← Eesti

3-11-2480/20

3-11-2480 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2480 Haldusasi K.V kaebus Nar

§ 23

l lg 1 kohaselt ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

§ 23

lg 2 kohaselt ehitusloa saamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlus ning esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud

§-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud

seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. Vastavalt

§ 23

lõikele 8 on kohalikul omavalitsusel ehitusloa väljastajana aega väljastada või keelduda ehitusloa väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.

  1. 17.09.2010 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 67 “Nõuded ehitusprojektile” § 16 lg 1 kohaselt ehitusloa taotlemiseks esitab ehitusloa taotleja kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti eelprojekti staadiumis või ehitusloa taotleja valikul mõnes järgnevas ehitusprojekti staadiumis. Ehitusprojektile antakse hinnang olenemata esitatud ehitusprojektistaadiumist, lähtudes eelprojekti mahust. Ehitusprojekt esitatakse paberkandjal kahes eksemplaris või digitaalselt. Kui ehitusprojekt esitatakse digitaalselt, siis peab see olema vaadeldav üldlevinud formaatides, mille käitlemine ei nõua spetsiifilist tasulist tarkavara.
  2. K juhatus arvab, et 21.09.2011.a. Narva linnavalitsuse korralduse nr 872-k punktid nr 3.3.19 ; 3.3.20 ja 3.6.3 ei ole vastavuses kehtiva seadusandlusega. Projekti mitmekordsed kooskõlastamised, heakskiitmised ja läbivaatamised viivad ebasoovitavate tagajärgedeni, nt ehitusloa väljastamine võtab aega keskmiselt kuni pool aastat.
  3. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametiga iga projekti kooskõlastamine võtab aega 22-27 päeva. Sama aja võtab projekti läbivaatamine ja heakskiitmine.

§ 19

lg-le 3 kohaselt projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi.

§ 19

lg-le 4 kohaselt, kui kohalik omavalitsus määrab linna ehitusmääruses ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise korra. Korralduse p-le 3.4.1 kohaselt linnavalitsus määras arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused korteriühistule kuuluva hoone katusekatte osas. 2

