← Eesti

3-11-986/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril
  2. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-986 Haldusasi AS Skinest Rail kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. märtsi
  4. a maksuotsuse nr. 12.2-3/8170-16 tühistamise ning maksuotsuse tagasitäitmise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Skinest Rail, seaduslik esindaja Juri Krasnošlõk, lepingulised esindajad vandeadvokaat Egon Talur ja vandeadvokaat Marti Hääl; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindajad Maire Saare ja Martin Aas. Asja läbivaatamise aeg kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  5. oktoobrist
  6. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  7. novembril
  8. a (k.a) (HKMS § 31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas 02.12.2010 korralduse nr. 12.2-3/8170-1 ja 12.01.2011 korralduse nr. 12.2-3/8170-7 alusel AS Skinest Rail käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi september kuni november
  10. a osas.
  11. PMTK 17.03.2011 maksuotsusega nr. 12.2-3/8170-16 vähendati AS Skinest Rail perioodi september kuni november deklareeritud sisendkäibemaksu summas 116 960,11 eurot ning otsustati tagasi nõuda alusetult tagastatud maksusumma 19 484,49 eurot (304 866 krooni)
  12. a. septembrikuu eest. Ühtlasi määrati eelviidatud maksuotsusega AS-ile Skinest Rail tulumaksu 1 summas 21 241,49 eurot (332 356 krooni) ning jäeti AS Skinest Rail käibemaksu tagastusnõue summas 97 475,62 eurot rahuldamata.
  13. 18.04.2011 saabus Tallinna Halduskohtule AS Skinest Rail kaebus PMTK 17.03.2011 maksuotsuse nr. 12.2-3/8170-16 tühistamise nõudes ning PMTK-le ettekirjutuse tegemise nõudes tagastada maksuotsuse alusel tasutud summad AS Skinest Rail arvelduskontole koos õigusvastase haldusakti alusel tasutud maksusummadelt arvestatud intressiga. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  14. Valdav enamus maksuotsuses esitatud etteheidetest on esitatud Raivo Paala või OÜ Direct Transcapital kohta ning asjaolude suhtes, mis ei sõltu isegi kaudselt kaebajast ning mida kaebaja ei saa mitte mingil tingimusel mõjutada või eelnevalt (enne tehinguid) kontrollida. AS Skinest Rail ostis trammirelsid OÜ-lt Direct Transcapital hinnaga 1230 eurot tonn. Maksuotsusega on tuvastatud, et samad trammirelsid müüs AS Skinest Rail edasi UAB-le Skinest Baltija hinnaga 1240 eurot tonn. Arusaamatuks jääb maksuhalduri seisukoht nagu müüks AS Skinest Rail 1230 euroga sisseostetud kaupa 1240 euroga edasi müües „märgatavalt odavamalt“. Maksuhaldur on lähtunud ebaõigesti eeldusest, et sisseostetud kaupade eest makstav käibemaks on samuti kauba soetamise kulu (ostuhinna osa), millega kauba ostja peab kauba edasimüügi hinnastamisel arvestama. Konkreetselt tehingult sisendkäibemaksu maha arvamise mitte võimaldamine on vastuolus käibemaksu kui neutraalse tarbimismaksu (ja selle rakenduseks toimiva sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse) põhimõttega. Maksuhalduri seisukohtadest lähtudes tekiks argumentatsiooni loogikaviga, kuna loogiline argumentatsioon ei võimalda põhjendada tagajärje saabumist (sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubatavus) tagajärje endaga. Seega maksuotsuses esitatud etteheide: „Selline tehing saab olla tehtud ilmselgelt üksnes eeldusel, et riigieelarvest tagastatakse Skinest Rail AS-ile sisendkäibemaksusumma, mistõttu kahju äriühing kõnealusest ostu-müügi tehingust ei saaks“ vastab 100%-lt tõele ning kehtib lisaks ka ülejäänud tõenäoliselt 99%-le Eesti ettevõtjatest, sest sisendkäibemaksu tagastamise eelduse seadmine on reegel mitte erand.
