2-11-35817/5

2-11-35817 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-35817 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Kohtuasi LK hagi SK vastu abielu lahutamiseks ning AK hagi SK vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1594,6 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I LK(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II AK(isikukood XXX elukoht XXX), tema seaduslik esindaja L K ; esindajad Kostja SK(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg Sergei K 10.aprill.2012.a., istungil osalesid hageja LK ja kostja RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada
3. Lahutada SK ja LK abielu, mis on registreeritud XXX. a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXX.
4. Välja mõista SK’lt igakuine elatis pojale AK’le, sündinud XXX.a., tema ülalpidamiseks suuruses 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 1 sent) eurot alates 01.08.2011.a kuni 31.12.2011.a. ja alates 01.01.2012.a kuni AK täisealiseks saamiseni suuruses 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot.
5. L K ’l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 2-11-35817 EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.05.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja LKesitas 29.07.2011.a Harju Maakohtule hagi SKvastu abielu lahutamise nõudes ning AK hagi SK vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 07.06.2000.a ning pooltel sündis 14.01.2009.a poeg A K . Hageja ja kostja kooselu lakkas 17.04.2010.a. Hageja leiab, et abielusuhteid ei ole võimalik taastada, seetõttu tuleb hageja ja kostja abielu lahutada. Kostja abielulahutusega nõus ei ole, seetõttu ei ole abielu võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses. Ühtlasi soovib hageja, et ka kostja osaleks lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kostja ei ole last alates 17.04.2010.a materiaalselt toetanud. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatisraha summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 2011.a. augustikuust kuni täisealiseks saamiseni (tl 11-12). Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega. Suhted halvenesid sellepärast, et olid ajutised rahalised raskused, kuna ta oli töötu ja olid suured laenud. Kostja asus seisukohale, et abielu jätkamiseks on võimalik leida kompromiss, ta loodab taastada oma pere, kuna armastab oma poega ja abikaasat väga. Kostja on nõus maksma igakuist toetust lapse täiskasvanuks saamiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud 07.06.2000.a. Poolte vahel abielusuhted lõppesid 17.04.2010.a., kui hageja lahkus ühisest kodust. Seega kahe kalendriaasta jooksul on poolte vahel abielusuhted puudunud, ning hageja ei ole pidanud võimalikuks abielusuhete taastamist. Kostja abielu lahutamisega nõus ei ole. Kohus kuulanud ära pooled, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et abinõude rakendamine poolte lepitamiseks käesolevas menetluses esitatud asjaoludel, on ebamõistlik. Hageja läks kaks aastat tagasi kostja juurest ära ja käesolevalt kinnitab, et ei soovi abielusuhete taastamist, on kostjas pettunud ja ta ei ole kostja käitumises näinud muutusi. Kostja soovib küll suhted taastada, kuid ei oska kohtule selgitada, mida ta on selleks möödunud kahe aasta jooksul teinud. 2 2-11-35817 Seetõttu on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte ühine poeg Antonio on sündinud 14.01.2009.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja lapse ülalpidamises osalenud ei ole. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses Kostja tunnistab nõuet ja on nõus maksma igakuist toetust kuni lapse täiskasvanuks saamiseni. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma oli hagi esitamise hetkel, so aastal 2011.a 139,01 eurot ja 01.01.2012.a on elatise miinimummääraks 145 eurot, siis tuleb elatis mõista välja kahes erinevas suuruses vastavalt sellel ajaperioodil kehtinud elatise minimaalsuurusele. Elatis tuleb vastavalt hageja soovile välja mõista alates 01.augustist 2011.a. Tulenevalt TsMS § 164 lg1 jätab kohus lahutamise kulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kuna elatise osas ei ole pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega elatise osas poolte menetluskulusid. Sirje Õunpuu Kohtunik 3