← Eesti

3-11-986/82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2012, Tallinn Haldusasja numb

§ 83lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse.

Sättest tuleneb, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteaavalduste, so tehingu sisulist hindamist. Ka varjatud tehingu tuvastamine eeldab poolte tahteavalduste hindamist (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-3-09 p-d 17 ja 198). Et tegemist oleks varjatud tehinguga, peavad pooled soovima varjatud tehingust tulenevate õiguslike tagajärgede saabumist. Arvestades halduskohtu järeldust, et vahendustehing oli näilik, pidi varjatuks tehinguks olema ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB vahel ekslikult sõlmitud trammirelsside ostu-müügitehing. Kõnealuse trammirelsside vahendustehingu näilikkust ei saa tuvastada ilma kõigi tehingute jadas olevate osapoolte tahteavaldusi sisuliselt hindamata. Halduskohus ei püüdnudki trammirelsside ostu-müügitehingute osapoolte tahteavaldusi hinnata, mis viitab ühtlasi halduskohtu ekslikule arusaamale näiliku tehingu eeldustest ja

§ 83lg 4 ebaõige kohaldamisele.

Kuna kohtuotsuses puudub selgesõnaline viide konkreetsele õigusnormile, mille alusel on halduskohus näiliku tehingu toimumist tuvastanud, on halduskohus ühtlasi rikkunud HKMS § 25 lg 2 nõudeid; 3) puudub vaidlus selles, et trammirelsid transporditi Poolast otse Leetu. Kaebaja on esitanud kõik temal olevad tõendid ja kogu teabe trammirelsside ostu-müügitehingute (sh vahendustehingu) läbirääkimiste, sõlmimise, vormistamise ja trammirelsside faktilise tarne kohta ning lisaks tal midagi esitada pole. Vahendustehingu osas alustati läbirääkimisi 2009 lõpus/2010 alguses, mille käigus Direct Transcapital OÜ esindaja R. P viis omavahel kokku Poola ja Leedu äriühingute esindajad. Poola äriühing valmistas ette ja allkirjastas 06.05.2010 kaks trammirelsside ostumüügilepingut, milles ühes oli kauba ostjaks ja saajaks märgitud Skinest Baltija UAB ja teises Direct Transcapital OÜ. Ebaselgus ostja isiku osas tulenes selles, et 2010 mais oli Skinest Baltija UAB-l juba otsekontakt Arlecor Mittal Poland SA-ga ning lepingute ettevalmistamise hetkeks ei olnud veel lõplik Direct Transcapital OÜ vahendustasu suurus selgunud. Leedu äriühing allkirjastas 06.05.2010 koostatud lepingu 11.08.2010, kuid kuna tal vabu rahalisi vahendeid polnud, otsustati osta kaup kaebaja vahendusel. Vahendustasu pidi saama ka tehingut algusest peale vahendanud Direct Transcapital OÜ. Seetõttu Leedu äriühing saatiski 27.08.2010 Poola tarnijale kirja ostja muutmise kohta (Skinest Baltija UAB asemel Direct Transcapital OÜ). 11.08.2010 Skinest Baltija UAB poolt allkirjastatud lepingu näol oli tegemist eksliku lepinguga, mida pole kunagi täidetud. T. P 27.08.2010 kiri kinnitab, et Skinest Baltija UAB tahteavaldus oli tegelikkuses suunatud mitte 11.08.2010 allkirjastatud, vaid kõigist trammirelsside ostu-müügitehingutest tulenevate õiguslike tagajärgede kaasatoomisele, seda kinnitab ka Skinest Baltija UAB ja kaebaja vahelise lepingu sõlmimine 21.09.2010. Viidatud tehingute jada ei olnud äriliselt ebaloogiline, osapooled valisid tehinguga taotletava majandusliku eesmärgi saavutamiseks sellise tehingu tegemise õigusliku vormi, mis parasjagu vastas kõige paremini tehingu majanduslikule sisule, võimaldades ühtlasi kõigil osapooltel trammirelsside ostu-müügitehingutest arvestatavat kasumit teenida. Vahendustehingu näilikkuse tuvastamisel ei ole oluline, kas ostu-müügitehinguga taotletud majanduslikku eesmärki oleks saanud saavutada ka ilma vahendustehinguta; 4) Poola maksuhalduri vastuskiri, mis väidetavalt kinnitab, et ArcelorMittal Poland SA seletuse järgi omas äriühing ärisuhteid Skinest Baltija UAB-ga juba pikka aega, ei ole tõendina piisavalt usaldusväärne, ja kui olekski, siis asjaolu, kas ja kui kaua ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB enne vaidlusaluse tehingu toimumist omavahelisi ärisidemeid omasid, ei oma vahendustehingu näilikkuse hindamise seisukohast tähendust. Puudub dokument, mis kinnitaks, et Poola maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile edastatud vastuses esitatud väide: „In accordance with our taxpayer’s statement it has business contacts with UAB Skinest Baltija from a while.“ kajastab õigesti ja ammendavalt ArcelorMittal Poland SA esindaja poolt Poola maksuhaldurile antud vastuseid ja selgitusi. Selliseks dokumendiks oleks olnud näiteks ArcelorMittal Poland SA esindaja poolt allkirjastatud suuliste selgituste protokoll jms. Poola maksuhalduri viidatud kirjast ei selgu samuti, mida ArcelorMittal Poland SA esindaja „from a while“ all konkreetselt silmas võis pidada ning kas selline aja määratlus lähtub tehingu tegemise või Poola maksuhalduri poolt küsimuse esitamise ajast. Lisaks on halduskohus lähtunud mitte Poola maksuhal6