  15. AS Skinest Rail ostis trammirelsid OÜ-lt Direct Transcapital eesmärgi ja kavatsusega müüa need UAB-le Skinest Baltija. Kaebajale ei ole teada, mis põhjusel ei ole ArcelorMittal Poland S.A. „maksuhalduri andmebaasidest nähtuvalt“ kajastanud tehinguid Eesti äriühingutega. Kuivõrd selle tehingu teiseks pooleks ei ole olnud mitte AS Skinest Rail, vaid OÜ Direct Transcapital, siis AS Skinest Rail ei ole saanud ka kuidagi seda asjaolu ArcelorMittal Poland S.A. käest uurida või täpsemalt selgitada. Kui selle asjaolu suhtes on ebaselgus, pidanuks maksuhaldur ise tuvastama, mis põhjusel ei ole ArcelorMittal Poland S.A. kajastanud aruandluses ostjana OÜ-d Direct Transcapital ning kas Poola äriühing võis teha oma aruande esitamisel vea, märkides ekslikult ostjaks UAB Skinest Baltija, kes oli küll kauba lõppsaajaks ja vastuvõtjaks sihtriigis, kuid mitte ostjaks. Selle üle, et trammirelsid on tehingute jada lõpuks jõudnud UAB-le Skinest Baltija Leedus, ei ole kaebaja ja maksuhalduri vahel vaidlust. Ka maksuotsuses on tuvastatud, et enne kõnealuseid tehinguid ei olnud AS Skinest Rail teinud koostööd ArcelorMittal Poland S.A.-ga, samuti ei olnud seda enne kõnealuseid tehinguid teinud UAB Skinest Baltija. Äriline kontakt ArcelorMittal Poland S.A.-ga oli Raivo Paalal, kes osales läbirääkimistel ning kelle kontakti kaudu oli võimalik soovitud trammirelsse saada ArcelorMittal Poland S.A.-lt. Pärast nimetatud tehinguid, kui UAB Skinest Baltija saavutas tänu relsside tarnele otsekontakti müüjaga, on edaspidised ostutehingud toimunud otse UAB Skinest Baltija ning ArcelorMittal Poland S.A. vahel ilma OÜ Direct Transcapital ning AS Skinest Rail osalemiseta tarneahelas. Asjaolu, et hilisemad tehingud on toimunud otse ArcelorMittal Poland S.A. ja UAB Skinest Baltija vahel koos otsetarnetega Poolast Leetu, võib olla põhjuseks, miks ArcelorMittal Poland S.A. on ekslikult märkinud oma aruandesse, millele maksuhaldur maksuotsuses viitab, kauba saajaks Leedu partneri (Skinest 2 Baltija UAB). Tehingu eelkirjeldatud asjaolude kontrollimata jätmine viitab sellele, et maksuotsus on tehtud asjatult ja põhjendamatult kiirustades, millest tulenevalt on maksuotsusesse sattunud tõenäoliselt viga.
  16. AS-il Skinest Rail puudub igasugune võimalus pääseda ligi OÜ Direct Transcapital ning OÜ Rewlis omavahelisi õigussuhteid reguleerivatele ja kajastavatele dokumentidele, sh kummagi äriühingu pangakontodele. Kui tehingute tegemise ajal olnuks AS-ile Skinest Rail teada, et keegi sellelt kannab isiklikult kontole raha, tulnuks enesestmõistetavalt mõistlikus ulatuses uurida sellise ülekande asjaolusid, kuigi ka selles ülekandes ei ole midagi ebaseaduslikku. Maksuhalduri järeldus, et OÜ Rewlis pangakontolt on tasutud AS Skinest Rail majandustehingutega seotud transpordikulutusi, on ebaõige. Tegemist ei ole AS Skinest Rail kuluga, kokkulepete kohaselt pidi Raivo Paala ja OÜ Direct Transcapital tasuma kõik kulutused kaubaga kuni kauba üleandmiseni UAB-le Skinest Baltija. Seega on tõenäoliselt OÜ Rewlis kandnud OÜ Direct Transcapital kulutusi, sest AS Skinest Rail ei kandnud ega pidanud kandma kirjeldatud kulutusi. Asjaolu, kas maksuhaldur on tuvastanud väidetavalt seose Raivo Paala, tema äriühingu OÜ Direct Transcapital ning Oliver Vainola ja OÜ Rewlis vahel, ei oma maksustamise seisukohast tähendust. AS Skinest Rail, selle juhatuse liikmed ega muul viisil seotud isikud ei ole saanud tehingutest mingisugust hüve või kasu varjatud viisil (rahasummade või muu näol), ka maksuhaldur ei ole tuvastanud, et Oliver Vainola oleks andnud või edasi kandnud osa enda kontole laekunud 49 980.76 eurost AS-ile Skinest Rail või temaga seotud isikutele. Isegi kui maksuhalduri tuvastatud asjaolu Oliver Vainola olemisest Raivo Paala tütre elukaaslane peaks tõele vastama, on vastavad rahasummad jäänud siiski Raivo Paala kui AS Skinest Rail tehingupartneri OÜ Direct Transcapital esindaja huvi- ja mõjusfääri. Kogu kasu AS-ile Skinest Rail ja Skinest grupiettevõtjatele laiemalt kõnealusest tehingust, kajastub kas tehingu dokumentatsioonist või on muul viisil loogiliselt järeldatav – AS Skinest Rail kasum 10 eurot tonni kohta konkreetsest tehingust ning UAB Skinest Baltija otsekontakt ArcelorMittal Poland S.A.-ga, mis võimaldas edaspidi tehinguid teha ilma Raivo Paalaga seotud äriühingute vahendamiseta.
  17. Olukorras, kus AS-ile Skinest Rail, kellel on kohustus tasuda oma tehingupartnerile OÜ Direct Transcapital, teatab viimane, et tehingu täitmise sooritus tuleb teha kolmanda isiku (OÜ Rewlis) kontole, ei ole AS-il Skinest Rail õigust ega võimalust tasuda OÜ-le Direct Transcapital ega muule isikule, kuna sellel oleks AS-ile Skinest Rail ilmsed ebasoodsad õiguslikud tagajärjed. Samuti ei ole AS-il Skinest Rail võimalik tuvastada ega iseseisvalt võimalik välja uurida OÜ Direct Transcapital ning OÜ Rewlis vahelisi õigussuhteid, sh põhjendusi, miks soovis OÜ Direct Transcapital täitmist OÜ Rewlis pangakontole. Maksuhalduril on selleks ulatuslikud võimalused haldusorganina, kelle käsutuses on haldusmenetluslikud sunnivahendid kuid vaatamata sellele ei ole ka maksuhaldur seda suutnud menetluse käigus välja selgitada. Seega ei ole kolmanda isiku kontole kohustuse täitmise soorituses midagi etteheidetavat AS-ile Skinest Rail, kuigi maksuhaldur sellist tähendust kolmandale isikule täitmisele justkui sooviks anda.
  18. Maksuhalduri järeldus, et sellise „rahade liikumise jada“ näol on tegemist sooviga maksuhaldurit eksitada, püüdes jätta muljet, et AS Skinest Rail ja OÜ Direct Transcapital vahel on toimunud tehingud, on väär. Tegelikkuses ongi tehingud toimunud kooskõlas kehtiva õiguse ning normaalse äripraktikaga. Asjaolu, et maksuhaldur saab majandustehingutest või nende kajastamise õigsusest teisiti aru, ei tähenda, et AS Skinest Rail osaleb käibemaksupettuses. AS Skinest Rail on esitanud selgitused ning tehingute dokumentatsiooni täpselt selliselt nagu need tehingud on toimunud. Maksuhalduri väide, et OÜ Rewlis pangakontole täitmine oleks justkui eesmärgiga maksuhaldurit eksitada, on ka ebaloogiline. Arvestades vaidlustatava maksuotsuse seisukohti ja maksuhalduri senist praktikat, olnuks AS-il Skinest Rail märkimisväärselt „turvalisem“ täita rumala järjekindlusega OÜ Direct Transcapital kontole, keeldudes maksete tegemisest OÜ Rewlis pangakontole. Aga kuna selles mingisugust riski ei olnud (oli olemas õigustatud isiku 3 tahteavaldus), siis ei näinud AS Skinest Rail ka mingisugust õiguslikku ega faktilist takistust täita raha tasumise kohustus maksega OÜ Rewlis pangakontole.
