Obsah (4)

§ 12§ 84§ 9§ 121

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-344 Määruse kuupäev 07.märts 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Bastet Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikesk

§ 12lg 3 alusel.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 971,45 eurot OÜ Bastet Holding arveldusarvele nr 332071460004 Sampo Pangas (

§ 84lg 4 p 4); 5.

Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja peale kohtumääruse jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (

§ 12lg 3).

Asjaolud ja menetluse käik

1. 09.02.2011 esitas OÜ Bastet Holding Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 29.12.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3023-39 tühistamiseks. Nimetatud maksuotsusega kohustati OÜ-d Bastet Holding tasuma Maksu- ja Tolliametile käibemaksu kokku 2 033 650 krooni, s.o 129 973,92 eurot. Kaebuse kohaselt saadeti maksuotsus tähtkirjaga kaebaja registrisse kantud aadressile. Kaebaja seaduslik esindaja sai maksuotsuse kätte 10.01.
2. 2.Vastuseks kohtunõudele teatas LMTK 15.02.2011, et OÜ Bastet Holding on kaebuse Tartu Halduskohtule esitanud kaebetähtaega rikkudes. 16.02.2011 määrusega võttis Tartu Halduskohus OÜ Bastet Holdingu kaebuse menetlusse ning asus eelmenetluses juhindudes

§-st 12 kontrollima, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus palus kaebajal esitada seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas hiljemalt 22.veebruariks

1. Kohus selgitas kaebajale, et kui kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, on võimalik esitada kohtule tähtaja ennistamise taotlus.
2. 22.veebruaril 2011 esitas OÜ Bastet Holding seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas, leides, et kaebus on esitatud õigeaegselt, so 30 päeva jooksul maksuotsuse teatavakstegemisest. Kaebaja märgib, et neil on ainult üks töötaja – juhatuse liige, ja seetõttu ei ole tavaposti vastuvõtmine korraldatud büroohoones asuva administraatori kaudu. Kuna tegemist oli tähtkirjaga, siis seda administraator vastu ei võtnud. Aastavahetuse aegu haigestus juhatuse liikme laps, seetõttu jäi juhatuse liige koju haiguslehte vormistamata. Sellest oli olnud tingitud ka tähtkirja kohta teate saamise viibimine 10.01.
3. Kaebaja märkis, et juhul, kui halduskohus leiab, et halduskohtusse oli esitatud kaebus kaebetähtaja rikkumisega, siis palub kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Taotluses on esitatud ka põhjendused, miks tuleks alternatiivse taotluse korral kaebetähtaeg ennistada. Kaebetähtaja ennistamise põhjuseks on asjaolu, et maksuhaldur on maksuotsuse vaidlustamisviites kaebajale andnud juhised kohtusse pöördumise tähtaegade suhtes, millest kaebaja ka juhindus. Kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Haldusaktis vaidlustamisviite puudumine või haldusorgani eksitav käitumine võib kujutada endast kaebetähtaja ennistamise põhjust. Samuti leiab kaebaja, et kaebetähtaja ennistamise aluseks on tema viibimine lapse haigestumisega seoses töökohast eemal.
4. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus märgib, et äriühingu kohustus, korraldada posti vastuvõtmine äriregistrisse kantud aadressil ei sõltu selles, mitu töötajat äriühingul on. Kaebaja väide, et juhatuse liige viibis tähtkirja teatise saabumise ajal haige lapsega kodus, on paljasõnaline, ei tuleneks ka selleseisulise väite põhistamisel tõenditega, et maksuotsus ei ole kaebajale 31.12.2010 teatavaks tehtud. Tähtaega on võimalik ennistada, kui see oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel, näiteks liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase surm. Tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Juhatuse liikme äriühingu tegutsemiskoha aadressil mitteviibimise ajal posti vastuvõtmise mittekorraldamist pole mingil viisil võimalik lugeda kaebajast sõltumatuks püsivaks takistuseks kaebuse tähtaegsuse ennistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Bastet Holding kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning palub jätta kaebetähtaeg ennistamata. Esimese astme kohtu seisukoht
5. Kohus on seisukohal, et OÜ Bastet Holding on kaebuse halduskohtusse esitanud kaebetähtaega rikkudes. Kaebus halduskohtusse on kaebuse esitaja volitatud isiku poolt saadetud elektrooniliselt 09.02.2011 kell 23.
6. Kaebuses on esitatud taotlus Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.12.2010 maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja kinnitusel sai ta maksuotsuse kätte 10.01.
7. Vaidlustatud maksuotsuses on märgitud, et menetlusosalisel on 30 päeva jooksul õigus pöörduda Tartu Halduskohtu poole MKS § 151 lg 2 ja

§ 9lg 1 kohaselt ka vaiet maksuametile esitamata.