(10)3-11-986 duri vastuse originaalversioonist (from a while, mis on ilmselt trükiviga ja korrektne oleks for a while, ehk tõlkes natuke aega), vaid selle ekslikust tõlkest pikka aega; 5) ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja poolt Rewlis OÜ pangakontole kantud rahasummad oleks tagastatud kaebajale või temaga seotud isikutele. R. P ütluste kohaselt organiseeris tema trammirelsside transpordi. Maksuotsusest nähtub, et Rewlis OÜ pangakontodelt kanti raha ArcelorMittal Poland SA pangaarvele ning Läti ja Leedu transpordiettevõtetele, kellest osa on märgitud ka CMR-sele, millega trammirelsid Poolast Leetu transporditi. Ka eeldusel, et maksupettus pandi toime (millega kaebaja ei nõustu), on igal juhul välistatud maksu määramine nende summade osas, mille puhul on kindel, et tegemist on vastava kauba soetuskuludega; 6) põhjendamatu on kohtu järeldus, et maksuotsuses tuvastatud asjaolud kinnitavad Direct Transcapital OÜ arvetel märgitud raudteeveeremi varuosade ostu-müügitehingute mittetoimumist. Vastustaja pole tõendanud, et vastavat kaupa tegelikkuses pole olnud ja et kaup arvetel märgitud äriühingute vahel liikunud poleks. Tehingute toimumist kinnitasid nii kaebaja kui ka Direct Transcapital OÜ seaduslik esindaja ning tehingute toimumist kinnitab ka asjaolu, et kontrolli tulemusel ei vähendatud kaebaja müügikäivet. Maksuhalduri suutmatust välja selgitada, kus kohast Direct Transcapital OÜ varuosad ostis, ei saa kaebaja kahjuks kasutada. Kaebajale tõi kauba kohale Direct Transcapital OÜ seaduslik esindaja isiklikult, mistõttu saatelehti ja üleandmise-vastuvõtmise akte ei vormistatud. Koostöö R. Pga on olnud pikaajaline - varasemalt läbi Rosneft Partners OÜ ja hiljem läbi Direct Transcapital OÜ. Kaupa vastu võttev laohoidja ei peagi teadma, millist äriühingut varuosi toonud R. P esindab. Varuosade ostu-müügitehingute näilikkust ei saa lugeda tuvastatuks tuginedes kohtueelses menetluses kaebaja laohoidja ning mänedžeri antud seletustele, mis vaidlusaluste tehingute toimumist ei kinnita ega lükka ka ümber. Tunnistaja R. P ütlustest on kohus aga teinud neist mittetulenevaid järeldusi; 7) kohtuotsusest ei nähtu kohtu arutluskäik ega veendumuse kujunemine selles, et kaebaja osales maksupettuses. Kohus nõustus vastustaja positsiooniga, jättes omapoolsed põhjendused esitamata. Kohus pole hinnanud kaebaja väidet, et maksuotsusest ega vastustaja seletusest kaebusele ei nähtu pettusele viitavat seost R. P ja temaga seotud äriühingute ning kaebaja ja tema juhtorgani liikmete vahel. Alusetu maksupetturiks nimetamine riivab kaebaja subjektiivset õigust heale nimele. 6. PMTK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta, jäädes maksuotsuses ja esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja taotletud tunnistajate ülekuulamine pole vajalik. ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB tahteavaldused on kirjas Poola ja Leedu äriühingute vahel sõlmitud ostu-müügilepingus ja et trammirelsside müük ka reaalselt sellisel kujul toimus, kinnitavad kauba liikumist kajastavad CMR-d. Skinest Baltija UAB-l puudus vajadus kasutada tehingutes vahelülina AS-i Skinest Rail ning AS Skinest Rail seadusliku esindaja kohtus antud seletus on vastuolus nii tavapärase äriloogika kui ka asjas kogutud tõenditega. Puudub vajadus tuvastada varjatud tehingut. AS Skinest Rail ja Direct Transcapital OÜ trammirelsside müügitehingutes tegelikult ei