  19. Peaasjalikult on maksuhaldur tuginenud raudteeveeremi varuosadega seotud tehingutes maksu määramisel AS Skinest Rail suhtes toimunud varasema kontrolli asjaoludele, viidates sellele ka otseselt maksuotsuses (lk 9, neljas lõik) ning vahe seisneb maksuhalduri hinnangul üksnes asjaolus, et AS Skinest Rail raamatupidamine sisaldab OÜ Rosneft Partners asemel OÜ Direct Transcapital arveid. Kaebaja ei nõustu sellega ja jääb kaebuses (haldusasi nr 3-11-370 esitatud vastuväidete juurde). AS Skinest Rail töötajad ja juhatuse liikmed on selgitanud põhjuseid Raivo Paalalt ning temaga seotud äriühingutelt raudteeveeremi varuosade tellimise huvi, vajaduse ning faktilise toimumise kohta nii käesolevas maksumenetluses kui ka varasemas menetluses ning varasema menetluse tulemina antud maksuotsuse vaidlustamisel kohtukaebuses (haldusasi 3-11-370). Enamus Eestis tegutsevaid raudteeveeremi varuosade müüjatest on AS Skinest Rail endiste töötajate asutatud ning AS Skinest Rail konkurendid selles valdkonnas, mistõttu ei soovi AS Skinest Rail kiire vajaduse ning soodsa hinnaga kättesaadavuse korral tellida endal vajaminevat kaupa suurematelt konkurentidelt.
  20. AS-il Skinest Rail ei ole võimalust otsustada, kes on talle kauba müüjaks – kui nii OÜ Rosneft Partners kui OÜ Direct Transcapital osanik ja juhatuse liige Raivo Paala ütleb, et konkreetse tellimuse täidab ning tehingu AS-iga Skinest Rail sõlmib OÜ Direct Transcapital, siis AS-il Skinest Rail puuduvad võimalused selles küsimuses vastuväiteid esitada. Selleks puudub ka vajadus, kuna AS Skinest Rail on kontrollinud tehingupartneri registreeringuid käibemaksukohustuslasena ning Raivo Paala kui juhatuse liikme volituste olemasolu ning kõik on seadusega vastavuses. AS Skinest Rail on laoarvestuses kõik soetatud kaubad arvele võtnud nagu ka teistel hankijatelt ostetud kauba ning käitunud nendega samamoodi, kui teistelt hankijatelt ostetud kaubaga – edasi müünud. Maksuhaldur ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et tegelikkuses vastavat kaupa ei ole liikunud. Asjaolu, et maksuhaldur, vaatamata ulatuslikele kasutada olevatele haldusmenetluslikele meetmetele teabe ja dokumentide nõudmiseks ei ole suutnud tuvastada, kust on OÜ Direct Transcapital oma kauba ostnud (mille ta AS-ile Skinest Rail edasi müüs), ei tähenda, et tegelikkuses vastavaid varuosi ei ole olnud ega tehingutes liikunud. Maksumenetluse toimikus ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kaupu ei oleks tegelikkuses olemas olnud või et neid ei oleks tehingute tulemusel liikunud.