(5)3-11-2480
  1. KÜ 18.04.2009.a. üldkoosoleku otsusega otsustati korteriühistule kuuluva hoone katus renoveerida asbestivaba tsementkiudplaatide abil. Antud otsus tehti korteriühistu V omanike majanduslikest huvidest lähtudes. Kohalik omavalitsus kohustab katuse renoveerimisel kasutama väga kallist katusekatet (värvitud klassik- või valtsprofiiliga terasplekk helehalli värvitooniga, tsingitud klassik- võivaltsprofiiliga terasplekk ) Eterniitkatuse hind on 7–10 eurot ruutmeeter. Selle hinna sees on materjal ja kinnitusvahendid. Eterniitkatusega võrreldes on plekk-katus ligi 40 protsenti odavam, mis annab KÜ-le kuni 5 000 eurot kokkuhoidu. Katusetöödele lisandub paigalduse hind, mis on plekk-katuse puhul 40 protsenti kallim kui eterniitkatuse paigaldus.
  2. Kaebaja leiab, et 21.09.2011.a. Narva Linnavalitsuse korralduse nr 872-k punkt 3.4.1 ei ole vastavuses kehtiva seadusandlusega aga samuti on korraldus vastuolus korteriühistu V korteriomanike majanduslikke huvidega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9.Vastustaja palub jätta kaebus täies ulatuse rahuldamata ja menetluskulud ja kaebaja enda kanda. Vastustaja selgitab, et vastavalt Narva linn ehitusmääruse § 24 lg 1 esitatakse ehitusloa saamiseks peaarhitekti poolt kooskõlastatud projekt.
  3. Linna peaarhitektiga projektide kooskõlastamise kord ei ole sätestatud seadusandlusega. Vastustaja määras 21.09.2011 korraldusega nr 872-k p 3.3.19 ja 3.3.20 ehitusprojekti esitamise korra kooskõlastamiseks peaarhitektiga.
  4. Enamus projekteerimisettevõtteid saab Ametilt seoses ehitusprojektide läbivaatamisega palju märkuseid, mistõttu esitatakse Ametile projekte läbivaatamiseks korduvalt. Ehitusprojekti tellija kulude vältimiseks ning edaspidise ehitusloa ja kasutusloa ja kasutusloa taotluse menetluse tõhustamiseks määrab vastustaja 2.09.2011 korralduse nr 872-k puntiga 2.2.19 ehitusprojekti esimeseks läbi vaatamiseks esitamise korra.
  5. Vastustaja selgitab, et Narva linna ehitusmääruse § 23 lg 2 p 1 kohaselt peab ehitusprojekt vastama vorminõuetele – arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A
  6. Projekteerimistingimused KÜ fassaadide osaliseks rekonstrueerimiseks on kinnitatud Narva Linnavalitsuse 15.07.2009 korraldusega nr 807-k. Kaebaja ei ole vaidlustanud Narva Linnavalitsuse 15.07.2009 korraldust nr 807-k. 20.10.2011 kaebuses esitatud dokumentidest selgub, et 18.04.2010 toimus KÜ V liikmete üldkoosolek, kus otsustati vahetada olemasolev katusekate asbestvabade tsementliudplaatide vastu. 15.07.2011 esitas projekteerija E.K ametile kooskõlastamiseks Narva Linnavalitsuse 15.07.2009 korralduse 807-k alusel koostatud eskiisprojekti. Joonistel on esitatud värvitud profiilplekk projekteeritava katusekattena. Ekspertiisprojektis ei olnud esitatud lisainfot selle kohta, et projekti tellija sooviks kasutada asbestivabu tsementkiudplaate. Samuti ei esitatud ka KÜ V 18.04.2010 üldkoosoleku otsust. 09.08.2011kiitis Amet heaks eskiisprojekti ning tuletas meelde, et projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaeg lõppes 14.07.2011 ning soovitas kaebajal taotleda uusi projekteerimistingimusi. Taotlus projekteerimistingimuste pikendamise kohta laekus Narva Linnavalitsusele 18.08.
  7. 18.08.2011 taotlusele nr 1-14/6342 ei olnud lisatud 18.04.2010 üldkoosoleku protokolli nr
  8. Teine taotlus projekteerimistingimuste pikendamise kohta laekus Narva Linnavalitsusele 22.08.2008 ja oli allkirjastatud kaebaja poolt volitatud esindaja E.K poolt. Taotlusele ei olnud samuti lisatud KÜ liikmete üldkoosoleku protokolli nr
  9. Taotluse p 13 on kirjas, et KÜ Vaivara 9 üldkoosoleku protokoll koos originaalallkirjadega on 15.06.2009 3
(5)3-11-2480 esitatud Ametile koos taotluse ja vajalikke lisadega. Kolmas taotlus projekteerimistingimuste pikendamise kohta laekus Ametile 29.08.2011 ja ka selle oli allkirjastanud kaebaja volitatud esindaja E.K. Taotluse p 5 on kirjas, et taotlusele ei ole lisatud eskiisi. 15.07.2011 esitas OÜ Baltik Büroo V korterelamu fassaadide osalise rekonstrueerimise eskiisiprojekti. Uues projekteerimistingimuste taotluses ei ole esitatud konkreetseid selgitusi, vaid räägitakse, et KÜ liikmed kavandavad teostada fassaadide osalist rekonstrueerimist (viitab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67). Kuna 15.07.2011 esitatud eskiisi eeldatavaks katusekatteks oli märgitud „värvitud profiilplekk“, kuid vastustaja oma korralduse 872-k p 3.4.1 on lubatud katusekatteks „värvitud klassik- või valtsprofiiliga terasplekk helehalli värvitooniga, tsingitud klassik- või valtsprofiiliga terasplekk“. Mitte kasutada trapets- kivilaineprofiiliga plekk, asbestivabu tsementkiudplaate ning asbesti sisaldavaid materjale“, s.t KÜ soovil. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pidi vastustajat informeerima uuest 18.04.2010 üldkoosoleku otsusest aga ei teinud seda mitmeaastase menetluse jooksul. KOHTUISTUNG
