Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.03.2012 esitas Julianus Inkasso OÜ Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi K M’i vastu võlgnevuse 420.49 euro nõudes (sellest põhinõue 210.27 eurot ja viivis 210.22 eurot). Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 02.04.2008 liitumislepingu nr 1661526, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefoni) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kinnitas oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Eesti esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Eesti loovutas 30.09.2012 kostja vastase nõude summas 210.27 eurot OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Eesti lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0.15 iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja kohustist ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 210.27 eurot ja viivised 210.22 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.08.2008, seega on lepingujärgne viivis 412.27. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 210.22 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-dele 60 lg 1, 61 lg 1 p 1, 367 ja 407. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – ärakiri nõudeloovutamise teatisest, ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, ärakiri teenuste kasutamise üldtingimustest, ärakirjad hageja esindaja volitusi tõendavatest dokumentidest, ärakiri hagiavaldusest ja selle lisadest kostjale, riigilõivu tasumist tõendav kviitung, avalduse rahuldamata jätmise määrus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. 2 Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud elukoha aadressile (xxxx). Hagimaterjalid on vastu võtnud kostja vend 17.04.2012. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 07.05.2012.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on soovinud kostjalt lepingu alusel kohustuse mittetäitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist alates arvelduskrediidi tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivis perioodi eest 18.08.2008 – 19.03.2012 põhivõlgnevuselt (210.27 eurot) on 210.22 eurot. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. § 144 lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. 3 Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 796, 19.03.2012 riigilõivu tasumisest summas 63.91 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude taotlusele ja sellele lisatud arvele 19.03.2012 nr 1246350 moodustab õigusabikulu summas 159.78 eurot. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 47.93 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (63.91 + 47.93 + 159.78) = 271.62 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 12. juunil 2012. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.