  21. Maksuhaldurile on seletatud ka kauba liikumisega seonduvaid asjaolusid: kaup tuuakse kohale hankija poolt isiklikult, mistõttu puuduvad saatelehed ja üleandmise-vastuvõtmise aktid. Laooperaator kontrollib, kas toodud kaubad vastavad esitatud tellimusele ning kui see nii on, siis võeti need konkreetsel juhul OÜ Direct Transcapital esitatud arve alusel laoarvestuses arvele. Varuosade vastuvõtja laos ei pea igal üksikul juhul teadma, millist ühingut kauba toomisel Raivo Paala konkreetselt esindab – kuna koostöö on olnud pikaajaline ja alati on toodud kaubad vastavalt esitatud tellimusele, ei pea ega saagi laooperaator sellises olukorras tehinguid ja kauba tegelikku faktilist liikumist kuidagi kahtluse alla seada. Maksuhaldur ei ole käesolevas menetluses tegelikku kauba olemasolu ja selle liikumist kontrollinud, sellekohased väited ja etteheited maksuotsuses on tendentslikud ning paljasõnalised. Tehes järelduse, et tehingut tegelikkuses ei toimunud, väidab maksuhaldur, et vaidlusalused tehingud OÜ Direct Transcapital ja AS Skinest Rail vahel ei ole kaasa toonud tehingupoolte väidetud õiguslikke tagajärgi (kauba tarnet OÜ-lt Direct Transcapital AS-ile Skinest Rail). Kõik asjas kogutud ja maksuotsuses osundatud tõendid viitavad aga vastupidisele – et tehingud on tegelikkuses toimunud. Sellele viitab ka maksuhalduri enda käsitlus maksuotsuses, et kontrolli tulemusel ei ole vähendatud AS Skinest Rail müügikäivet – maksukohustuslasele jääb arusaamatuks, et kui kaupa ei ole soetatud (müügitehingu tagajärgi ei ole tegelikkuses aset leidnud), siis kuidas AS-il Skinest Rail oli võimalik neid kaupu võõrandada ning arvestada ja tasuda tehingult käibemaks. 4 VASTUSTAJA SEISUKOHT
  22. Maksuotsus sisaldab selle aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke aluseid, motivatsiooni ning selles on selgelt väljendatud, kuidas on tasumisele kuuluvad maksusummad määratud. Kaebaja väide, et maksukohustust suurendavaid asjaolusid ja käibemaksu mahaarvamist välistavaid asjaolusid ei ole tuvastanud, on väär ja paljasõnaline. Kaebaja ei tõendanud maksumenetluse käigus veenvalt, et fiktiivsetel arvetel märgitud vaidlusalused tehingud toimusid tegelikkuses. Kogutud tõendid kinnitavad koosmõjus maksuhalduri veendumust, et OÜ Direct Transcapital nimel väljastatud arved on fiktiivsed ning kauba müügitehinguid ei ole kaebuse esitaja ja OÜ Direct Transcapital vahel tegelikkuses toimunud ning kaebuse esitaja on olnud sellest teadlik. Ka on maksuhaldur tuvastanud AS Skinest Rail juhatuse liikme Juri Krasnošlõki ja Raivo Paala vahelise seotuse. Pikaajalist tutvust ja tihedat koostööd kinnitab oma seletuses ka Juri Krasnošlõk. Kaebaja arusaam, et justkui tuleks maksuotsuses toodud asjaoludest lähtuvalt maksustada täiendavalt Raivo Paalat või mõnda temaga seotud äriühingut, on väär. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei saa nõuda, et maksuhaldur tuvastaks kontrolli käigus absoluutselt kõik maksupettuse läbiviimisega seonduvad asjaolud, kajastaks need maksuotsuses ning kinnitaks asjassepuutuvate otseste tõenditega. AS-l Skinest Rail puudub mittetoimunud tehinguid kajastavate arvete alusel õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning kuna OÜ Direct Transcapital ei saanud müüa kaupa selle puudumise tõttu, ei ole AS Skinest Rail poolt tehtud maksed OÜ Direct Transcapital nimel vormistatud arvetel makse saajaks märgitud OÜ Rewlis pangakontole ettevõtlusega seotud väljamaksed, mistõttu väljamaksed maksustatakse osaliselt tulumaksuga TuMS § 51 lg 1 alusel.
