3-11-1420/19

3-11-1420 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-1420 Haldusasi D.R´i kaebus Viru Vangla 18.04.2011 käskkirja nr. 6-3/775-D tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja D.R vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. mai 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta D.R´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. 17.03.2011 ei allunud kaebaja valvuri korduvatele seaduslikele korraldustele eemaldada kapi pealt link ning võtta jalg kambri ukse vahelt ära, et ametnikud saaksid kambriukse sulgeda. 1.1 18.04.2011 määrati kaebajale toime pandud rikkumise eest käskkirjaga nr. 6.-3/775-D üks pikaajalise kokkusaamise keeld. 1.2 02.05.2011 esitas D.R´i vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist. 01.06.2011 vaideotsusega nr. 6-12/210 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 1 3-11-1420 1.3 08.06.2011 pöördus D.R kaebusega kohtusse ning 16.09.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja leiab, et läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus rikuti uurimispõhimõtet. Kaebaja ei ole nõus sellega, et tema süü on tõendatud kahe ettekandega ning arvab, et tema süü jäi distsiplinaarmenetluse käigus tõendamata. Väidetavalt ei vaadanud vastustaja videosalvestust läbi ning ei küsinud kohe A. Bodrõšev´ilt ütlusi. Hiljem A. Bodrõšev´ilt võetud ütlusi ei pea kaebaja usutavaks. Kaebaja kinnitusel ei antud talle seletuskirja esitamise võimalust. Käskkiri nr. 6-3/775-D on õigusvastane, kuna see on vastuolus õigusaktidega ja piirab kaebaja õigusi. Nimetatud käskkirjaga lõhub vastustaja perekonna suhteid. Kaebaja taotleb käskkirja nr. 6-3/775-D tühistamist.
5. Vastustaja vaidleb kaebuse üle ning leiab, et kaebaja süü on tõendatud. Vastustaja ei pea vajalikuks küsida igalt vanglaametnikult, kes sündmuskohal viibis, ettekannet ning on seisukohal, et käesoleval juhul kaebaja süü on kahe ettekandega tõendatud. A. Bodrõšev´ilt ettekande võtmata jätmisega ei ole õigusaktidest tulenevaid nõudeid või kaebaja õigusi rikutud. 3.1 Vastustaja teatas, et Viru Vangla kambrites puuduvad videokaamerad, seega ei ole võimalik videosalvestiste abil tuvastada kambris toimunut ning jala ukse vahele asetamist, mis oleks võinud kaamerasalvestiselt nähtuda, kaebaja ei eita. 3.2 17.03.2011 on koostatud akt seletuskirjast keeldumise kohta, kuid 24.03.2011 andis kaebaja juhtunu kohta seletusi. 3.3 Vastustaja on seisukohal, et kaebajale antud korraldused ei olnud tühised, mistõttu oleks kaebaja pidanud need täitma. Vastustaja ei pea mõeldavaks seda, et kinnipeetav hakkab valvuriga vaidlema. Vastustaja rõhutab, et juba üksik seesugune intsident on vangla julgeolekule ohtlik, sest võib ühe kinnipeetava eeskujul kaasa tuua ka teiste kinnipeetavate allumatuse, bravuurika käitumise ning seeläbi ka rahutused. 3.4 Vastustaja kinnitusel on kinnipeetava poolt valvuri korralduse eiramine väga tõsine rikkumine ning seetõttu ei saa pidada pikaajalise kokkusaamise keeldu ebaproportsionaalselt raskeks karistuseks. Vastustaja teatel ei sea ta eesmärgiks lõhkuda kaebaja peresidemeid, vaid soovib suunata teda õiguskuulekale käitumisele. 3.5 Vastustaja leiab, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lgtes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. KOHTU PÕHJENDUSED
