) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis 2
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad taotlevad laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist isalt seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kostja laste vajadusi ei vaidlusta. Laste vajadusi arvestades on nõue õigustatud. Kostja on tõendanud, et peale hagejate on tema ülalpidamisel eelmisest abielust sündinud alaealine poeg J T. Eeltoodut arvestades lasub kostjal käesolevalt kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 809104, millest nähtub, et J T on osaliselt töövõimetu kestusega 08.11.2011.a. kuni 30.11.2013.a., töövõime kaotuse protsent 80. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on pensioni suuruseks 195.96 eurot. Kostja on sellega tõendanud oma töövõime osalist kaotust. Kohus leiab, et töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 kohaselt on osaliselt töövõimetu isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seega eeldatakse, et osalise töövõime kaotuse puhul on isik siiski võimeline ka tööga elatist teenima. Arvestades, et J T on kolme alaealise lapse isa, kellel on kohustus kanda laste ülalpidamise ja kasvatamisega seotud vajalikke kulutusi, tuleb tal leida võimalusi töötamisega oma sissetuleku suurendamiseks. Laste ema, G T, töötab kahel töökohal: juursurina ilusalongis ja koristajana korteriühistus (t.l.42) ning on seni pidanud üksi toime tulema kahe lapse ülalpidamisega. Hagejate esindaja väitel on isa korraldanud lastele väljasõite Narva-Jõesuu SPA-sse, mis on nõudnud kulutusi ühe kuu elatise suurusjärgus. Väidet kostja ei ole vaidlustanud. Nimetatud asjaolu viitab kostjal täiendavate sissetulekute olemasolule, mida hagejal võimalik teiste tõenditega tõendada ei ole. Kostja viited tema panustamisest abielu ühisvarasse jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole asjakohased laste ülalpidamiskohustuse vaidluse lahendamisel. Eeltoodut hinnates leiab kohus, et kostja varalist seisundit arvestades elatise väljamõistmine minimaalsuuruses kahjustaks kostja enese tavalist ülalpidamist või osutuks kostja kolmas laps vähem kindlustatuks, kui elatist saavad tütred. Nimetatud asjaolu on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla
Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid peab kõiki käsitletud asjaolusid arvestades põhjendatuks määrata elatise suuruseks 90 eurot kuus.
kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist aasta enne elatisnõude avalduse kohtule esitamist s.o. alates 22.08.2010.a. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud laste ülalpidamiskohustuse täitmist nimetatud kuupäevast alates. Elatise suurus kahele tütrele tagasiulatuva aasta eest moodustab (2x12x90) 2160 eurot. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.