KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a, Tallinn Haldusasja number 3-10-505 Haldusasi I Gi kaebus Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi kinnisasja asukohaga XXX, Harjumaa projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud taotlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus I Gi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar
- a Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I G Vastustaja: Kuusalu Vallavalitsus Kolmas isik: P K RESOLUTSIOON
- Rahuldada I Gi apellatsioonkaebus.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus kohtuasjas nr 3-10-505 ja teha asjas uus otsus.
- Rahuldada I Gi kaebus.
- Tühistada Kuusalu Vallavalitsuse
- jaanuari
- a istungi nr 2 päevakorrapunktis nr 27 tehtud otsus, millega otsustati mitte väljastada I Gile projekteerimistingimusi kinnisasjale asukohaga XXX, Harjumaa.
- Kohustada Kuusalu Vallavalitsust I Gi taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks uuesti läbi vaatama.
- Jätta Kuusalu rahuldamata. Vallavalitsuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks I Gilt
- Mõista Kuusalu Vallavalitsuselt I Gi kasuks välja menetluskulud summas 456,97 €. Muus osas jätta I Gi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Kuusalu Vallavalitsuselt rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest (HKMS § 212 lg 1 teine lause). 3-10-505 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- I G omandas
- juulil
- a sõlmitud lepingu alusel K Plt 5015/15015 mõttelist osa kinnisasjast asukohaga XXX, Harjumaa, ning H Plt 5067/15057 mõttelist osa kinnisasjast asukohaga XXX, Harjumaa. Lepingu punktides 2.1.3 ja 2.2.3 kinnitasid müüjad, et lepingu esemete valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti müüjatele teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid kui elektroonilise side seadusest tulenevad piirangud ja küttegaasi ohutuse seadusest tulenevad piirangud, kuna lepingu esemed jäävad liinirajatiste ja gaasipaigaldiste kaitsevööndisse.
- I. G esitas
- oktoobril
- a Kuusalu Vallavalitsusele avalduse, milles palus liita omandatud mõttelised osad üheks kinnistuks suurusega 10 082 m
- Kuusalu Vallavalitsuse
- novembri
- a kirjaga selgitati I. Gile, et tema taotluse alusel tekiksid alla 1,5 ha suurused maaüksused ja lahendamata on metsaalale juurdepääsutee, mistõttu on vaja koostada detailplaneering kogu endise XX maaüksuse alale. Ühtlasi märgiti, et I. Gile kuuluvad mõttelised osad asuvad kaitsemetsa alal, kuhu ehitustegevust ette nähtud ei ole. I. G esitas
- novembril
- a Kuusalu Vallavalitsusele teistkordselt avalduse mõtteliste osade eraldamise ning ehitusõiguse seadmise kohta. Kuusalu Vallavalitsuse
- detsembri
- a kirjaga korrati seisukohta, et I. Gile kuuluvad mõttelised osad asuvad kaitsemetsa alal, ning keelduti seetõttu kooskõlastamast ehitise rajamist sellele alale. I. G esitas
- jaanuaril
- a Kuusalu Vallavalitsusele taotluse ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku saamiseks. Nimetatud taotlus jäeti vallavalitsuse
- aprilli
- a kirjaga rahuldamata. Vallavalitsus selgitas, et I. Gile kuuluvad mõttelised osad on määratud kaitsemetsaks üldplaneeringuga, mida võimaldas selle menetlemise ja kehtestamise ajal kehtinud metsaseadus (MS). Kuusalu Vallavalitsuse
- oktoobri
- a korraldusega nr 38 väljastati projekteerimistingimused, milles vallavalitsus nõustus XX maaüksuse hoonestamisega. Seega on ehitusalad XX maaüksustele juba määratud ning metsaalale ehitustegevust ette nähtud ei ole.
- I. G esitas
- a aprillis Kuusalu Vallavalitsusele avalduse XX kaitsemetsade hulgast välja arvamiseks ning taotluse XXX detailplaneeringu algatamiseks. Mõlemad taotlused jäeti vallavalitsuse
- juuni
- a korraldusega nr 567 rahuldamata.
