) § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Käesolevas asjas esitas hageja CIOÜ kostja OÜ L (likvideerimisel) vastu hagiavalduse võla nõudes summas 1036,15 eurot (ehk 16 212,20 krooni) ja viivise nõudes. Hagi aluseks oli poolte vahel 30.11.2008.a sõlmitud töövõtuleping, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Kostja poolt esitatud Harju Maakohtu 16.11.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-4192 on hageja samast alusest tulenev samasummaline nõue sama kostja vastu jäetud rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus keeldus oma 22.12.2010.a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning Harju Maakohtu 16.11.2010.a otsus on jõustunud. Eeltoodust lähtudes on samade poolte vahel samal alusel toimuvas vaidluses olemas jõustunud kohtulahend ning käesolevas tsiviilasjas võttis maakohus hagiavalduse menetlusse ekslikult. Kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend, puudub maakohtul pädevus samasisulist vaidlust uuesti läbi vaadata. Eeltoodu alusel tuleb hageja CIOÜ hagiavaldus jätta läbi vaatamata.
lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Tasutud riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus (
Hageja esitas kohtule taotluse tema poolt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele ja hagejale tuleb tagastada tema poolt tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot. Anu Uritam Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.