lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Hageja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 848 eurot kuus. Kostja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa tõendi, mille kohaselt on kostja alates 22.09.2011.a töötu ning isikule ei maksta töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule oma arvelduskontode väljavõtteid, ei pruugi eeltoodu kajastada kostja tegelikku majanduslikku seisu. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna kostjale kuulub korteriomand registriosa numbriga XXX (XXX, Tallinn) ning kostja kannab sellele paratamatult kulutusi, ei näita tõend töötuksolemise kohta, et kostjal reaalselt sissetulekud puuduvad. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohtuhinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatis summas 190 eurot. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 03.10.2010.a kuni 03.10.2011.a summas 217 eurot kuus, kokku 2604 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta nimetatud perioodil oleks lapse ülalpidamiskohustust täitnud, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 03.10.2010.a kuni 02.10.2011.a summas 2280 eurot (s.o 190 eurot igakuiselt). Kuna hagi elatise välja mõistmiseks on kohtule esitatud 03.10.2011.a, mõistab kohus elatise võlgnevuse välja kuni 02.10.2011.a ning alates hagi esitamisest kindla summana kuus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda lapse ema arveldusarvele. 4
Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.