  1. 20.03.2012 esitas KÜ V taotluses kohtuistungi edasilükkamiseks, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata ja teavitas selle ka kaebajat. Teate kättesaamist on kaebaja esindaja kinnitanud ekirjaga. Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud ja oma puudumist kohtuistungilt ei millegagi ei põhjendanud.
  2. Vastustaja esindaja jäi kohtuistungil oma kirjalikku vastuse juurde ja leidis, et vastustaja on teinud kõik seaduse kohaselt. Punkti 3.3.19 me enam korraldusse ei kirjuta, muutsime selle punkti sisu ja küsime nüüd eskiisi heakskiitu, mitte aga tervikprojekti. Projekteerija esitas oma hariduse kohta valeandmeid. Politsei alustas selle kohta ka kriminaalmenetlust, mida kinnitab ka politsei tõend. Kaebaja võib alati esitada uue taotluse projekteerimistingimuste saamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leidis, et kaebaja väide selle kohta, et iga projekti kooskõlastamine Narva linnavalitsus arhitektuuri ja planeerimisametiga võtab aega 22-27 päeva ja sama aeg kulub projekti läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks, on väär.
  4. Vastustaja vastusest nähtub, et kaebaja volitatud esindaja on taotlenud ametilt kolmel korral projekteerimistingimuste pikendamist. Vastustaja ei esitanud ametile koos taotlustega 18.04.2010 KÜ üldkoosoleku protokolli, millega KÜ V otsustas talle kuuluva katuse renoveerida asbestivabade tsementplaatidega. Enne eskiisprojekti läbivaatamist kui ka selle läbivaatamise käigus jäi amet KÜ V 18.04.2010 üldkoosoleku otsusest informeerimata uue katuse valiku osas. Uus projekteerimistingimuste taotlus on ametile laekunud alles 29.08.
  6. Kohtuistungil selgus, et KÜ poolt volitatud esindaja esitas oma hariduse kohta valeandmeid ja selles osas alustas politsei kriminaalmenetluse. Kohus leiab, et KÜ esindaja oleks pidanud lepingu sõlmimisel kontrollima projekteerija pädevust, mis oleks lühendanud projekti kooskõlastamise aega.
  7. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 kinnitatud „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 2 ehitise eskiis on kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärgiks on anda tellijale planeeringute ja neid selgitavate dokumentide kogum, 4
(5)3-11-2480 mille eesmärgiks on anda tellijale planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud , erinevaid huve tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus ning lg 6 sätestatakse, et ehitise eskiis töötatakse läbi sellisel tasemel, et selle alusel oleks võimalik esitada ettepanekuid ehitise osade tehnilisele lahendusele ja ehitustehnoloogilisteks lahendusteks. Ehitise eskiis võib olla lähtedokumendiks ehitusprojekti koostamisel.
  1. 15.07.2011 esitatud eskiisis on katuse katteks eskiisis märgitud „värvitud profiilplekk“, samas on vastustaja oma korralduse p 872-k punktis 3.4.
  2. lubanud kasutada katuse katteks“ värvitud klassik-või valtsprofiiliga terasplekki, helehalli värvitooniga, tsingitud klassik- või valtsprofiiliga terasplekki. Korralduses oli märgitud, mitte kasutada trapets-, kivi-, laineprofiiliga plekki, asbestivabu tsementkiudplaate ning asbesti sisaldavaid materjale“ s.t KÜ V soovil.
  3. Ehitusprojektide kooskõlastamise korra määras vastustaja 21.09.2011 korraldusega nr 872-k.

§ 19lg 4 sisaldab loetelu teemadest, mida reguleerib ehitusmäärus.

Narva Linna ehitusmäärus ei sisalda ühtegi punkti, mis oleks vastuolus

ga. 20. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Narva Linnavalitsuse 21.09.2011 korralduse nr 872-k punktid 3.3.19; 3.3.20;3.4.1 ja 3.6.3 on kehtivate õigusaktidega kooskõlas ning puudub vajadus nende tühistamiseks. Mare Krull Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.