← Eesti

2-10-51504/18

Obsah (12)§ 163§ 162§ 165§ 23§ 65§ 171§ 29§ 66§ 158§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-51504 Tsiviilasi TTpankrotimenetl

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. 2

(9)2-10-51504

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 12.04.2012 esitanud kohtule TTpankrotimenetluse lõpparuande

§ 162alusel.

Lõpparuande kohaselt võlgnikul vara, mida pankrotimenetluses müüa, ei olnud. Pankrotihaldur märgib, et TTigakuiseks sissetulekuks kuni 01.02.2012 oli 380.70 eurot (bruto), millele ei saanud sissenõuet pöörata, kuna võlgnikul on üks ülalpeetav. Alates 01.02.2012 on teadaolevaks kuusissetulekuks 550 eurot (bruto), millele saab sissenõuet pöörata summas 38.14 eurot. Haldur on läbi viinud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada hagiavaldusi.

  1. Lõpparuande andmed TT pankrotimenetluse lõpparuanne on võlausaldajate 06.03.2012 üldkoosoleku poolt läbi vaadatud ja heaks kiidetud. 1.
  2. Andmed pandiesemeks olnud pankrotivara ja muude laekumiste kohta Pandiese puudus, vara, mida pankrotimenetluses müüa, puudus. Laekumised pankrotivarasse puuduvad. 1.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 1.
  4. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud ajavahemikul 25.03.2011 kuni 12.04.2012: 1.3.
  5. bürookulud (kontor, side jms) 325 eurot (25 eurot kuus, kokku 13 kuu eest), esitatud RP & Bürooteenused osaühingu arve nr 120023; 1.3.
  6. riigilõivud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.17 eurot. 1.
  7. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. 1.
  8. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. 3

(9)2-10-51504 1.
  1. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur märgib, et ta selgitas välja võlgniku varalise seisu (s.h võlgniku poolt 16.07.2010 võõrandatud eluasemelaenu tagatiseks olnud kahe kinnisasja müügi asjaolud, mille käigus tuvastas, et kuna kõik tehingupooled (müüja T T, ostja AR ja hüpoteegipidaja aktsiaselts SEB Pank) käsitlesid kahte kinnisasja ühtse müügiobjektina ja hüpoteegipidaja andis tehingule oma nõusoleku, ei ole vara tagasivõitmise võimalused halduri arvates kuigi tõenäolised, samas puuduvad pankrotivaras rahalised vahendid võimaliku hagi esitamisel riigilõivu tasumiseks. Lõpparuandest nähtub, et ka pankrotiavalduse esitaja ja suuruselt teise nõudega võlausaldaja Swedbank aktsiaseltsi arvamuse kohaselt on tagasivõitmise hagi vähese perspektiiviga. TT võlausaldajate 06.03.2012 pankrotimenetluse lõpetada. üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad ühehäälselt 1.
  2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud TT võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: 1.7.
  3. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), 8.61 eurot; 1.7.
  4. aktsiaselts SEB Pank, 417 877.35 eurot; 1.7.
  5. aktsiaselts SEB Liising, 1 460.51 eurot; 1.7.
  6. osaühing A (pankrotis), 879.24 eurot; 1.7.
  7. Swedbank Liising aktsiaselts, 4 906.74 eurot; 1.7.
  8. Swedbank aktsiaselts, 195 615.38 eurot; 1.7.
  9. VS, 4 473.82 eurot; 1.7.
  10. AH, nõue summas 1 127.98 eurot. 1.
  11. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotihaldur ei ole esitanud ja ei kavatse esitada võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse hagisid. 1.
  12. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Lõpparuande andmetel tekkis TT maksejõuetus 2010.a teisel poolaastal. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on enda majandusliku olukorra ülehindamine, millest tulenevalt ta võttis suuri kohustusi, arvestamata reaalseid riske ja majandusseisu võimalikku halvenemist. Võlgnik andis isiklikke käendusi enda osalusega ja juhtimise all olevate ettevõtete poolt võetud laenude tagamiseks. Võlgnik võttis aktsiaseltsilt SEB Pank
  13. aastal eluasemelaenu, mille tagatiseks olid võlgnikule kuulunud korteriomand Tallinnas, Järveotsa tee 2-188 ja kinnistu Tallinnas, Merirahu tn
  14. Kui võlgnikule kuulunud ettevõtte osaühingu A majanduslik seis
  15. aasta teisel poolel halvenes, tekkisid ka võlgnikul sissetuleku vähenemise tõttu raskused laenu tasumisel, mis viisid aktsiaseltsi SEB Pank poolt lepingu ülesütlemiseni. Kinnisvara hindade üldise languse tõttu ei õnnestunud tagatisi nende varasemas turuhinnas realiseerida. Swedbank aktsiaselts nõudis pärast osaühingu A pankroti väljakuulutamist (27.04.2010) omakorda käenduslepingu täitmist, mis viis võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamiseni. 4
(9)2-10-51504 Kohus nõustub pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et TT ei ole olnud piisavalt hoolas ega hinnanud enda majanduslikku olukorda reaalselt, kui võttis endaga seotud firma rahaliste kohustuste tagamiseks suuri kohustusi, sõlmides isikliku käenduslepingu. Kohus leiab, et sellega on võlgnik toime pannud pankrotiseaduse § 28 lg 2 mõttes raske juhtimisvea, mis tuleb kohtulahendis ära märkida. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ning 3 nõuetele.

Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TT lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega tuleb rahuldada. 2. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest TT pankrotimenetluses. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 23

lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 alusel on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 171

lg 11 kohaselt, kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. 25.03.2011 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja TT pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennok’i. Pankroti väljakuulutamisel puudus võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankroti väljakuulutamine sai võimalikuks, kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Swedbank aktsiaselts tasus 09.03.2011 5

(9)2-10-51504 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2 200 eurot. Pankroti väljakuulutamisel kohustas kohus haldurit välja selgitama vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ja vajadusel esitama vastavad nõuded. Lõpparuande kohaselt kontrollis pankrotihaldur laenu tagatiseks olnud kahe kinnisasja müügi asjaolusid, mille käigus tuvastas, et kuna kõik tehingupooled (müüja T T, ostja AR ja hüpoteegipidaja aktsiaselts SEB Pank) käsitlesid kahte kinnisasja ühtse müügiobjektina ja hüpoteegipidaja andis tehingule oma nõusoleku, ei ole vara tagasivõitmise võimalused halduri arvates kuigi tõenäolised, samuti puuduvad pankrotivaras rahalised vahendid võimaliku hagi esitamisel riigilõivu tasumiseks. Lõpparuandest nähtub ka, et pankrotiavalduse esitaja ja suuruselt teise nõudega võlausaldaja Swedbank aktsiaselts on samuti arvamusel, et tagasivõitmise hagi on vähese perspektiiviga. Laekumised pankrotivarasse puuduvad. Pankrotihaldur Oliver Ennok on lisaks eeltoodule teinud pankrotimenetluses kõik ülejäänud seadusega ettenähtud toimingud, s.h viinud läbi vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ning seadusega ettenähtud aruanded ja täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et TT pankrotihalduri tasu määramisel tuleb TsÜS §-ist 4 lähtudes rakendada

§ 65

lg-s 11 ja

§ 23

lg-te 1-3 sätteid ning arvestada Oliver Ennok’ile tasu pankrotihalduri ülesannete täitmisele kuluva aja järgi. Vastavalt pankrotihalduri poolt esitatud tasu taotlusele kulus tal TT pankrotimenetluses vajalike ülesannete täitmiseks 22,5 tundi. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: - võlausaldajate esimese üldkoosolekuga seotud töö – 4 tundi; - 3 kuu ettekande koostamine pankrotimenetlusest – 2 tundi; - võlausaldajate ja võlgnikuga suhtlemine - 2 tundi; - võlgniku tehingute kontroll ja analüüs – 3 tundi; - nõuete kaitsmise seotud töö – 4 tundi; - jaotusettepaneku koostamine – 2,5 tundi; - lõpparuande koostamine- 3 tundi; - muude pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmine (usaldusisiku määramise koosoleku korraldamine jne) – 2 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Oliver Ennok on palunud määrata tunnitasu suuruseks 80 eurot. Kohus leiab, et taotletud tunnitasu suurus vastab pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu pankrotihalduri tasuna on põhjendatud määrata 1 800 eurot. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt 6

(9)2-10-51504 tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 1 800 eurolt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 594 eurot. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb pankrotihalduri tasu mõista välja Swedbank aktsiaseltsi poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt Oliver Ennok’i kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb teostada vastavad maksed. 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. TT pankrotimenetluse lõpparuandes on märgitud pankrotimenetluse kulud kogusummas 344.17 eurot, s.h bürookulud 325 eurot (25 eurot kuus, kokku 13 kuu eest) ja riigilõivud summas 19.17 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et TT lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 344.17 eurot tuleb kinnitada. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või võlgnik ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul 7

(9)2-10-51504 kohtule teavet. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. TTesitas 30.03.2011 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate 06.03.2012 üldkoosolek otsustas nimetada TTusaldusisikuks Oliver Ennok’i. Oliver Ennok on 12.04.2012 teinud kohtule ettepaneku korraldada kohtuistung TTpankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise otsustamiseks. 15.05.2012 informeeris haldur kohut, et ta on nõus olema TTusaldusisikuks ning tal ei ole vastuväiteid, kui kohus otsustab lõpparuande kinnitamise üle ilma kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et TTpankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise küsimuses kohtuistungi korraldamiseks puudub vajadus. Võlausaldajate 06.03.2012 üldkoosoleku teade, päevakorraga:
  1. pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine;
  2. võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamine, on avaldatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.02.2012, teade lõpparuande kohta on avaldatud 12.04.
  3. Võlausaldajate 06.03.2012 üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, lõpparuandele vastuväiteid ei ole esitatud. Kohus leiab, et TTkohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja Oliver Ennok tuleb nimetada usaldusisikuks. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustab kohus usaldusisikut võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande üks kord aastas. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 8

(9)2-10-51504 Merike Varusk Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.