigikohtu

1. veebruari 2006.a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-166-05, mille
2. punktis leidis tsiviilkolleegium, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisest tulenevaid nõudeid ei pea täitma kohtutäitur. Kahju suurust tõendavaid dokumente pole hageja esitanud. Lisaks tuleb arvesse võtta, et enampakkumise tulemusena on hageja võlgnevus vähenenud. MENETLUSE KÄIK
3. Kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle O.Š’i ja T.Hütt’i. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Täitemenetluses toimunud enampakkumise võib kohus

§ 223

lg-s 1 sätestatust lähtuvalt tunnistada kehtetuks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi teise lõike esimesest ja neljandast punktist tulenevalt võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda müüdud asja asjaõigusseaduse § 80 alusel ostjalt välja, samuti nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et

1. juulil 2010.a toimus täiteasjas nr 022/2010/1370 enampakkumine, mille käigus müüdi hagejale kuulunud (kuuluv) korteriomand kostjale I kostja II poolt korteriomandi arestimisaktis määratud alghinnaga 127 000 krooni.
2. Hageja seostab enampakkumise tingimuste olulist rikkumist esiteks sellega, et kohtutäitur ei ole talle kätte toimetanud korteriomandi arestimise akti, samuti on kohtutäitur jätnud teavitamata korteriomandi alghinnast ning õigusest kohtutäituri poolt määratud hind vaidlustata. Seetõttu on korteriomand müüdud enampakkumisel märkimisväärselt alla selle turuhinna. Lisaks eelnenule ei ole kohtutäitur hagejat väidetavalt teavitatud enampakkumise toimumise ajast ja kohast. Kostjad on väidetavaid minetusi täitemenetluse läbiviimisel eitanud. Enampakkumise läbiviimine olukorras, kus arestimise akti ei ole võlgnikule kätte toimetatud, oleks kohtu hinnangul 5

§ 223lg 1 mõttes.

Taolises olukorras puuduks võlgnikul sisuliselt õigus arestimist kui täitetoimingut, sh kohtutäituri poolt arestitud asjale määratud hinda,

§-s 217 sätestatud korras vaidlustada. Samuti tuleks senise kohtupraktika põhjal enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks pidada enampakkumise ajast ja kohast teavitamata jätmist (vt nt: Riigikohtu

1. jaanuari 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03, p 9).
2. Samas ei ole hageja poolt väidetud rikkumised käesolevas asjas siiski tõendamist leidnud. Seetõttu puuduvad alused ka täiteasjas toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 11.

§ 10

lg-st 1 tulenevalt tuleb võlgnikule täitemenetluses muu hulgas kätte toimetada vara arestimise akt. Vastavalt

§ 10

lg 2 esimesele lausele kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS §-d 306-327), kui

-ist ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg-s 1 toodud määratluse kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda, saajaks tuleb seejuures lugeda menetlusosalist või muud isikut, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Samas annavad

§ 10

lg 1 normid kohtutäiturile õiguslikud võimalused võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nii võib kohtutäitur kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada, mainitud kontaktandmed võib võlgnik esitada ka omal algatusel. Sellisel juhul ei pea kohtutäitur dokumentide edaspidisel edastamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid reegleid järgima. Eelnenu kehtib ka juhul, kui võlgniku poolt kohtutäiturile edastatud andmed on ebaõiged. Osundatud

§ 10lg 1 sätted on sisuliselt kooskõlas ka enne 1.

jaanuari 2006.a kehtinud täitemenetluse seadustiku normide põhjal kujunenud kohtupraktikaga (vt nt: Riigikohtu

1. juuni 2003.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03, p 15, või
2. novembri 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1122-04, p 12).
3. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et kohtutäitur poleks talle kui võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet (

§ 24lg 1).

Lisaks on hageja asja materjalidest nähtuvalt hiljemalt

1. märtsil 2010.a võtnud ise kostjaga II ühendust ning käinud koos oma esindaja O.Š’iga kohtutäituri büroos. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii hageja poolt täidetud võlgniku andmete ankeet (vt toimik, I kd, lk 151), kohtutäiturile
2. märtsil 2010.a tehtud avaldus kohustuse vabatahtliku tähtaja pikendamiseks (vt toimik, I kd, lk 155) kui ka O.Š’i poolt kohtule antud ütlused (vt toimik, II kd, lk 3435). Seega tuleks täitmisteade lugeda hagejale kooskõlas TsMS § 307 lg-ga 3 kättetoimetatuks hiljemalt
3. märtsil 2010.a. Samal kuupäeval on hageja teinud kostjale II (võlgniku andmete ankeedis sisalduva) avalduse (vt toimik, I kd, lk 151), et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressil Sõpruse 204-25, Tallinn (saamiskinnitust tagastamata). Samas dokumendis on võlgnik kohustunud teavitama viivitamatult elu- ja töökoha vahetusest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja II korteriomandi arestimise akti hagejale kätte toimetanud, edastades selle
4. mail 2010.a lihtkirjaga tema poolt teatatud kontaktaadressil Sõpruse pst 204-25, Tallinn (vt toimik, I kd, lk 117-121 ja lk 122). Arestimise akti saatmist hagejale postiga on kinnitanud kohtule antud ütlustes ka kohtutäituri büroo töötaja T.Hütt (vt toimik, II kd, lk 36). Lähtudes

§ 10lg 1 regulatsioonist ja ülalkirjeldatud 6

§-st 217 tulenevale õigusele esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Seega ei saa lugeda põhjendatuks hageja väiteid, et ta kohtutäituri poolt arestitud asjale määratud hinnast ega selle vaidlustamise õigusest ei teadnud. Vastavalt