- Kuusalu Vallavalitsuse
- augusti
- a ettekirjutusega nr 16-4/2461 kohustati I. Git peatama XX kinnistutel alustatud ehitustegevus ja lammutama püstitatud ümarpalkehitis, kuivõrd vallavalitsuse kontrollkäigul selgus, et nimetatud kinnistute metsaaladel on raiutud metsa ja võsa, püstitatud on ümarpalgist ehitis mõõtmetega 9 korda 7 meetrit ning rajatud on uus tee, mis läbib I. Gile mittekuuluvaid kinnistuid. Kuusalu Vallavalitsuse
- aprilli
- a haldusaktiga nr 16-4/1139 tühistati eelviidatud vallavalitsuse ettekirjutus nr 16-4/
- Ettekirjutuse tühistamist põhjendati sellega, et metsaseadus, mis oli aluseks Kuusalu valla üldplaneeringus kaitsemetsa kategooriate määramisel, on muutunud, mistõttu ettekirjutusega pandud kohustus hoone lammutada on ebaproportsionaalne. Samas kohustas vallavalitsus
- aprilli
- a haldusaktiga nr 16-4/1140 I. Git peatama edasine ehitustegevus XX kinnistutel ning pöörduma püstitatud ehitiste seadustamiseks valla ehitusinspektori poole.
- I. G esitas
- a mais uue taotluse projekteerimistingimuste saamiseks XX kinnistul. Kuusalu Vallavalitsuse
- jaanuari
- a protokollilise otsuse nr 2 p-ga 27 otsustati mitte väljastada projekteerimistingimusi, lammutada omavoliliselt ehitatud hoone ja taastada 2
(9)3-10-505 ala heakord, kuna metsaseaduse muutmine ei muuda kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringut, mille kohaselt I. Gile kuuluv maa asub kaitsemetsaga kaetud alal.
- I. G esitas
- veebruaril
- a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Kuusalu Vallavalitsuse kohustamist vaadata uuesti läbi XX kinnisasja projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatud taotlus. Kaebuse põhjendused: 1) kõnealusele maaüksusele ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks peaks olema ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 2 alusel projekteerimistingimused, sest detailplaneeringu koostamise kohustus puudub. Nimelt on Kuusalu vallas ehituse ja projekteerimise põhimõtted ja nõuded kehtestatud Kuusalu valla ehitusmäärusega, mille § 9 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Kuusalu valla üldplaneeringus ja planeerimisseaduses (PlanS) toodud aladel ja juhtudel. Kaebaja viitab PlanS § 3 lg 2 p-le 1 ning märgib, et puudub vaidlus, et tegemist ei ole linna ega aleviga, vaid alevikuga. Tegemist pole selgelt piiritletava kompaktse asustusega, kuivõrd seda ei ole märgitud tiheasustusalana Kuusalu valla üldplaneeringu kaardil. Tegemist on üksikelamu kõrvalhoonega, mis välistab detailplaneeringu vajaduse. Puuduvad täiendavad Kuusalu valla üldplaneeringust tulenevad nõuded detailplaneeringu koostamiseks vastavalt üldplaneeringu seletuskirja p-le 6.4.
- Kaebaja teadis, et soetab maatulundusmaa. Kaebajale ei olnud kinnistu ostmisel teada mistahes avalik huvi, millega oleks vastuolus sauna ehitamine maaüksusele. Kaebaja viitab Riigikohtu
- jaanuari
- a lahendile asjas nr 3-3-1-79-09 ja leiab, et sellest lahendist tulenevalt on tema kaebus põhjendatud; 2) Kuusalu Vallavalitsusel ei ole õigust keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest viitega juba varasemalt väljastatud kehtetutele projekteerimistingimustele, mis olid väljastatud XX maaüksusest moodustatavatele kinnistutele elamute projekteerimiseks. Tulenevalt Kuusalu valla ehitusmääruse § 3 p-st 2 ja EhS § 19 lg-st 3 on projekteerimistingimuste väljastamine vallavalitsuse kohustus ning selle täitmisest saab keelduda üksnes õigusaktides sätestatud alustel. EhS § 19 lg-st 3 ega ühestki muust õigusnormist ei tulene, et juhul, kui ühe kinnisasja suhtes on juba korra projekteerimistingimused väljastatud, siis enam ei ole sama kinnisasja suhtes võimalik projekteerimistingimusi väljastada. Seega võib igale kinnisasjale täiendavate hoonete projekteerimiseks taotleda projekteerimistingimusi piiramatu arv kordi ning kohalikul omavalitsusel on kohustus need õigusnormidest tulenevate piirangute puudumisel väljastada; 3) XX kinnistu osas väljastati
- augustil
- a projekteerimistingimused üksnes elamu projekti koostamiseks, kusjuures ehitusluba metsaalale väljastati
- detsembril