osalenud ning olid formaalselt tehingute jadasse kaasatud üksnes alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamiseks. Samuti andis Direct Transcapital OÜ nn vahendajana tehingute jadasse lisamine kaebajale võimaluse ettevõtlusest maksuvabalt raha välja viia. Põhjendatud pole kaebaja väide, et Poola maksuhalduri vastuses võis olla trükiviga ning tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Ka raudteeveeremi varuosade eest kaebajale esitatud arved on fiktiivsed. Kuivõrd kaupade laoarvestust maksuhaldurile kontrollimiseks ei esitatud, ei ole kaebaja täitnud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ning maksuhalduril puudus võimalus kontrollida tegelikku laoarvestust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
(10)3-11-986 Apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust ei anna. Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Apellatsioonkaebus tugineb samadele väidetele ja argumentidele, mis on esitatud juba esimese astme kohtus ja mida halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud ja analüüsinud ning leidnud, et vaidlusalustel Direct Transcapital OÜ arvetel kajastatud tehinguid toimunud pole, tegemist on fiktiivsete arvetega, millest kaebaja teadlik oli ning maksuotsusega kaebajale käibe- ja tulumaksu tasumiseks määramine on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohtadega ja asjas kogutud tõenditele nende kogumis antud hinnangutega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastupidiselt apellandi väidetule ei ole halduskohus jätnud kaebaja väiteid tähelepanuta ning asjaolu, et halduskohus on jõudnud maksuhalduriga samadele järeldustele, ei anna alust väita, et kohus on lähtunud vaid vastustaja positsioonist ja jätnud kohtuotsuse nõuetekohaselt põhistamata. Kaebaja väitega, et ArlecorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB esindajate tunnistajatena ülekuulamata jätmisega rikkus kohus uurimispõhimõtet ja jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, mis mõjutas õiguspärase otsuse tegemist, ringkonnakohus ei nõustu. Nagu kaebaja ise märgib, puudub vaidlus selles, et ArcelorMittal Pooland SA müüs kõnealused trammirelsid ja Skinest Baltija UAB need soetas ning kaup transporditi Poolast otse Leetu. Seega neid asjaolusid pole vaja tunnistajate ütlustega täiendavalt tõendada ega täpsustada. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et ArcelorMittal Poland SA ja Skinest Baltija UAB tahteavalduste sisuliseks hindamiseks kaebaja taotletud tunnistajate ülekuulamine vajalik pole. Väites, et kaebaja ja Direct Transcapital OÜ vahel tehingute tegelikkuse või näilikkuse tuvastamisel on määrav tähendus kõigi trammirelsside ostu-müügitehingute jadas osalenud isikute ütlustel, ei ole kaebaja viidanud sellistele faktilistele asjaoludele, mida taotletud tunnistajad tõendada võiksid ja mis asjas juba kogutud tõenditega tuvastatud asjaolud ümber lükkaksid. ArcelorMittal Poland SA soov trammirelsid Skinest Baltija UAB-le müüa ja Skinest Baltija UAB soov nimetatud kaup ArcelorMittal Poland SA-lt osta nähtub Leedu äriühingu poolt 30.07.2010 Poola äriühingule esitatud 467 t trammirelsside ostmise tellimusest ning Poola äriühingu poolt 06.05.2010 ja Leedu äriühingu poolt 11.08.2010 allkirjastatud ostu-müügilepingust. Kohtuotsuse tühistamist ei tingi kaebaja viidatud asjaolu, et halduskohus pole otsuses varjatud tehingu kohta käivat õigusnormi käsitlenud ega

