← Eesti

3-10-3389/15

3-10-3389 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-3389 Haldusasi S.S´i ´i kaebus kahju hüvitamise nõudes (seoses Narva Linnakohtu, Viru Ringkonnakohtu õigusvastaste otsustega ning Narva ja Jõhvi arestimajades majades ja Tallinna, Rummu, Patarei vanglates ebaseaduslikult vahi all viibimisega) Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuli 2011.a, Jõhvi Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. jätta S.S´i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata; rahuldamata
  4. lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-10-3389 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel;
  5. selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud S.S esitas 29.12.2010 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, kaebuse, milles palus anda hinnang olukorrale, kui ta viibis kinnipidamiskohtades ajavahemikul alates 02.12.1997 kuni 03.07.2001 03.01.2011 leidis Tartu Halduskohus, et kaebus oli esitatud puudustega ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 17.01.2011 vastuses määrusele teatas kaebaja kohtule, et seoses tema alusetult kinnipidamisega alates 02.02.1996 02.02.1996 kuni 28.03.1996 ja 02.12.1997 kuni 03.07.2001, kui kaebaja viibis Rummu, Kalaranna ja Tallinna vanglates ning Narva ja Jõhvi arestimajades, taotleb ta kahju hüvitamist. 1

(3)3-10-3389 Kaebaja väitel oli tema viibimine mainitud kinnipidamisasutustes ebaseaduslik, kuna Riigikohus tühistas 02.12.1997 otsusega nr. 3-1-1-122-97 Narva Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu otsused, mille alusel võeti kaebaja vahi alla. 21.03.2011 leidis Tartu Halduskohus asja kohtulikuks läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus, et kaebajat hoiti vahi all kohtuotsuste alusel ning kaebaja poolt esitatud tõendid seoses tema väidetavalt ebaseadusliku viibimisega kinnipidamisasutustes pigem tõendavad vahi alla võtmise alust. Puuduste kõrvaldamise korras tuli kaebajal esitada muud tõendid, mis tõepoolest tõendavad kaebaja väiteid. 22.03.2011 sai kaebaja kohtumääruse kätte. 18.04.2011 esitas kaebaja oma vastuse kohtumäärusele. Vastuses viitas kaebaja sellele asjaolule, et tegelikult ei olnud seaduslikku alust tema vahi alla võtmiseks ning Narva Linnakohtunik N. Andreeva tõlgendas valesti Riigikohtu otsust nr. 3-1-1-122-97, millega rikkus 27.03.1998, 10.06.1998, 2.09.1998 tehtud kohtumäärustega põhiseaduse § 152, § 20 p
  1. Selle tagajärjel oli kaebaja Murru, Kalaranna, Tallinna vanglates ning Ida Prokuratuuris (Narva ja Jõhvi arestimajades) vahi all ebaseaduslikult. Samuti on kaebaja väitel Narva Linnakohtu 08.01.2001 otsus kriminaalasjas nr.1-185/2000 vastuolus karistusseadusega, kriminaalmenetluseseadusega ja põhiseadusega ning kuulub tühistamisele. Riigikohus jättis 29.08.2001 otsusega nr. 3-7-2-6-486 Viru Ringkonnakohtu otsuse läbivaatamata, millega kaebaja seisukohalt rikuti karistusseaduse §
  2. 31.05.2011 määrusega kohustas kohus kaebajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kaebajal tuli tõendada, kas tal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus enne kohtusse pöördumist kahju hüvitamise nõudes ning märkida kahju hüvitamise suurus või taotleda kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Samuti pidi kaebaja esitama kohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna viimaseks kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 29.08.
  3. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 01.06.
  4. 12.06.2011 laekus kohtusse S. S vastus 31.05.2011 kohtumäärusele. Kohtu seisukoht HKMS § 11 lg 3 sätestab, et kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. 12.06.2011 vastuses kohtumäärusele S. S teatas kohtule, et vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-dele 1 ja 3 pöördus ta varem kahju hüvitamise taotlustega perioodil 19972004 kahju tekitanud asutuste poole. Kaebaja palub kohtul teha järelepäring tema esitatud kahjunõuete kohta. Kaebaja väidab, et Tartu Vanglas vahi all olles esitas ta kahju hüvitamise taotluse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus palus vastuses taotlusele kaebajal põhjendada nõutava kahju summat, mida kaebaja ka tegi ning enam ta Tallinna Halduskohtult vastust ei saanud. HKMS § 12 lg 3 sätestatu kohaselt saab halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. 2
(3)3-10-3389 Kaebaja on toonud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuseks, et ta pöördus õigeaegselt kahju hüvitamise taotlusega nii vajalike asutuste poole kui ka Tallinna Halduskohtusse, kes jättis kaebaja nõuded vastuseta. Üleriikliku kohtuinfosüsteemi andmetel ei ole nähtav, et kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole kaebusega kahju hüvitamise nõudes. HKMS § 5 lg 1 kohaselt halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg-le 2 tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Üleriikliku kohtuinfosüsteemi andmetel ei ole nähtav, et kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole kaebusega kahju hüvitamise nõudes. Seega aeg tähtaja ennistamiseks hakkas jooksma vähemalt alates 2005. aastast, kuna kaebaja väidetavalt pöördus haldusorganite poole viimasel korral 2004. aastal ning lõppes kooskõlas TsMS § 67 lg-ga 2 30.06.2005. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjust tähtaja möödalaskmiseks ei saa lugeda mõjuvaks. Kohus, eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 12 lg-st 3, on seisukohal, et kuna S. Sl puuduvad kaebuse kohtule esitamise tähtaja möödalaskmiseks mõjuvad põhjused, siis tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-10-3389. Mare Krull kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.