- a. Samas on sellel kinnistul lisaks veel kaks hoonet, mida ei ole ehitisregistrisse kantud ning millega seoses vastustaja ei ole menetlust läbi viinud. Seega on kaebajat ka ebavõrdselt koheldud võrreldes naaberkinnistu omanikuga; 4) Kuusalu Vallavalitsus ei saa tugineda sellele, et kaebaja poolt soovitav saun planeeritakse metsaalale. Metsaalale ehitamine ei ole seadusega piiratud. Kuivõrd tegemist on eramaaga, siis ei ole see kunagi olnud määratud kaitsemetsa koosseisu. Vastav ala on üksnes reserveeritud kaitsemetsa rajamise otstarbel. Ka Kuusalu valla üldplaneeringust ei tulene mingeid piiranguid. Üldplaneeringus on küll viide heale metsale, mille all võib mõista põlismetsa, kuid XX kinnistul ei ole põlismetsa. Ajalooliselt on tegemist põllumaaga. Samuti ei ole tegemist looduskaitsealaga. Kui kuni
- detsembrini
- a kehtis metsaseadus redaktsioonis, mis sätestas metsakategooriad ja neist ühena ka kaitsemetsa, siis alates
- jaanuarist
- a on MS §-d 17-22 kehtetud. Sellest tulenevalt ei eksisteeri ühtegi objektiivset piirangut sauna planeerimiseks vastavale alale isegi juhul, kui seal varem oleks olnud kaitsemets; 5) projekteerimistingimuste väljastamisel peab kohalik omavalitsus PlanS § 8 lg-test 31 ja 7 tulenevalt lähtuma üldplaneeringuga määratud territooriumi valdavast otstarbest ja maakasutuse põhisuundadest. Valdavalt ja oma põhisuundadelt jääb kõnealuse 3
(9)3-10-505 maaüksuse sihtotstarve samaks kui üldplaneeringus märgitu. Ehitusõiguse andmisega ei tohi muuta maakasutuse juhtfunktsiooni.
- Kuusalu Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) kaebajale projekteerimistingimuste väljastamisest on õiguspäraselt ja põhjendatult keeldutud. Vastustaja on oma otsust piisavalt motiveerinud, kusjuures põhjendused on toodud otsuses endas. Samuti on vastustaja täitnud oma selgitamiskohustuse kaebaja suhtes; 2) projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb aluseks võtta planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvad ehituslikud tingimused, muu hulgas peab kohalik omavalitsus lähtuma kehtivast üldplaneeringust. Vahe-Tagavälja 5 kinnistu osas ei ole võimalik projekteerimistingimusi väljastada, sest selle koosseisus olev metsaala on Kuusalu valla üldplaneeringu järgi kaitsemets, kuhu ei ole ehitustegevust ette nähtud. Ka kaebaja ise on nõustunud sellega, et tema kinnisasjal on kaitsemets, kuna on esitanud avaldused kinnistu kaitsemetsade hulgast välja arvamiseks; 3) projekteerimistingimuste väljastamise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et üldplaneeringu p 6.1.6 järgi on üheks metsa kasutamise viisiks inimeste puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine, kuna rekreatsioonialana peetakse silmas üldist ja avalikku inimestele mõeldud looduslikku virgestusala, mitte ala, kuhu saab rajada puhkamise eesmärgil endale hooneid; 4) Kuusalu valla üldplaneeringu seletuskirja p-ga 6.4.3 nähakse ette, et üldplaneeringu kaardil toodud kaitsemetsade piiridesse jäävatel eramaadel reserveeritakse alad metsamaana kaitsemetsa rajamise otstarbel. Kaebaja kinnisasi jääb kaitsemetsade piiresse ja sealne mets on reserveeritud kaitsemetsana. Samas ei välista see asjaolu maaomaniku õigust mingiks otstarbeks reserveeritud maad edasi kasutada selle senisel sihtotstarbel. See põhimõte aga ei tähenda, et kinnistul olevat metsaala saaks kasutada elamumaana. Kui vastustaja väljastaks kaebajale projekteerimistingimused, siis kaoks kaebaja kinnistu maatulundusmaa juhtfunktsioon ja domineerima hakkaks hoonestusala; 5) kaebaja väited tema ebavõrdse kohtlemise kohta on ebaõiged. Asjaolu, et mõnele kinnisasjale on väljastatud kõrvalhoone rajamiseks ehitusluba projekteerimistingimusi väljastamata või mõnel ehitisel puudub ehitusluba, ei tähenda, et kaebajal oleks õigus nõuda samasugust käitumist enda suhtes. Kuigi Vahe-Tagavälja 2, 3, 4 ja 5 kinnistutel asuvad hooned, ei paikne need kaitsemetsas; 6) viitega Riigikohtu
- jaanuari
- a lahendile asjas nr 3-3-1-79-09 leiab vastustaja, et olukorras, kus Kuusalu valla üldplaneering ei näe kaaluka avaliku huvi tõttu ette võimalust lubada hoonestada ala, kuhu kaebaja on ebaseaduslikult juba hoone ehitanud, ei saa hoonete seadustamiseks väljastada projekteerimistingimusi, sest kaebaja erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi säilitada nimetatud piirkonnas metsaala.
