) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja 03.05.2012 taotlust tuleb käsitleda hagist loobumise avaldusena, kuna selle esitamise tagajärjel kohus lõpetab asjas menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub osaliselt rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS M on hagejana tasunud 02.04.2012 (maksekorraldus nr 31940) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 63.91 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 31.96 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda AS M arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB. Kooskõlas
lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja 2 2-12-13493 oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt
lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Hageja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud, v.a riigilõiv, poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.