Obsah (6)

§ 150§ 135§ 142§ 149§ 160§ 147

2-10-1126 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Lõppotsus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 150

lg 1 kohaselt on sellise nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai. Sellest, et hagi tagamine oli õigusvastane ning on põhimõtteliselt võimalik esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu, pidi hageja teada saama hiljemalt siis, kui tema suhtes jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-1938, millega hagi jäeti rahuldamata. Sündmused, millega hageja seostab oma nõude, leidsid aset

1. ja
2. aastal. Tartu Maakohtu 05.06.
3. a otsus, millega OÜ Arisen hagi Ave Selgise vastu jäeti rahuldamata, jõustus 05.07.
4. a. Tsiviilasjas nr 2-04-1938 lõppes vaidlus Tartu Ringkonnakohtu 23.10.
5. a otsusega, mis jõustus 24.11.
6. a. Tartu Maakohtu 18.12.
7. a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 23.12.
8. a määruse alusel tehtud hagi tagamine. Kuna õigusvastane tegu ehk hagi tagamine leidis aset enne 01.01.2006, saab nõude materiaalõigusliku alusena käsitada enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahju, mis temale tekitati hageja taotlusel määratud hagi tagamisega. Kuigi nimetatud säte ei sisalda nõude esitamise tähtaega, ei ole selline nõudeõigus aegumatu. Kostja on seisukohal, et selle sätte alusel muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks hagi rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse jõustumisel. Vastavalt

§ 135

lg 1 algas hageja nõude aegumine 06.07.2006 ning vastavalt

§ 142lg 1 aegus nõue 05.07.2009.

Hageja nõue on aegunud isegi sellisel juhul, kui mingil kostjale teadmata põhjusel lugeda aegumise algusajaks hagi tagamise tühistamise kohta kohtumääruse tegemise päev. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega, isegi kui hagejal tekkis seoses tsiviilasjas nr 2-2270/04 (2-04-1938) hagi tagamisega kahju, on kostjal enne käesolevas asjas hagi esitamist tekkinud õigus keelduda sellise kahju hüvitamisest. Hageja oma 28.09.2010. a vastuses (tl 127-131) leiab, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg

§ 149järgi on 10 aastat.

Hagi tagamisest tulenev kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks arvates kohtulahendi jõustumisest, millega hagi jäeti rahuldamata, seega hakkab aegumistähtaeg kulgema alates 05.07.2006. a. Hagi tagamisega tekitatud kahju puhul on tegemist just hagi tagamisega tekitatud kahjuga ja mitte üldisest lepinguvälisest suhtest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudega ning

§ 150lg 1 ei kohaldu.

Kahjunõuete, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid siiski hagi tagamise tõttu, aegumistähtaeg ei saa hakata kulgema enne kahju tekkimise aja hetke, seega enne aegumistähtaja algust ei ole võimalik esitada avaldust ega hagiavaldust. Hageja esitas mais 2007. a avalduse menetlusabi saamiseks, millega peatus hagi aegumine (sel ajal kehtinud

§ 160lg 2 p 8).

Aegumistähtaeg hakkas kulgema seega alates 06.07.

1. a, kuid katkes
2. a mais. Seega ei ole hagi tagamisega tekitatud nõue aegunud. Kostja oma 17.11.
3. a vastuses (tl 142) märkis järgmist hageja väite osas, et aegumine peatus seoses avalduse esitamisega menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. Kui esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist on võrdsustatud hagi esitamisega, siis see võrdsustamine kehtib ühtviisi nii aegumise peatumise alguse kui ka peatumise lõppemise suhtes.

§ 160

lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Seega, menetlusabi saamiseks kohtule avalduse esitamine peatas hageja nõude aegumise üksnes ajaks, mil hagi aegumise peatanud avaldus oli kohtu menetluses. Kostja andmetel laekus hageja avaldus menetlusabi saamiseks kohtule 30.01.2007 ning kohtulahend, millega kohus otsustas menetlusabi anda (27.06.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-5666) jõustus 17.07.
2. a. Seega hageja poolt viidatud alusel sai 2 aegumine olla peatunud ajavahemikus 31.01.2007 kuni 17.07.2007 (168 päeva). Lisades kostja eelmises vastuses viidatud aegumise päevale 05.07.2009 168 päeva, selgub, et hageja nõue aegus 21.12.
3. a. Kostja hinnangul tuleb nõude aegumise alguse kindlaksmääramisel lähtuda kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahju hüvitamist saab mingis osas nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu nõue, sh edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada aegumist hageja nõudele on põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on kostja taotlenud aegumise kohaldamist hageja nõudele.

§ 147

lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tartu Maakohtu 05.06.

1. a otsus, millega OÜ Arisen hagi Ave Selgise vastu jäeti rahuldamata, jõustus 05.07.
2. a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et aegumistähtaeg algas 05.07.
3. a. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tegemist on seadusest või tehingust tuleneva nõudega, millest sõltub aegumistähtaja pikkus. Hagi tagamisest tulenev kahju hüvitamise nõue on oma olemuselt deliktiõiguslik, ehkki erineb vastutuse üldkoosseisust. Selliselt on hagi tagamisest tulenevalt kahju hüvitamise nõuet käsitlenud ka Riigikohus otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-
4. Enne
5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 näol on tegemist lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alusnormiga. Riigikohus märgib, et otsuse järeldused kehtivad põhimõtteliselt ka kehtiva TsMS § 391 lg 1 kohaldamisel koostoimes võlaõigusseaduse kahju hüvitamise regulatsiooniga. Seega tuleb nõue lugeda deliktiõiguslikuks.

§ 150

lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Aegumistähtaeg algas Tartu Maakohtu 05.06.2006. a otsuse jõustumisest 05.07.2006. a. Aegumine peatus menetlusabi taotluse esitamisega

§ 160lg 2 p 8 kohaselt.

Ave Selgis esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks 30.01.

1. a ja kohus tegi määruse riigi õigusabi andmise kohta 27.06.
2. a (tsiviilasi nr 2-07-5666), mis jõustus 16.07.
3. a. Vastavalt

§ 160

lg-le 3 lõppes aegumise peatumine riigi õigusabi andmise määruse jõustumisega 16.07.

1. a. Seega peatus aegumistähtaeg 30.01.2007 kuni 16.07.
2. a, s.o 168 päevaks. Nõue aegus 3 aasta ja 168 päeva möödudes alates 05.07.
3. a, s.o 21.12.
4. a. Ave Selgis esitas hagi käesolevas tsiviilasjas 04.01.
5. a, järelikult oli nõue hagi esitamise ajaks aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et antud juhul on aegumise kohaldamine põhjendatud. Kuna kogu hageja nõue kostja vastu on aegunud, teeb kohus käesolevaga lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. MENETLUSKULUDE JAOTUS 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulusid Ave Selgis. Kohtunik 4