§ 83lg-le 4 sõnaselget viidet teinud.

Käibemaksu objektiks on üldjuhul kauba või teenuse käive (va maksuvaba käive) kui majanduslik sooritus, mitte aga pooltevaheline tehing iseenesest.

§ 83

lg 4 esimene lause sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse, ning teine lause ütleb, et kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

§ 83lg 4 kohaldamisel saab lähtuda Ts

ÜS § 89 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Apellandi viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.03.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3-09 on küll märgitud viitega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.09.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, et

§ 83

lg 4 kohaldamine eeldab varjatud tehingu tuvastamist, kuid see seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest viidatud tsiviilkolleegiumi lahendis käsitleti teeseldud tehingut varemkehtinud TsÜS § 70 lg 1 tähenduses, mis ei saa üheaegselt uue TsÜS-ga jõustunud

§ 83lg 4 tõlgendamisel olla asjakohane.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksuhaldur peab

§ 83

lg 4 kohaldamiseks varjatud tehingu tuvastama üksnes juhul, kui ta väidab, et näilik tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks ning soovib maksustada varjatud tehingut. Kui maksuhaldur on seisukohal, et tehingut polegi toimunud, st et on soovitud üksnes jätta mulje tehingu olemasolust, siis ei eelda

§ 83lg 4 kohaldamine varjatud tehingu tuvastamist, vaid üksnes tuvastamist, 8

(10)3-11-986 et tehingut pole toimunud. Käesoleval juhul ei ole tegemist

§ 83

lg 4 teises lauses nimetatud olukorraga, kus Direct Transcapital OÜ poolt AS-le Skinest Rail esitatud arvetel märgitud trammirelsside ostu-müügitehing oleks tehtud teise tehingu varjamiseks, vaid maksuhalduri arvates pole neis arvetes kajastatud sisuga tehingut Eesti äriühingute vahel, aga samuti kaebaja ja tema tütarettevõtte vahel majanduslikus mõttes üldse toimunud. Halduskohus leidis, et maksuhalduri järeldus on õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Olukorras, kus Poola ja Leedu äriühingud olid omavahel ostumüügilepingu sõlminud ja tellimus oli esitatud ning seega ka tehingu tingimustes kokku lepitud, puudus trammirelsside müügitehingute jadas kaebaja ja Direct Transcapital OÜ vahel vormistatud tehingul majanduslik eesmärk. Kaebaja väidet, et trammirelsside ost Poola äriühingult sai teoks vaid tänu Direct Transcapital OÜ vahendusele, kohtu uuritud tõendid ei kinnita ning see väide on ebausutav mh ka seetõttu, et Direct Trascapital OÜ juhatuse liikme R. P ütluste kohaselt ta ArcelorMittal Poland SA esindajatega kohtunud pole ja kogu suhtlemine toimus e-kirja teel; väidetava suhtlemise kohta tõendeid (nt vastava kirjavahetuse näol) esitatud pole. R. P on Direct Transcapital OÜ juhatuse liige alates 26.06.2010, mis lükkab ümber kaebaja väite, et R. P kui Direct Transcapital OÜ esindaja alustas läbirääkimisi trammirelsside ostu-müügitehingute osas juba

  1. a lõpus/
  2. a alguses ja viis kokku Poola äriühingu, kaebaja ja Leedu äriühingu esindajad. Samuti on halduskohus asjakohaselt märkinud, et juhul, kui kontakt Poola äriühinguga oleks tekkinud Direct Transcapital OÜ vahendusel, siis puudunuks Skinest Baltija UAB-l vajadus 27.08.2010 kirjaga paluda Poola äriühingul valmistada ette lepingu uus projekt, milles ostjaks märkida Direct Transcapital OÜ, keda esindab R. P. Kuna Direct Transcapital OÜ ei olnud trammirelsse Poola äriühingult soetanud, ei saanud ta seda ka kaebajale edasi müüa. Kaebaja väited tema tehingute jadas osalemisest põhjusel, et Leedu tütarettevõttel puudusid rahalised vahendid trammirelsside eest tasumiseks, on tõenditega põhistamata ja ebausutavad. Tegemaks järeldust, et tehinguid tegelikkuses ei sooritatud, peab maksuhalduri poolt olema tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Selleks, et näidata ära põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemises maksupettuses, peab maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses toodud asjaolud, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest, usutavam vastupidisest. Põhjendamatu on nõuda, et maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, peaks tõendama ära kõik ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilised asjaolud ja seda otseste tõenditega. Põhjendatud pole ka kaebaja väide, et käesoleval juhul on maksupettusele viitavad seosed tuvastamata. Maksumenetluses on tuvastatud, et AS Skinest Rail ja Direct Transcapital OÜ juhatuse liikmed on tuttavad ning kaebaja tegi pikaajaliselt koostööd R. P kontrolli all olevate äriühingutega. Maksuotsuses on kajastatud ka asjaolu, et AS Skinest Rail liisitud sõiduauto üheks kasutajaks on R. P ja dokumentidest ei nähtu auto kasutamise eest rendi tasumist, mis viitab samuti usalduslikele suhetele ja äriühingute esindusõiguslike isikute isiklikule seotusele. Maksuhaldur on oma kahtlust selles, et kaebaja ja Direct Transcapital OÜ eesmärgiks oli trammirelsside ostu-müügilepinguga (mida kaebaja ise vahenduslepinguks peab) läbi tavapäratu tehingu riigieelarvest sisendkäibemaksu väljapetmine, piisavalt selgitanud ning vastupidise tõendamise koormus on läinud üle kaebajale. Kaebaja pole maksuhalduri järeldusi kummutanud. Põhjendatud pole kaebaja väide, et kohus tugines otsuse tegemisel üksnes Poola maksuhalduri vastuskirjale, mida kaebaja ebausaldusväärseks ja puudulikuks peab. Nimetatud tõendit hindas kohus kogumis teiste tõenditega, arvestades seejuures mh nii R. P ebamääraseid selgitusi Poola äriühinguga suhtlemise kohta kui kaebaja seadusliku esindaja J. Ki selgitust, et Poola ja Leedu äriühingutel võisid mingid suhted olla ning Skinest Baltija UAB direktor suhtles Poola tootjaga ja teadis, kus kohast trammirelsse hankida juba enne, kui Valgevene konkursile (mille toimumise 9