MKS § 151 lg 2 sätestab, et maksukohustuslane või muu menetlusosaline võib vaidemenetluse igas staadiumis pöörduda asja lahendamiseks kohtusse, samuti võib kohtusse pöörduda ka ilma vaiet esitamata. 6.

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Seadusega võib olla aga kehtestatud haldusakti kättetoimetamise kohustuslik viis, maksuotsuste kättetoimetamise viisid on kehtestatud maksukorralduse seaduses. MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, võib kätte toimetada posti teel, elektrooniliselt või avaldada perioodilises väljaandes. Posti teel dokumentide kättetoimetamise osas märgib MKS § 54 lg 2, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil ning isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Antud juhul saatis maksuamet maksuotsuse kaebajale tema äriregistris märgitud aadressil. Dokumendi kättetoimetamise osas on oluline antud juhul MKS § 54 lg 6, mis sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlust ei ole, et vastustaja on maksuotsuse postitanud 29.12.2010 ning et seda on posti poolt püütud kaebajale üle anda 30.12.

1. Teade tähtkirja kohta on trükitud 30.12.2010 ning jäetud kaebaja postkasti 31.12.
2. AS Eesti Post on nii vastustajale kui kohtu telefonilisele järelpärimisele kinnitanud, et teated postitatakse postkastidesse järgmisel päeval nende trükkimisest. Seega saab lugeda maksuotsus kaebajale kättetoimetatuks 31.12.2010 (Riigikohtu 12.12.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-07). Sellest ajast algas ka kaebuse halduskohtusse esitamise 30-päevane tähtaeg, mille kohaselt oli viimaseks halduskohtusse kaebuse esitamise päevaks 31.01.
3. Kaebus esitati alles 10.02.
4. Kaebetähtaja kulgemahakkamine ei sõltu sellest, millal isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti sisuga. Seega on kaebus kohtusse esitatud tähtaega rikkudes.
5. Kaebaja on taotlenud tähtaja ennistamist, juhul kui kohus loeb kaebuse mittetähtaegselt esitatuks. Kohus on seisukohal, et ükski kaebaja poolt esitatud põhjendustest ei anna alust kaebuse tähtaja ennistamiseks. Kohus nõustub siin vastustaja seisukohtadega. Riigikohtu halduskolleegium on 03.03.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-04 märkinud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning et jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani. Kaebaja pidi posti vastuvõtmise korraldamisel arvestama sellega, et tal on ainult üks töötaja. Nähtuvalt kaebaja vastusest on kaebaja tavaposti vastuvõtmise korraldanud, kuid tähtkirjade vastuvõtmise jätnud korraldamata. Seega tuli kaebajal ka vastavate tagajärgedega arvestada. Lisaks pidi kaebaja just olema hoolas posti vastuvõtmisel, kuna kaebaja oli teadlik, et maksuhaldur oli varasema tema suhtes tehtud maksuotsuse vaideotsusega kehtetuks tunnistanud ning saatnud uueks läbivaatamiseks LÕMTKle. Asjaolu, et kaebajal haigestus laps ja ta pidi koju jääma, ei ole samuti objektiivseks aluseks tähtaja ennistamisel. Ka sel juhul oli kaebajal võimalik ja vajalik korraldada postivastuvõtmist äriühingu registrisse kantud aadressil. Seega ei ole tuvastamist leidnud, et kaebuse esitajal esines selline temast sõltumatu objektiivne asjaolu, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et vastustaja on kaebajat eksitusse viinud. Vastustaja on maksuotsuses viidanud õiguspäraselt MKS § 152 lg-2 ja

§ 9lg-le 1.

Kui kaebaja juhatuse liikmel tekkis arusaamatus kaebetähtaegade tõlgendamisel, oli võimalik küsida vajalikku õigusabi. Nagu nähtub, on kaebaja seda ka teinud, kuna kaebuse esitajal on kaks lepingulist esindajat, kelle poolt on nii kaebus koostatud ja kohtusse saadetud. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 8.

§ 12

lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse juhul, kui kaebus on kohtusse esitatud tähtaega rikkudes ja kui kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamise osas rahuldamata, lõpetab kohus haldusasjas nr 3-11344 menetluse. 9. Tartu Halduskohus peatas 22.02.2011 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.12.2010 otsuse nr 12.2-3/3023-39 täitmise kuni käesolevas haldusasjas kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseni.

§ 121

lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtib kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt kehtib Tartu Halduskohtu 22.02.2011 määrusega Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.12.2010 otsuse nr 12.2-3/3023-39 täitmise peatamine kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. 10.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud. Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuselt 958,67 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 12,78 eurot, kokku 971,45 eurot. Seega tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Rahandusministeeriumi arvelt riigilõiv summas 971,45 eurot OÜ Bastet Holding kontole. Eda Muts kohtunik