  23. Kui maksuhaldur on maksuotsuse kohaselt jõudnud lõppjäreldusele, et tehinguid arvetel märgitud poolte vahel reaalselt toimunud ei ole, on ebamõistlik väita, et hindade, mida on kajastatud fiktiivsetel arvetel, osas puuduvad erimeelsused. Kaebuse esitaja mõttekäik ja väited maksuotsuse argumentatsiooni loogikavigade kohta omaks tähendust üksnes olukorras, mil tehingud on reaalselt toimunud. Käesolevas asjas on maksu määramiseks kogutud tõendite kogumi pinnalt tehtud järeldus, et kaebaja osales maksupettuses ning, et OÜ Direct Transcapital on väljastanud fiktiivseid arveid ega ole tegelikkuses kaupa müünud. Olukorras, kus kaupa ei soetatud, puudub AS-il Skinest Rail võimalus seda kaupa edasi müüa. Tehingute mittetoimumine poolte vahel ei ole tõendatud üksnes faktiga, et AS Skinest Rail müüs kauba soetusmaksumusest madalama hinnaga, vaid asjaoludega, mis on toodud maksuotsuse punktis
  24. Etteheited, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet jättes tuvastamata, mis põhjusel ei ole ArcelorMittal Poland S.A. kajastanud aruandluses ostjana OÜ-d Direct Transcapital ning kas Poola äriühing võis teha oma aruande esitamisel vea, märkides ekslikult ostjaks UAB Skinest Baltija, on põhjendamatud. Nagu märgitud maksuotsuse lk-l 10, pöördus maksuhaldur 21.01.2011 välisriigi maksuhalduri poole informatsiooni ning dokumentide saamiseks Poola äriühingust ArcelorMittal Poland S.A. Poola maksuhalduri vastuse kohaselt esitas Poola äriühingust ArcelorMittal Poland S.A. 31.03.2011 VD aruannete parandused ja muutis lepingupartnerit ning Skinest Baltija UAB asemel märgiti lepingupartneriks Direct Transcapital OÜ.
  25. PMTK on maksuotsustes toodud asjaoludest teinud õiguspärase järelduse, et AS Skinest Rail ja OÜ Direct Transcapital vahel ei ole tehinguid tegelikult toimunud, arvetel näidatud kaupa ei ole saadud ning kuivõrd AS Skinest Rail oli vastavatest asjaoludest teadlik osales ta seeläbi maksupettuses. Maksuhaldur on märkinud maksuotsuses, milles seisnes kaebaja huvi osaleda maksupettuses ja sellega seonduvalt, milles seisnes kasusaamine. Pole usutav, et kaebuse esitaja tegi fiktiivsete arvete alusel käibemaksuarvestust ja ülekandeid ilma kasu saamise eesmärgita. AS Skinest Rail on majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta arvete 5 alusel enda maksustatavast käibest alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust, millega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu, ning arvete alusel müüjale makstud tasu sildi all raha ettevõtlusest välja viies sellega kaasnevate maksude, nt tulumaks vm, tasumise kohustusest kõrvale hoides. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaksid tema osalemise maksupettuses. Käibemaksu määramiseks on õiguslik alus, kuna kontrollimisel selgus, et kaebuse esitaja on kontrollitavate perioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu OÜ Direct Transcapital nimel vormistatud arvetel toodud käibemaksu ulatuses ilma, et tehingud arveid väljastanud isikuga oleks leidnud kinnitust. Käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks on käibe tegelik toimumine. Juhul, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus.
  26. Vastustaja on tõendeid kogumis hinnates välistanud AS Skinest Rail heausksuse tehingutes OÜ-ga Direct Transcapital. Kohtupraktikas on väljendamist leidnud seisukoht, et käibemaksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik ja seega on maksuhaldur põhjendatult hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis. Usutav ja tõenäoline on see, et tasutud summad liikusid AS-ga Skinest Rail seotud isikutele tagasi. Olukorras, kus maksuotsuses leitakse, et kaupa pole tegelikult liikunud ning tegemist on fiktiivsete arvetega, ei saa kaebajal mingil tingimusel tekkida kuludokumentidel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksust mahaarvamise õigust. Kuivõrd maksupettuses osalemine välistab ostja heausksuse, on ka tulumaksu määramine põhjendatud ning õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusküsimused
  27. Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled selle üle, kas AS Skinest Rail soetas Direct Transcapital OÜ-lt viimase arvete alusel
  28. a septembrist novembrini (k.a.) trammirelsse, kogusummas 709 071,08 € (11 094 551,62 krooni), sealhulgas käibemaks 118 178,51 € (1 849 091 krooni) ning raudteeveeremi varuosi, kogusummas 208 935,60 krooni (sh käibemaks 34 822,60 krooni) (vt maksuotsuse lisa 1, kd I lk. 26-27). Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et AS Skinest Rail teadis, et teine tehingupool – Direct Transcapital OÜ ei ole tegelik müüja ning pooled panid toime maksupettuse (maksuotsuse lk. 12; kd I, lk. 22). Ühtlasi asus maksuhaldur seisukohale, et Direct Transcapital OÜ arvete väljastamise eesmärgiks oli AS Skinest Rail käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu suurendamine, mille tulemusel tasuti riigieelarvesse vähem makse ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemisest rahaliste vahendite saamine tulumaksu maksmata (maksuotsuse lk. 10; kd I, lk. 20). Kaebuse esitaja on omakorda seisukohal, et tehingud poolte vahel toimusid ning puudub AS Skinest Rail ning OÜ Direct Transcapital juhtorgani liikmete pettusele viitav seos. Järgnevalt võtab kohus seisukoha trammirelsside ning raudteeveeremi varuosade ostu-müügi tehingute toimumise ning maksupettuse osas eraldi. Trammirelsside ost
  29. Maksuhaldur on maksuotsuses jõudnud järeldusteni trammirelsside ostu-müügi tehingute puudumises järgmistele tuvastatud asjaoludele tuginedes: 1) trammirelsid transporditi Poola äriühingust ArcelorMittal Poland SA otse AS Skinest Rail tütarettevõttele Leedus, Skinest Baltija UAB-le; 2) AS Skinest Rail trammirelsside müügi- ja ostuhinna vahe võrdus sisuliselt käibemaksuga; 3) AS Skinest Rail poolt Skinest Baltija UAB-le väljastatud arvetel märgitud tehingu maksumus ei sisaldanud transpordikulusid; 4) ArcelorMittal Poland SA deklareeris 6 kontrollitaval perioodil kaupade müüki Skinest Baltija UAB-le, mitte Eesti äriühingule; 5) AS Skinest Rail tegi Direct Transcapital OÜ arvete alusel ülekandeid Rewlis OÜ pangakontole, mida ei ole kasutatud Rewlis OÜ majandustegevuse eesmärgil; 6) AS Skinest Rail juhatuse liikme Juri Krasnošlõki kinnitusel on Direct Transcapital OÜ juhatuse liige Raivo Paala tema ammune tuttav ja äriühingu pikaajaline koostööpartner; 7) AS Skinest Rail on liisinud sõiduauto Jaguar ning andnud selle allrendile OÜ-le Gillian, kelle juhatuse liige on Raivo Paala; 8) Juri Krasnošlõk ei olnud väidetavalt teadlik, millega tegeleb Direct Transcapital OÜ ega teadnud kontrolliperioodil väidetavalt ka Arcelor Mittal Poland SA-d.
  30. Pärast vaidlustatud maksuotsuse koostamist tegi maksuhaldur Poola maksuhaldurile täiendava päringu seoses Poola äriühinguga ArcelorMittal Poland SA. Poola maksuhalduri vastusest päringule selgus, et ArcelorMittal Poland S.A. sai
  31. septembril 2010 a. kätte
  32. augustil
  33. a. koostatud kirja, milles märgiti kauba ostjaks UAB Skinest Baltija asemel Direct Transcapital OÜ ning eeltoodust tulenevalt allkirjastati vastav leping Raivo Paalaga 13.09.2010; kauba transport toimus aga ettevõtte laost Skinest Baltija UAB Leetu. Ettevõte koostas 16 arvet, millel on kauba ostjaks märgitud Direct Transcapital OÜ. ArcelorMittal Poland S.A. muutis ühtlasi 31.03.2011 käibedeklaratsioonides lepingupartneri Skinest Baltija UAB nime Direct Transcapital OÜ-ks ning andis maksuhaldurile teada, et perioodil september kuni november 2010 ei teinud ta ühtegi tehingut ettevõttega UAB Skinest Baltija ega tunne Juri Krasnošlõki nimelist isikut. Samas, vastavalt ArcelorMittal Poland S.A. seletusele, omab ta ärisuhteid ettevõttega UAB Skinest Baltija juba pikka aega (kd II, lk. 132).