6. 17.03.2011 leidis Viru Vanglas aset intsident, mille käigus ei allunud kaebaja valvuri G. Tõruke seaduslikele korraldustele eemaldada kapi pealt link ning võtta jalg kambri ukse vahelt ära. Nimetatud tegu saab kvalifitseerida distsipliinirikkumisena, kuna lähtudes Viru Vangla kodukorra p-st on kinnipeetav kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. 2 3-11-1420
7. Kooskõlas VangS §-ga 64 kinnipeetava poolt toime pandud distsipliinirikkumise korral alustatakse distsiplinaarmenetlust ning süüdistuse esitamisel koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll. Vastustaja poolt 13.04.2011 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt teavitati 24.03.2011 kaebajat alustatud distsiplinaarmenetlusest. Samuti on protokollis kirjas, et distsiplinaarmenetluse algatamiseks on valvuri G. Tõruke poolt 17.03.2011 koostatud ettekanne. Koostatud ettekandes kannab valvur G. Tõruke ette, et 17.03.2011 kella 08.20 paiku kaebaja eiras korduvaid seaduslikke korraldusi eemaldada kapi peale asetatud kollane link. Valvur võttis lingi ise ära ning läks minema. Kambrist väljudes tuli valvurile järele ka kaebaja ning pani jala ukse vahele, mistõttu valvur ei saanud kambriust kinni panna. Valvur T. Vaap´i seaduslikele korraldustele, võtta jalg ukse vahelt ära, kaebaja ei allunud ning ta oli sunnitud lükkama kaebaja kambrisse tagasi (t.lk 10). Samasisulise ettekande koostas 14.04.2011 valvur T. Vaap, kes viibis toimunud intsidendi kõrval ning korraldustele allumata jätmise korral, võtta jalg ukse vahelt ära, lükkas kaebaja kambrisse tagasi. (t.lk 17).
8. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ning peab 17.03.2012 toime pandud distsipliinirikkumises kaebaja süüd piisavalt tõendatuks. Antud korral puudub vaidlus selles, kas kaebaja pani jala ukse vahele ning keeldus seda sealt ära võtmast. Kaebaja tunnistas ise, et takistas valvur T. Vaap´i kambri ukse sulgemist, kuna püüdis G. Tõruke´ga rääkida. Ilmtingimata on vaieldav olukord, kui puuduvad muud tõendid (videosalvestus) toime pandud rikkumise kohta peale vastustaja ja kaebaja ütluste. Selleks, et tuvastada, kes menetluspooltest esitab kohtule õiged andmed, kohustab kohus korraldatud kohtuistungil intsidendi kõrvalviibijatelt isikutelt andma vande all asjassepuuduvad ütlused ning saadud informatsiooni alusel teeb kohus järeldusi. Kaebaja taotles haldusasja arutamist kohtuistungil, kuid määratud tähtajaks ei ilmunud ta korraldatud kohtuistungile ega pole kohtule teavitanud istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. Seega ei olnud kohtul võimalust korraldataval kohtuistungil kontrollida kaebaja väiteid. Sellest tulenevalt lähtub kohus haldusasjas kogutud materjalidest. Nendest materjalidest on vanglaametnike G. Tõruke ja T. Vaap´i poolt koostatud ettekanded 17.03.2012 toimunud intsidendi koha, milles mõlemad vanglaametnikud väidavad, et kaebaja ei allunud G. Tõruke korduvatele seaduslikele korraldustele ning jättis kapilt lingi eemaldamata. Võttes arvesse, et ettekanded koostanud vanglaametnikud kannavad distsiplinaarvastutust ettekandes esitatud andmete eest ning on kohustatud esitama ainult tõelevastavaid ütlusi, siis on kohtul alust arvata, et vastustaja poolt kohtule edastatud andmed on õiged.