- Kolmas isik P K nõustus esitatud kaebusega ja palus selle rahuldada, märkides, et temal XX kinnistu kaasomanikuna on kaebajaga kehtiv kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta. Kolmas isik ei ole vastu I. Gi soovile ehitada saun viimase kasutuses olevale kinnisasja osale. Sauna püstitamiseks sellele kinnisasja osale ei eksisteeri objektiivseid takistusi.
- Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsusega jäeti I. Gi kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Kuusalu valla üldplaneering väljendab avalikku huvi säilitada rohealad ning rohelisest võrgustikust lähtub ka elamualade valik. Planeerimisseaduse järgi on maakonnaplaneeringu ülesandeks rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Vastavalt PlanS § 8 lg 2 p-le 7 toimub rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine valla üldplaneeringuga. Seega on käesolevas vaidluses oluline jälgida valla üldplaneeringust tulenevaid nõudeid; 4
(9)3-10-505 2) vald oli kinnistust moodustatavate maaüksuste hoonestuse ja hoonestusalad määratlenud ning maa kasutamisel ei oleks tekkinud probleeme, kui kaebaja ja kinnistu omanik ei oleks sõlminud kokkuleppeid maa mõttelistes osades jagamises ja seda nii, et I. Gile kuuluv kaasomand ulatub vaid kaitsemetsa alale. Vastustaja sellistesse tehingutesse sekkuda ei saaks. Asjaolu, kas kaebaja oli heauskne ostja või mitte, ei oma tähtsust. Kaebajal oli võimalik küsida selgitust ehitamise võimaluse kohta, samuti oli tal võimalik tutvuda nii Harju maakonna kui ka Kuusalu valla üldplaneeringuga ning ka üldplaneeringut selgitava kaardimaterjaliga. Kuna vallal ja kinnistu endisel omanikul olid olemas dokumendid, mis viitasid kinnistu asumisele kaitsemetsa alal, siis oli kaebajal kinnistu mõttelise osa soetamisel võimalik tutvuda juba väljastatud projekteerimistingimustega. Samas nähtub, et kui I. G vormistas kaasomandi
- juulil
- a, oli tehingu poolele teada, et metsaala jääb valla üldplaneeringu kohaselt kaitsemetsa alale, kuhu hoonestuse rajamine ei ole lubatav; 3) kaebaja pole väitnud, et mõni valla ametnik on teda tema tegevuses eksitanud. Ka juhul, kui kaebaja kinnistu sihtotstarbeks oleks elamumaa, ei annaks see automaatselt ehitusõigust. Haldusorganile jääks ka sellisel juhul õigus kaaluda hoonestamise lubamist või mittelubamist. Asjaolu, et Harjumaa Keskkonnateenistuse
- märtsi
- a vastuse kohaselt ei ole Vahe-Tagavälja 4 ja 5 kinnistutel looduskaitselisi objekte ja neist tulenevaid piiranguid, samuti ei ole kinnistu kaitseala koosseisus või seal ei asu kaitsealuste liikide leiukohti ning kinnistud ei ole Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal, ei tähenda, et vallal on kohustus lubada ehitamist metsaalale. Ka sellest, et vastustaja tühistas ettekirjutuse hoone lammutamiseks, ei tekkinud kaebajale õigustatud ootust kaitsemetsa ehitamiseks ja projekteerimistingimuste nõudmiseks. Varem väljastatud projekteerimistingimused ei näinud ette ehitamist metsaalale ja sellele alale ehitamiseks ei olnud keegi väljastanud ka ehitusluba, mistõttu ei saanud kaebaja eeldada, et tal juba on ehitamise õigus ning vald on kohustatud väljastama projekteerimistingimused tema soovitud tingimustel. Ka valla soovitus ehitise seadustamise võimaluste selgitamise vajalikkuse osas ei näita, et ehitustegevus kaebaja soovitud viisil on juba lubatav ja vallal puudus võimalus teha keelduv otsus; 4) ruumiplaneerimisel ei ole rohelise võrgustiku määramine seotud metsaseaduse regulatsiooniga, kuna rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike väljaselgitamine toimub nii maakonna- kui ka üldplaneeringu tasemel. Maakonnaplaneeringuga nähakse ette kavandatavad meetmed ning üldplaneeringuga seatakse konkreetsed tingimused. Samas jääb vallale õigus määrata väärtuslikke maastikke (loodus- ja puhkemaastikud), ajastumaastikke, rekreatiivseid alasid jne. Valla üldplaneeringu p 4.3.2 rõhutab metsade tähtsust arvestades, et valla metsamajandust tuleb arendada, kuna põllumajandus on suhteliselt tagasihoidlik. Üldplaneeringus reserveeritakse perspektiivne metsakasvatuspiirkond lisaks kaitsealadel ja muudes reservatsioonides olevale metsale. Planeeringus on antud kaitsemetsale konkreetne tähendus, mis sisustab planeeringut ka siis, kui metsaseadus muutub. See, et kaebaja kinnistul oli vanasti põllumaa ja uus mets alles kasvab, ei muuda fakti, et kaebajale kuuluv maa on üldplaneeringust tulenevalt hõlmatud roheteemaga. Valla roheteemadel esitatud seisukohad ja mõisted on piisavalt arusaadavad; 5) keelduvas otsuses leiti sisuliselt, et esitatud taotlus ei arvesta piirkonna tasakaalustatud arengu nõuetega ja vastustaja ei näe vajadust eraisiku huvides muuta senist olukorda, mis vastab enam avalikule huvile. Metsaala säilimine avaliku huvi seisukohalt tähendab üldplaneeringu kontekstis, et vajadus elamumaa mahu suurendamiseks puudub. Üldplaneeringust erineva projektlahenduse koostamine peab olema väga kaalutletud ja põhjendatud, mis antud juhul aga taotlusest ei nähtunud. Haldusorgani kaalutlus säilitada suures osas veel seni hoonestamata metsamaad järgib sihipäraseid ja pikaajalisi planeerimise põhimõtteid. Vastupidiselt toimides ei oleks võimalik piirkonna väärtuslikkuse tagamine, mis on käsitletav avaliku huvina. Isegi juhul, kui piirkonnas võiks olla juhtumeid, kus ei ole hoonestamisel juhindutud avaliku ruumi säilitamise eesmärgist, ei annaks see alust nõuda samasugust kohtlemist. Kaebaja soovi säilitada mets, kuid ehitada sinna 5
(9)3-10-505 enda tarbeks hoone, realiseerimine ei säilita avalikku ruumi ja roheala. Kõrghaljastatud kinnistu, millele püstitatakse saun või elamu, on osaks avatud ruumist ning ehitamine kaebaja soovitud viisil ei võimalda säilitada avalikus ruumis väärtuslikku. Vastustaja ei eksinud, kui luges avaliku huvi erahuvist kaalukamaks; 6) kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et samasuguses olukorras on lubatud ehitada valla poolt üldplaneeringuga määratud kaitsemetsa. Liivapõllu kinnistule ehitamisega ei ole tekkinud sarnast olukorda, kuna vastustaja kinnitas, et tegemist on endise talukohaga ja see ei asu metsas. Vahe-Tagavälja 2, 3, 4 ja 5 kinnistutel ehitatud hooned ei asu metsaalal, samuti ei ole andmeid, et nad asuvad kaitsemetsa alal; 7) uuritud materjalidest nähtub, et kaebaja ei ladusta sauna nn ehitusmaterjalina, kaebaja on luba küsimata rajanud kuuri ning metsas on alustatud tee rajamist. Nähtuvalt ettekirjutuse andmetest on seal olemas elekter ja ehitatud kaev, mis tähendab, et kaebaja soovib rajada lisaks kommunikatsioone. See muudab aga olemasolevat looduslikku olukorda, kuna soovitud kujul metsaala hoonestamine tooks kaasa haljastuse likvideerimise või muutmise; 8) vastustaja ei ole asja otsustanud ebaõigetel kaalutlustel või jätnud midagi olulist tähelepanuta, mis võiks viia ebaõigetele järeldustele. Keeldumisel esitatud selgitused on arusaadavad ja kontrollitavad. Asjaolu, et vastustaja ei märkinud metsaseaduse kehtetuks muutumisega seoses eraldi selgitusi, on seletatav sellega, et vastustaja pidas silmas kaitsemetsa märkimisel planeeringust tulenevat mõistet. Otsuse tegemisel