ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on M. B. vastuhagi Püssi linna vastu lepinguvälise kahju nõudes summas 3983,59 eurot. 06 juuni 2012 kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompromissi ja palusid kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt: Pooled leppisid kokku, et Püssi linn tunnistab vastuhagi summas 2177,49 euro ulatuses, mis kuulub tasaarveldamisele Viru Maakohtu 31.05.2006.a. otsusega M. B.lt väljamõistetud võlgnevuse, viivise ja menetluskuludega 2177,49 eurot. Tehtav kohtumäärus on aluseks 31.05.2006.a. kohtuotsuse mittetäitmiseks (Täitemenetluse seaduse § 48 p 4). Kompromissi kinnitamisega loevad pooled tasaarvelduse teostatuks ja vastastikused kohustused täidetuks. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled lepivad kokku, et kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamiseks loobutakse. Pooled paluvad sõlmitud kompromisse kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-04-1457 menetlus. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja M. B. palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Hageja ning kostja saavutasid kohtuistungil 06.06.2012. a kompromissi. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad 2
lg 2 p1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Vastuhagis oli hageja põhinõudeks 3187,91 eurot. Viru Maakohtu 05.01.2011 kohtumäärusega kohustati M. B.l tasuma riigilõiv summas 479,33 eurot osade kaupa 3 kuu jooksul. 28.04.2011.a. M. B. esitas kohtule esindaja kaudu hagiavalduse lepinguvälise kahju nõudes summas 3983,59 eurot ( suurendades haginõuet 795,68 eurot võrra). Hagihinnalt 3983,59 eurot tuleb kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tasuda riigilõivu 543,24 eurot. M. B. eest on riigilõivu tasunud A. B.14.03.2006 summas 1250 krooni (79,89 eurot), 26.01.2011 summas 159,78 eurot ja 25.04.2011 summas 159,78 eurot. Seega on riigilõivu tasutud 399,45 eurot. Hageja on vähem tasunud riigilõivu 143,79 eurot (543,24-399,45). Kohus leiab, et hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv summas 127,83 eurot (399,45: 2= 199,7371,90 /143,79 : 2, kuna 1/2 summast kuulunuks seoses kompromissi kinnitamisega tagastamisele/). Pooled loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Menetluskulud Vastavalt
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise/../ Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Viru Maakohtu 18.02.2011 kohtumäärusega rahuldati M. B. riigi õigusabi taotlus ja määrati riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvel kohustusega hüvitada riigi õigusabi kulud 50% ulatuses osamaksetena. Riigi õigusabi seaduse § 25 lg 3 kohaselt riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. Lähtudes RÕA § 25 lg 3 kohus muudab õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustust ja vabastab M. B. täielikult riigi õigusabi kulude hüvitamisest. Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.