) §-le 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 102, 108, 416 ja
lg 7, mis sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (30.09.2009). Hageja nõuab kostjatelt viivist
Nõue kostja 2, I. S. vastu tuleneb käenduslepingust nr.2004034243.
lg 1 ja käenduslepingu punkti 4.4 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutus on piiratud summaga 19 500 krooni vastavalt käenduslepingu punktile 4.3.
lg 2 ja käenduslepingu punkt 4.6 sätestavad, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendusega on tagatud nii põhikui kõrvalkohusluste täitmine, sealhulgas intresside ja viiviste tasumise kohustus. Hageja palub välja mõista kostjatelt hageja AS SEB Pank kasuks solidaarselt põhivõlgnevuse 13 428, 35 krooni, intress 818, 49 krooni ja viivis 2794, 07 krooni (kokku 17040, 91 krooni). Välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (13 428, 35 krooni) alates 15.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni
Hageja poolt kantud menetluskulud on 3750 krooni, millest 750 krooni palub hageja jätta kostjate kanda ja 3000 krooni jätta kostja E. S. kanda. Hageja palub asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. II KOSTJATE VASTUS 2 Kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Kostjad ei tunnista hagi viiviste osas. Samuti paluvad kostjad jaotada kohtukulud kostjate ja hageja vahel võrdsetes osades. Kostjad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 83, 85, 88). III KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl, 65, 78). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hI.nud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
S. ja hageja vahel tarbijakäendusleping (
Tarbijakrediidilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kohustus tasuda iga kuu teatud summa). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on lepingulist kohustust rikkunud ning et hageja on lepingu üles öelnud.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad ei ole väitnud et lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Hageja võimaldas Magnet krediitkaardi lepingu nr. A040010192 alusel kostjale krediidilimiiti 20 000 krooni intressimääraga 16% aastas. Lepingus leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras iga kuu intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastab kasutatud krediidilimiidi püsimaksena, kohustudes tagama maksepäevadel tagasimakseteks vajaliku raha olemasolu oma arvelduskontol. Kostja ei tasunud maksepäeval krediidilimiidi intressi ega püsimakset, rikkudes sellega lepingut.
lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tuvastatud on, et 30.12.2004 käenduslepingu nr. 2004034243 kohaselt ei ole lepingu pooled kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises (käenduslepingu p-s 4.4 on kokku lepitud solidaarvastutuses). Käenduslepingu kohaselt võtab käendaja kohustatu rahalisi kohustusi kui enda kohustusi (
lg 1).
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist. 3 Kostja on olnud viivituses 2009 juuli, augusti ja septembri osamaksega. Hageja on kostjale saatnud 15.09.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta ja andnud kahe nädalase täendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning märkinud et juhul kui võlgnevust ei tasuta selle tähtaja jooksul loetakse leping üles öelduks ning tagastada tuleb kogu krediidisumma (tl. 12, 13). Seega on hageja poolt lepingu ülesütlemise nõuded täidetud. Laenulepingu ülesütlemisel muutub sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue (
§-d 399 ja 416 lg 1) ja tegemist ei ole enam korduvate kohustusega.
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna hageja andis tähtaja võgnevuse tasumiseks kuni 29.09.2009, siis loetakse leping üles öelduks 30.09.2009 ja sellest ajast on hagejal õigus kostjatelt nõuda kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Mõlemad kostjad on tunnistanud hagi, välja arvatud viiviste osas (tl. 83, 85, 88). Kohus leiab et põhivõlgnevuse ja intressi osas on tegemist kostjate omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 tähenduses, sest kostjad on selgesõnaliselt nõustunud hageja faktiliste väidetega põhivõlgnevuse ja intressi osas. Kostjad ei ole menetluse jooksul hageja nõudele (põhivõlgnevus ja intress) vastu vaielnud. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 13 428, 35 krooni ja intress 818, 49 krooni. 3. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt sisse nõutavaks muutunud viivise 2794, 07 krooni ja edaspidi viivise protsendina põhinõudelt (13 428, 35 krooni) alates 15.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni
Kostjad hagi viiviste osas ei tunnista.
lg 1 p 6 ja
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi reguleerib
Magnet krediitkaardi üldtingimuste p 7.4.2 (tl. 7) järgi on hagejal õigus nõuda viivist seadusega kehtestatud määras võla summalt iga viivitatud päeva eest. Seega lepiti viivise maksmise kohustus kokku poolte sõlmitud lepingus, sest üldtingimused on lepingu osaks. Lepingu näol on tegemist tavapärase krediidiasutusega sõlmitava lepinguga, kus krediidisaaja peab arvestama raha tagasimaksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjatelt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses, so. 2794, 07 krooni (alates juulist 2009 kuni 14. november 2010). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja laenusaajana ei pea maksma viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte neilt arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. Pärast laenulepingu ülesütlemist peab laenusaaja lisaks eelnevale viivisele (so. viivisele sissenõutavaks muutunud osamaksete maksmisega viivitamise eest) maksma viivist laenulepingu ülesütlemise ajaks võlgu oleva laenu põhisummalt kuni laenu tagastamise kohustuse täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (13 428, 35 krooni) alates 15.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni
4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.