ei ole asjaolusid moonutatud ja diskretsiooniviga ei saanud kaasneda. Vastustaja on vastavalt EhS § 19 lg-le 3 arvestanud varasemate projekteerimistingimuste väljastamisel Kuusalu valla üldplaneeringus sisalduvaid ehituslikke tingimusi ja vastustaja ei saaks asja uuel läbivaatamisel teha teistsugust otsust; 9) nii põhiseaduse (PS) § 32 lg 2 kui ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2 annavad selge võimaluse piirata omandiõiguse teostamist seadusega. Seda põhimõtet ei saaks piirata ka olukord, kus kaebaja oli ostnud mõttelise osa kinnistust ja ei kontrollinud enne, kas sinna saab ehitada. Antud juhul tulenevad kitsendused planeerimisseadusest ja vastustaja sekkumine kaebaja omandi kasutamisel tema varaga seotud õigustesse on õiguspärane, kui selle juures ei rikuta õigusnorme ja kaebaja omandi suhtes tehtavad piirangud on seadusega lubatud. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-79-09 ei saa teha järeldust, et omanikel tuleb omandiõiguse piiramisel vahet teha ja et enda tarbeks ehitamisel ei ole vallal õigust piirata kinnistu kasutamist, kui selline piirang tuleneb valla üldplaneeringust. Alusetu on järeldada, et planeerimisnõuded ei puuduta sauna ehitamist või väikeehitisi ja neid võib kontrollimatult püstitada, kui on ilmne, et kahjustada võib saada oluline avalik huvi, mille kaitsmises üldplaneeringumenetluses kokku lepiti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. I. Gi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Ühtlasi palub apellant menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) vastustaja ei saanud keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest viitega kaitsemetsa mõistele, kuna sellel ei saa olla juriidilist sisu. Kuusalu valla üldplaneeringu p-s 6.1.6 on metsa kaitsekategooriate all toodud viide metsaseadusele, kuid see redaktsioon, mis sätestas metsakategooriad, enam ei kehti. Üldplaneeringut on soovitud siduda metsaseadusega, vastasel juhul puuduks vajadus viidata planeeringus õiguslikule alusele. Üldplaneering ei defineerinud kaitsemetsa mõistet kehtinud metsaseadusest erinevalt ega andnud mõistele täiendavat väärtust. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu püüd omistada üldplaneeringus toodud kaitsemetsa mõistele kehtivast seadusest autonoomset ja erinevat regulatsiooni, mistõttu on ka halduskohtu mõttekäik selles osas õigusvastane. Seda kinnitab ka asjaolu, et metsaseadusest ei ole kadunud võimalus määrata metsa keskkonnaseisundi kaitseks (MS § 231), millisele eesmärgile viitab ka üldplaneeringus toodud kaitsemetsa mõiste sisu. Samas ei sea seadusandja piiranguid ehitamisele; 6
(9)3-10-505 2) kaebajale kuuluval kinnistul ei ole kaitsemetsa kunagi olnud, vastav ala on vaid reserveeritud kaitsemetsa rajamise otstarbel. Kuna kaitsemetsa mõistel puudub juriidiline sisu, ei saa sellel eesmärgil eramaid reserveerida. Isegi kui kaitsemetsa mõistel on juriidiline sisu, siis on üldplaneeringu p-s 6.2 sätestatud, et omanik saab maad edasi kasutada; 3) seadusest ega üldplaneeringust ei tulene ühtegi piirangut ehitamiseks, mistõttu kaebaja ei soovi ka planeeringu muutmist. Ka kohus ei viita konkreetselt üldplaneeringu punktidele, millest piirangud tulenevad. Kaebaja on seisukohal, et üldplaneering lubab antud juhul ehitustegevust, kuna abihoonete arv kinnistul ei ületa planeeringuga ettenähtud viite abihoonet. Maa-alal, mille sihtotstarve on metsamaa, võivad jääda domineerima üldplaneeringu seletuskirja p-s 6.1.6 sätestatud juhtfunktsioonid ning kuskilt ei tulene, et metsamaale ehitamine on keelatud. Kaebaja soovitud sauna püstitamisel jääks maaüksuse sihtotstarve valdavalt ja põhisuundadelt samaks, nagu üldplaneeringus märgitud. Ka kohtupraktika (Riigikohtu