9. Kaebaja väidab, et distsiplinaarmenetluse käigus rikkus vastustaja tema ärakuulamisõigust, kuna ei andnud võimalust esitada toimunud intsidendi kohta seletuskirja. 7.1 Haldusasja toimikus on kaebaja poolt 24.03.2011 kirjutatud seletuskiri, milles ta annab seletusi 17.03.2011 aset leidnud juhtumi kohta (t.lk 66) ning 17.03.2011 koostatud akt seletuskirjast keeldumise kohta (t.lk 70). Lähtudes haldusasja toimikus olemasolevatest aktidest on paljasõnaline ja tõele mittevastav kaebaja väide selle kohta, et distsiplinaarmenetluse käigus rikkus vastustaja tema ärakuulamisõigust.
10. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et koridori paigutatud videokaamera salvestuse läbivaatamine ei olnud distsiplinaarmenetluse käigus hädavajalik. Õige on vastustaja väide, et videosalvestuse abil saaks küll tõendada, et kaebaja pani ukse vahele jala ning takistas kambriukse kinnipanekut, kuid selleks puudus vajadus, kuna kaebaja selle vastu pole vaielnud. Koridori paigutatud videokaamera abil on tehniliselt võimatu fikseerida kambris toimunut. Järelikult selle videokaamera salvestuse läbivaatamise abil ei ole võimalik kindlaks 3 3-11-1420 teha, kas kaebajale oli antud korraldus võtta kapilt link ning kas kaebaja seda tegi või jättis tegemata.
11. 18.04.2011 määrati kaebajale toime pandud rikkumise eest käskkirjaga nr. 6.-3/775-D üks pikaajalise kokkusaamise keeld. 9.1 VangS § 63 lg 3 kohaselt distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Vangistuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. Kohus ei pea 17.03.2011 toimunud kaebaja vanglaametnikele seaduslikele korraldustele allumata jätmist õiguskuulekaks käitumiseks. Kohus on seisukohal, et toime pandud distsipliinirikkumine tekitas ohtu vangla julgeolekule, kuna vanglateenistujal tuli kambri kinnipanemisel kasutada füüsilist jõudu. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebajat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sh vanglaametnike korraldusele eiramise eest. Teda on karistatud nii noomituse, kartseri kui ka lühiajalise kokkusaamise keeluga, kuid vaatamata sellele paneb kaebaja toime uusi distsipliinirikkumisi (t.lk 71). Sellest tulenevalt on käskkirjaga nr. 6.-3/775-D määratud karistus proportsionaalne ning kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga.
12. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 10.1 18.04.2011 käskkirja nr. 6-3/775-D andis välja peaspetsialist-üksusejuht Kadi Luuri, kes oli käskkirja väljaandmise ajal kooskõlas vangla sisekorraeeskirja §-ga 15 pädev määrama distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristus oli määratud 18.12.2011 seisuga kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja poolt distsipliini rikkumine on tõendatud valvur G. Tõruke ettekandega nr. 1203 ja inspektor-kontaktisik T. Vaap´i ettekandega. Kaebajat oli teavitatud alustatud distsiplinaarmenetlusest, menetluse käik on protokollitud, distsiplinaarkaristuse määramine on käskkirjaga vormistatud ja kaebajale kätte toimetatud, järgitud on karistuse määramise tähtaega. Distsiplinaarkaristuse liik on valitud proportsionaalselt toime pandud distsipliinirikkumisega, mis soodustab rikkumise toimepaneja suunamist õiguskuulekale käitumisele. Seega läbi viidud distsiplinaarmenetlus vastab VangS §-s 64 kehtestatud nõuetele ning Viru Vangla 18.14.2011 käskkiri nr. 6-3/775D on õiguspärane.
13. Lähtudes eeltoodust jätab kohus D.R´i kaebuse rahuldamata.
14. HKMS § 285 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. 12.1 16.09.2011 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, mis vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-le 13 oli 15,97 eurot. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksejõuetuse tõttu ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Seega, juhindudes HKMS (varasem redaktsioon) § 92 lg-st 10, otsustab kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 4