2-10-55556/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-10-55556 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Merli Kesa Kohtuasi K.H. hagi T.H. vastu abielu lahutamise nõudes Hageja Asja arutamise kuupäev K.H. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx x-x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxx) T.H. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)
2. mai 2012 Istungist osavõtnud isikud K.H. Kostja Resolutsioon Lahutada K.H.i ja T.H.i abielu, mis on registreeritud Rapla Perekonnaseisuametis xx. xxxxxx xxxx, abieluakt nr xx. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja poolte põhjendused Hagiavalduse järgi poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx. Poolte abielust on sündinud kolm last – xx.xx.xxxx tütar S.H., xx.xx.xxxx poeg T.H.- viibib xxxxx Lastekodus ja xx.xx.xxxx tütar S.H. - elab ema juures ning on tema ülalpidamisel. Poolte abielu on purunenud. Hageja ja kostja elavad eraldi juba 5-6 aastat. Sellest ajast alates on ka poolte abielu faktiliselt lõppenud. Pooltevahelised suhted ei ole paranenud ning kooselu taastamine ei ole osutunud võimalikuks. Hageja on püüdnud abielu lahutada väljaspool kohust, kuid kostja ei soovi lahendada vaidlust kokkuleppel. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohtuistungil
3. mail 2012 avaldas hageja, et ta soovib abielu lahutada, nad ei ela abikaasaga koos juba 5 või 6 aastat, ühisvara hetkel jagada ei soovi, peaasi, et lahutatud saab. On nõus tasuma pool menetluskuludest kuid palub maksmise ajatada aasta peale. Kostja
4. mail 2012 kohtuistungile ei ilmunud, kutse allkirja vastu on kostjale kätte toimetatud 10.04.2012 - mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. 15.07.2012 kohtule esitatud vastuses avaldas kostja, et on nõus lahutama abielu. 17.04.2012 kohtule saadetud kirjas ei ole ta nõus abielu lahutusega, kuna tal on siiski tunded oma abikaasa vastu. Kohus leiab, et hageja avaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud. Kohus leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled ei ela enam koos, poolte abielulised suhted on faktiliselt lõppenud juba 5 või 6 aastat. Kooselu taastamine ei ole osutunud võimalikuks. Hageja elab juba 5 aastat uue elukaaslesega, kellega tal on ka laps. Kostja poolt esitatud väited abielu lahutamise vastu ei ole põhjendusteks, et abielu mitte lahutada. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätta mõlema poole kanda võrdselt, s.o. hageja pooles ulatuses ja kostja pooles ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 2