Obsah (4)

§ 641§ 646§ 647§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-11-37686 Tsiviilasi KÜ

) § 635 lg 1 kohaselt Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 641

lg 1 kohaselt Töö peab vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 3 kohaselt Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. 2 Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et K. Käsperi arvamus on ebaõige, kostja poolt teostatud tööd vastavad lepingule ja heale ehitustavale ning kostja on kõik lepingus kokku lepitud tööd lõpetanud. Kostja seadusliku esindaja vastuväited on jäänud paljasõnaliseks, mida ei toeta ükski kohtule esitatud tõend.

§ 646

lg 1 kohaselt Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on kaotanud huvi kostja poolt töö lõpetamise nõudmise vastu, sest kostja eitab kõiki hageja poolt välja toodud puudusi. Kostja ei ole pärast hageja poolt saadetud kahte kirjalikku teatist (tl 31-36) asunud puudusi kõrvaldama. Hagejal ei ole alust arvata, et kostja kavatseb siiski tulevikus puudused oma töös kõrvaldada.

§ 647

lg 1 kohaselt Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tulenevalt hageja poolt kohtule tõendatud puuduste kõrvaldamisest keeldumisest kostja poolt on kostja töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Kostja seaduslik esindaja jäi ka kohtuistungil selle juurde, et kõik hageja väited on valed ning kostja tehtud töö ümbertegemist ei vaja.

§ 158

lg 1 kohaselt Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 10.5 kohaselt kui töövõtja ei teosta töid lepingus fikseeritud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05 % lepingu hinnast päevas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Lepingu p 3.

1. kohaselt tasub tellija töövõtjale tehtava töö eest kogusummas 199 710 krooni (12 763.80 eurot). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid leppetrahvi arvutuse kohta. Hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks summas 1 965.62 eurot perioodi eest 01.10.2010 kuni 05.08.2011 tuleneb lepingust ja põhineb seadusel ning on seetõttu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue pärast hagi esitamist lisanduva leppetrahvi väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse lk 5
2. lõigus (tl 5) on hageja esindaja avaldanud: „Seetõttu on hageja tellijana kaotanud huvi selle vastu, et töövõtja tööd parandaks või uuesti teeks, kuivõrd tellijal puudub töövõtja suhtes igasugune usaldus.“ Kuigi hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust, tuleb kohtul asuda seisukohale, et kuivõrd hageja ei nõua kohtusse esitatud hagiavalduses enam kohustuse täitmist (erinevalt enne hagi esitamist kostjale saadetud pretensioonidest), siis ei saa ta enam nõuda leppetrahvi kuni kohustuse täitmiseni, tuginedes lepingu punktile 10.
3. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja tahteavaldus selle kohta, et ta ei nõua enam kostjalt Ehituse töövõtulepingust tulenevate kohustuste kohast täitmist toimetati menetlusdokumendina kohtu kaudu kostja seaduslikule esindajale kätte
4. jaanuaril 2012 (kostja juhatuse liikme J. Grigorovitši allkiri menetlusdokumendi isiklikult kättesaamise kohta tl 47). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada leppetrahvi perioodi eest
5. august 2011 kuni
6. jaanuar 2012, so 160 kalendripäeva eest summas (6.38x160) 1 020.80 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt Ehituse töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu leppetrahvi (1 965.62+1 020.80) 2 986.42 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 3 Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Kuigi tulevikku suunatud leppetrahvi nõue jäi osaliselt rahuldamata, rahuldas kohus siiski leppetrahvi nõude, mis puudutas perioodi enne hagi esitamist kohtusse ja rahuldas leppetrahvi nõude, mis puudutas perioodi pärast hagi esitamist kohtusse, määrates kindlaks leppetrahvi nõude lõppemise tähtaja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4