) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (
). Perekonnaseaduse § 131 lõigete 1 ja 4 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda perekonnaseaduse § 187 ja § 188 lõike 1 2 2-11-30907 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada pärandit. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.
lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Pärnu notar Anne Kaldvee poolt 23.05.2011.a. notari ametitoimingute raamatu registris nr XXX all tõestatud pärimisõiguse tunnistuse alusel XXX.a. surnud MJ vara testamendijärgseks pärijaks 1/6 mõttelises osas alaealine IM. Teadaolevalt kuulub MJ pärandvarasse Pärnu linnas, XXX asuv korteriomand (registri nr XXX) ja arveldusarve AS-is SEB Pank, millel XXX.a seisuga oli 453,64 eurot. Avaldaja soovib IM kuuluva 1/6 mõttelise osa Pärnu linnas, XXX asuvast korteriomandist (registri nr XXX) võõrandada, kanda 1/6 MJ pangakontol olevast rahast IM arveldusarvele, samuti, et kohus annaks avaldajatele nõusoleku käsutada IM arveldusarvet, et saaks Maksu- ja Tolliametile maksta korteriomandi võõrandamiselt tasumisele kuuluva tulumaksu ning käsutada IM arveldusarvet tema ülalpidamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 147 mõttest tulenevalt kuulub MJ järelejäänud pärandvara pärijatele ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus, millele kohaldatakse kaasomandi sätteid (AÕS § 71 79). Samuti nähtub esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse märkustest 4 ja 5, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt ning kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelisi osi nendest – seega on avaldajad ja MJ teised pärijad pärandvara ühisusest teadlikud. PärS § 148 lg 1 kohaselt ei või kaaspärija iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt, s.t. käesoleval juhul kõik kaaspärijad ühiselt. MJ pärandvara jagamise lepingut pärijad käesoleva hetke seisuga sõlminud ei ole, küll aga on pärijad üksmeelel pärandvara jagamise tingimuste suhtes. Pärijad on omavahel kokku leppinud neile kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Pärnu, müügis ning müügist saadava tulu jagamisega pärijate vahel vastavalt nende pärandiosadele. Ühtlasi on pärijad nõus ühiselt kandma pärandvara säilitamisega seotud kulud, s.o kasutusel mitte oleva päritud eluruumi kommunaalkulude tasumine jmt. Kuna MJ pärijad on avaldanud samuti MJ pärandvarasse kuuluva Pärnu linnas, XXX asuv korteriomandi (registri nr XXX) müümiseks, tuleb avaldus selles osas rahuldada. Kohus leiab, et avaldajatele tuleb anda kohtu nõusolek alaealise nimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, millega lõpetatakse pärandvara ühisus ning seejärel alaealisele kuuluva 1/6 osas kuuluva korteriomandi müümiseks. Avaldajad ei ole kohtu hinnangul põhistanud vajadust, et avaldajad vajavad IM ülalpidamiseks ja jooksvate kulude katteks juurdepääsu IM arveldusarvele pärandina saadud korteriomandi müügist laekuvale rahale. 3 2-11-30907
lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Tulenevalt
lg 1 on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Lapse vara kasutamisel kehtib eeldus, et vara ennast ei või vanemad üldreeglina ära kulutada, seda tuleb püüda säilitada lapse jaoks ning anda lapsele täisealiseks saamisel üle. Asjaolu, et alaealisel lapsel on endal vara (saadud nt pärandina) ei vähenda vanemate ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Eeltoodust tulenevalt ei anna kohus avaldajatele nõusolekut alaealisele (pärandvara jagamise lepingu sõlmimise järel) kuuluva rahasumma käsutamiseks alaealise ülalpidamiseks ja muude jooksvate kulude katteks. Avaldajatel tuleb peale IM kuuluva mõttelise osa korteriomandi võõrandamist paigutada võõrandamisest saadud raha IM arvelduskontole vastavalt
§-s 186 lg 1 sätestatud korras või hoiuarvele kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.