§ 74

lg-le 7 võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

§-s 217 sätestatud korras. Kaebuse esitamata jätmisel kaotab aga menetlusosaline

§ 217

lg-st 6 lähtuvalt õiguse kohtutäituri poolt asja arestimisel määratud hinna võimalikule ebaõigsusele (kui asjaolule) tugineda. Ka hageja ei ole praegusel juhul kasutanud täitemenetluses enda õigust kostja II poolt määratud hinda

§-s 217 sätestatud korras vaidlustada, mistõttu ei saa hageja korteriomandi hinda puudutavatele väidetele enam tugineda. Ülatoodud põhjustel kohus hageja sellesisuliste väidete ja tõenditega asja lahendamisel ei arvesta. 14. Hageja poolt väidetu kohaselt ei teavitatud teda enampakkumise ajast ja kohast. Enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline. Selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist (vt nt: Riigikohtu ülalviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03, p 9). Täitemenetluse seadustiku normid siiski ei nõua enampakkumise teate kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest (

§ 84

lg 3 ja § 153 lg 2), mida kohtutäitur võib

§ 10lg 4 kohaselt teha enda valitud viisil.

Praegusel juhul on kohtutäitur edastanud teate enampakkumise toimumise kohta (müügikuulutuse) koos arestimise aktiga

1. mail 2010.a posti teel (lihtkirjana). Kõnesoleva teate saatmist kinnitab eeskätt väljavõte kohtutäituri büroo väljasaadetava posti registrist (vt toimik, I kd, lk 122). Samuti tõendavad seda kaudselt O.Š’i poolt
2. juulil 2010.a koostatud avaldus kohtutäiturile, milles on palutud korteriomandi enampakkumine tühistada (vt toimik, I kd, lk 145), ning T.Hütt ütlused, mille kohaselt oli võlgnik teadlik korteriomandi alghinnast ja enampakkumisest (vt toimik, II kd, lk 36).

§ 10

lg-st 5 lähtuvalt tuleb kostja II poolt eelnimetatud viisil edastatud teade lugeda kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas veenvalt tõendanud, et ta teadet

1. maiks 2010.a kätte ei saanud. Tunnistaja O.Š ütlused täituri poolt saadetud menetlusdokumentide kättesaamise kohta on sisult vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed. Nii on O.Š väitnud, et teadet enampakkumise toimumise kohta ei ole tema ega hageja saanud, samas aga möönnud, et ta täpselt ei mäleta, milliseid dokumente on täiturilt saanud (vt toimik, II kd, lk 34-35). Samuti ilmneb O.Š’i ütlustest, et ta helistas kohtutäituri abile enne enampakkumist, arvatavasti
2. juuli paiku, ning kohtutäituri abi T.Hütt olevat talle väitnud, et kavandatud enampakkumist arvatavasti ei toimu (vt toimik, II kd, lk 35). Viidatud ütluste sisust võib järeldada, et võlgnik oli siiski võimaliku enampakkumise toimumisest teadlik. Eelnenu põhjal leiab kohus, et hageja teavitamine kostja II poolt enampakkumisest on asjas piisavalt tõendamist leidnud.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et puuduvad

§ 223lg-s 1 sätestatud alused 23.

juulil 2010.a täiteasjas nr 022/2010/1370 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda käesolevas otsuses 7

§ 74lg 7 sisu, piisab üldisest kaebuse esitamise õiguse selgitamisest.

Seda on kohtutäituri büroo töötajad võlgniku andmete ankeedis sisalduvast võlgniku kinnitusest ja ka T. Hütt ütlustest nähtuvalt teinud (vt toimik, I kd, lk 151, II kd, lk 36). Isegi kui

§ 74

lg-st 7 tulenevast õigusest teavitamata jätmist saaks pidada

§-st 8 tuleneva kohustuse rikkumiseks, ei oleks kohtu arvates tegemist olulise rikkumisega

§ 223lg 1 mõttes.

Ilmselt ei saa õigeks pidada arestimise aktis sisalduvat märget võlgniku (st hageja) kohalviibimise kohta arestimise juures, sest akti koostamise juures (kohtutäituri büroos) võlgnik kostja II enda kinnituste kohaselt ei tegelikult viibinud. Samas ei mõjuta ekslik märge praegusel juhul arestimise kui toimingu kehtivust, sest arestimise akti on kostja II hagejale hiljem kooskõlas

§ 75lg-ga 4 kätte toimetanud (edastades selle lihtkirjana).

Hageja väidete kohaselt teatas kohtutäituri büroo töötaja talle

1. või
2. juulil 2010.a, et enampakkumist ei toimu huvitatud isikute puudumise tõttu. Kohtu hinnangul ei ole taolise info edastamine kohtutäituri büroo töötajate poolt asjas tõendamist leidnud. Nimetatud asjaolu puudutavalt on asjakohasteks tõenditeks üksnes tunnistajate O.Š ja T.Hütt ütlused, kuid need on oma sisult teineteisele vasturääkivad. Kohtul puudub alus pidada ühe tunnistaja ütlusi teise omast objektiivsemaks.
3. Harju Maakohus on käesolevas tsiviilasjas
4. septembril 2010.a tehtud kohtumäärusega hagi tagamiseks kandnud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriossa nr XXX hageja kasuks eelmärke kinnisasja (korteriomandi) omaniku kostja II poolt kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks (vt toimik, I kd, lk 90-92). Nimetatud eelmärge on kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud
5. oktoobril 2010.a. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, kuulub toimunud hagi tagamine lähtudes TsMS § 386 lg-s 4 sätestatust käesoleva kohtuotsusega tühistamisele.
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda. 8