(10)3-11-986 aja kohta pole andmeid esitatud) dokumendid saatis. Poola ja Leedu äriühingute vahelise otsekontakti korral puudub mõistlik selgitus vahendaja kaasamise vajaduse järele. Maksuotsuses leiti, et kontrollitaval perioodil pole kaebaja Direct Transcapital OÜ rekvisiitidega arvetel kajastatud raudteeveeremi varuosasid soetanud. Raudteeveeremi varuosade ostumüügitehingute mittetoimumist arvetel märgitud isikute vahel järeldas maksuhaldur järgmistest asjaoludest: kaebaja ja Direct Transcapital OÜ juhatuse liikmete vahel on tihedad ärialased ja isiklikud suhted; kaebaja juhatuse liige J. K ei teadnud, millega Direct Transcapital OÜ tegeleb ja see teda ei huvitanud, kuid ta arvas, et varuosi on sellelt äriühingult varemgi soetatud, kaup tuuakse XX, kus laohoidja selle vastu võtab; kaebaja töötaja E. S seletuse kohaselt tellis ta kauba Rosneft Partners OÜ-lt (mis oli samuti R. Ple kuuluv äriühing) J. Ki ettepanekul e-posti teel ega teadnud, kellega ta e-posti aadressilt suhtleb; laohoidja A. Yavartšuki kinnitusel ei ole ta vaidlusaluseid arveid näinud ega neis kajastatud varuosi lattu võtnud; samuti esitas A. Y maksuhaldurile lao sissetulekulehed (11.10.2010, 18.10.2010 ja 26.10.2010) Rosneft Partners OÜ-lt raudteeveeremi varuosade väärtuses 41 299 kr lattu vastu võtmise kohta, kuid vastavasisulisi arveid ega ülekandeid kaebaja kontrollitaval perioodil raamatupidamises kajastanud polnud; kaebaja ei võimaldanud kontrollida oma laoarvestust, jättes selle maksuhaldurile esitamata, mistõttu puudus maksuhalduril võimalus kontrollida, kas arvetel märgitud kaup on tegelikult soetatud ja kas selle tegelikuks müüjaks on Direct Transcapital OÜ, nagu arvetel kajastatud on; Direct Transcapital OÜ ei ole äriregistrile esitanud 2009. a majandusaasta aruannet ega deklareeri alates veebruarist 2010 töötajatele tehtud väljamakseid. Viidatud asjaolud andsid ringkonnakohtu hinnangul maksuhaldurile piisavalt alust järeldada, et vaidlusalustel arvetel märgitud isikute vahel pole tehinguid toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik. Niisuguse kahtluse korral ei piisa tehingute toimumise tõendamiseks formaalsetest tõenditest nagu arved ning nende alusel raha maksmine, vaid tehingute toimumise kinnitamiseks tuleb esitada täiendavad tõendid. Käesoleval juhul ei ole kaebaja suutnud maksuhalduri kahtlusi ümber lükata ega tehingute toimumise kohta arvetel näidatud isikute vahel täiendavaid tõendeid esitada. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.