- jaanuari
- a lahend asjas nr 3-3-1-79-09) toetab analoogses olukorras ehitamise lubamist; 4) sauna püstitamine ei riivaks kuidagi avalikku huvi ega kahjustaks loodust määral, mis kaaluks üles kaebaja õiguste piiramise. Kuna planeeritav saun ei asu üleriiklikus rohevõrgustikus, puudub riive nii maakonnaplaneeringus kui ka üldplaneeringus ettenähtud hüvedele. Isegi, kui kaebaja kinnistu jääks rohevõrgustike alasse, oleks riive niivõrd ebaoluline ja väike, et kaebaja huvid kaaluksid avaliku huvi üles; 5) kuigi kohalikul omavalitsusel on lai otsustusõigus, peavad need otsustused olema objektiivselt põhjendatud ja need ei tohi riivata kaebaja huve suuremal määral, kui seda tingib avalike huvide kaitse. Antud juhul on vastustaja lähtunud lubamatutest kaalutlustest seoses viidetega kaitsemetsa mittekehtivale regulatsioonile, samuti ei ole arvestatud kaebaja huvidega; 6) selgusetu on halduskohtu viide üldplaneeringu p-le 6.4.2, kuna kaebaja soovid ei kahjusta selles punktis viidatud eesmärkide realiseerumist. Kaebaja ei soovi rohevööndit hävitada ega keskkonda kahjustada. Kaebaja arvates ei ole halduskohus üldse arvestanud, millisel eesmärgil ta oma kinnistule sauna soovib. Halduskohtu põhjendused on vastuolulised: ühelt poolt viitab kohus üldplaneeringu p-le 4.2.3, milles on rõhutatud metsamajanduse arendamist, teiselt poolt on viidanud survele rohurindele, mida metsamajanduse arendamine ilmselgelt kaasa tooks; 7) vastustaja on lubanud kaebaja kõrvalkinnistul metsaalale ehitamist ning kaebaja jääb selle juurde, et teda on ebavõrdselt koheldud.
- Kuusalu Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb kõikide oma varasemate väidete juurde.
- Kolmas isik P K apellatsioonkaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- EhS § 19 lg 3 sätestab, et projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates.
- Projekteerimistingimuste väljastamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel ulatuslik kaalutlusruum. Vajalik on nende projekteerimistingimuste motiveerimine, millega ehitusõigust üldplaneeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse. Isikul on õigus teada, mis põhjustel selline kõrvalekaldumine üldistest tingimustest tema kahjuks tehakse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- mai
- a otsuse nr 3-3-1-28-06 p 9). 7
(9)3-10-505
- Projekteerimistingimuste väljastamise taotluse rahuldamata jätmist põhjendas vastustaja sellega, et projekteerimistingimuste väljastamist soovitakse alale, mis on üldplaneeringuga tunnistatud kaitsemetsaks. Seetõttu tuleb asja lahendamisel tuvastada, kas ala hoonestamisel oli planeeringuga ette nähtud kitsendused seoses selle kaitsemetsaks tunnistamisega.
- Üldplaneeringu kaardil on ala, kuhu apellant soovib hooneid püstitada (ja on seda ka teinud enne projekteerimistingimuste väljastamist), määratletud kaitsemetsa alana. Planeeringu p-s 6.4.3 on märgitud, et üldplaneeringu kaardil toodud kaitsemetsade piiridesse jäävatel eramaadel reserveeritakse alad metsamaana kaitsemetsa rajamise otstarbel. Apellandile kuuluv kinnistu on eramaa ning seega ala on reserveeritud metsamaana kaitsemetsa rajamise otstarbel. Üldplaneeringu p 6.2 selgitab, mida mõistetakse maa reserveerimise all. Sellest nähtub, et senine maakasutus (kinnistu on 100 % maatulundusmaa) on lubatud, kuid peab olema võimalik reserveeritud otstarbel maad tulevikus kasutada.
- Üldplaneeringu p 6.1.6 määratleb kaitsemetsa mõiste. Kuigi selles on viidatud alusena üldplaneeringu alusel kehtestatud metsaseadusele, mis projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise ajal enam ei kehtinud, on üldplaneeringus ette nähtud kaitsemetsa kasutamise lubatud viisid (looduse kaitse, keskkonnakaitse, sanitaarkaitse, teadus- ja õppetöö, teised sel ajal kehtinud metsaseaduse § 27 nimetatud metsa kasutamise viisid, kui need ei ole planeeringuga vastuolus või õigusaktidega keelatud) ja piiratud lage- ja turberaielangi suurust kaitsemetsa majandamisel. Ringkonnakohtu arvates on seega üldplaneeringus määratletud, millisel alal asuvaid metsi üldplaneeringu kohaselt kaitsemetsaks peetakse ning millisel viisil selliseid metsi saab kasutada. Asjaolu, et metsaseaduses enam kaitsemetsa mõistet ei kasutata, ei tähenda, et üldplaneeringuga poleks lubatud piirangute seadmine mõne metsaala kasutamisele. Selline volitus seada planeeringuga ala kasutamisele piiranguid tulenes üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusest.
- Ringkonnakohtu arvates ei tulene valla üldplaneeringust keeldu püstitada kaitsemetsana määratletud alale eramuid. Üldplaneering ei näe ette kaitsemetsa ehituskeeluvööndina. Hoonete püstitamine väikeses mahus ei takista ala kasutamist neil otstarvetel, mida üldplaneeringuga kaitsemetsas soovitakse. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates otsustada ehitiste püstitamise lubamine vastustajal igal üksikjuhtumil eraldi kaalutlusotsusega, kus tuleb aga arvestada neid eesmärke, mida ala kasutamiseks on üldplaneeringuga soovitud, seejuures huvi kasutada ala keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsaalana. Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisest keeldunud põhjendusel, et kaitsemetsas ei ole üldplaneeringu kohaselt üldse ehitamine lubatud. Seetõttu on ta projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel lähtunud ekslikult seisukohast, et projekteerimistingimuste väljastamine pole üldplaneeringust tulenevalt üldse võimalik, sõltumata taotluse esitaja huvist. Kaalumist pole seetõttu teostatud ning vaidlustatud haldusakt, millega projekteerimistingimuste väljastamisest keelduti, tuleb tühistada ja kohustada vastustajat taotluse uueks läbivaatamiseks.
- Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt tuleb jätta rahuldamata, kuna otsus tehakse kaebaja kasuks.
- Halduskohtus taotles kaebaja menetluskulude väljamõistmist summas 3879,18 €, millest riigilõiv oli 15,97 € ja ülejäänud summa koosnes õigusabikuludest, mille tasus täielikult OÜ Energiatehnika.
- Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses summas 15,97 € (riigilõiv) ja 1848 € õigusabikulude eest. Neist õigusabikuludest on kassa 8
(9)3-10-505 sissetulekuorderist nähtuvalt tasunud apellant 441 €, ülejäänud osas on õigusabikulud tasunud OÜ Energiatehnika. Tasumine toimus arve alusel, mis esitati kuni
- detsembrini
- a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku kehtimise ajal.
- Kohtupraktikas on korduvalt nimetatud seadustiku kohaldamisel selgitatud, et sellisel juhul, kui õigusabikulude eest tasub muu isik kui menetlusosaline, tuleb menetlusosalisel esitada ka tõendid, et ta on kohustatud kolmandale isikule need kulud hüvitama (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
- mai
- a otsus nr 3-3-1-23-10, p 18). Selliseid tõendeid pole kaebaja käesolevas asjas esitanud. Kehtiva HKMS § 285 lõikest 1 tulenevalt tuleb selliste menetluskulude jagamisel kohaldada varem kehtinud seadustiku sätteid. Taotlus tuleb seetõttu rahuldada osaliselt ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja menetluskulud halduskohtus summas 15,97 € ja apellatsioonimenetluses summas 456,97 €. Selles osas oli menetluskulude kandmine põhjendatud ja vajalik. Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 9
(9)