  34. augustil
  35. a. toimunud kohtuistungil andis täiendavaid ütlusi tunnistaja Raivo Paala, kelle selgituste kohaselt kohtus ta Skinest Rail Leedu tütarettevõttega, kelle esindaja oli relsside ostust huvitatud ning lepiti kokku, et Raivo Paala vahendab tehingut. Kuna Leedu tehasel ei olnud ettemaksuks raha, tuli tehing teha Tallinna äriühingu kaudu. AS Skinest Rail tegi Direct Transcapital OÜ-le ettemaksu ja Direct Transcapital OÜ maksis Poola äriühingule. Seoses Direct Transcapital OÜ arve arestimisega maksuhalduri poolt müüs äriühing nõude AS Skinest Rail vastu OÜ-le Rewlis, kuid arveid esitas Direct Transcapital OÜ. OÜ Rewlis ei tegele majandustehingutega. Transpordi hind oli arvete hinna sisse arvestatud (kd II, lk 156-157). AS Skinest Rail seadusliku esindaja Juri Krasnošlõki kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt oli äriühingul valida, kas anda tütarettevõttele Poolast relsside ostuks krediiti või osta ise relsse, kuna tütarettevõttel ei olnud piisavalt vabu vahendeid tehingu tegemiseks. Seletuse kohaselt oli valitud kaubaveo skeem kauba liikumiseks Skinest Raililt Direct Transcapitali juurde ja sealt Skinest Baltija UAB juurde ja sealt Valgevenesse. Poola ettevõttega Skinest Rail varem mingeid tehinguid ei teinud ega teadnud sellist äriühingut. Poola äriühingust sai Krasnošlõk teada siis, kui sai Direct Transcapitali käest dokumendid (kd II, lk. 162-163).
  36. Kohus on seisukohal, et maksumenetluses ning haldusasjas kogutud tõendid kinnitavad maksuhalduri järeldust, mille kohaselt tehinguid kaebuse esitaja ja Direct Transcapital OÜ vahel ei toimunud ning Direct Transcapital OÜ esitas AS-le Skinest Rail fiktiivseid arveid. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Skinest Baltija UAB trammirelsid soetas ning relsid pärinesid ArcelorMittal Poland S.A.-lt, ei kinnita tõendid kogumis trammirelsside müüki ArcelorMittal Poland SA-lt Direct Transcapital OÜ vahendusel kaebuse esitajale ning kaebuse esitajalt Skinest Baltija UAB-le. Seda eelkõige põhjusel, et haldusasjas kohtule esitatud tõendid lükkavad ümber kaebuse esitaja väite selle kohta, nagu oleks trammirelsside ost ArcelorMittal Poland SA-lt olnud võimalik vaid tänu OÜ Direct Transcapital vahendusteenusele. Nimelt kinnitab Poola maksuhalduri vastus Eesti maksuhalduri täiendavale päringule, et ArcelorMittal Poland S.A. seletuse järgi omas ta ärisuhteid ettevõttega UAB Skinest Baltija juba pikka aega (kd II, lk. 132). Skinest Baltija UAB esindaja Tomas Petraitise
  37. augusti
  38. a. kiri Poola äriühingu esindajale Mr. Niežurawskile (kd II, lk. 74), milles informeeritakse viimast asjaolust, et trammirelsside müügitehing teostatakse
  39. a. septembris ning ostjaks on Direct Transcapital OÜ, kelle juhatuse 7 liikmeks on Raivo Paala ning saajaks Skinest Baltija äriühing Leedus, tõendab nii ArcelorMittal Poland S.A. ja Skinest Baltija UAB pikaaegseid ärisidemeid kui ka seda, et Skinest Baltija UAB esindaja tundis Poola äriühingu esindajat veel enne kauba müügitehingute faktilist toimumist ning vaidlusaluste arvete väljastamist. Kui kontakt Poola äriühinguga oleks tekkinud Raivo Paala algatusel ja vahendusel, puudunuks Skinest Baltija UAB esindajal vajadus informeerida Poola äriühingu esindajat sellest, et trammirelsside ostjaks on Direct Capital OÜ, keda esindab Raivo Paala. Ilmselgelt on OÜ Direct Transcapital ning ArcelorMittal Poland S.A. vahelise fiktiivse tehingu toimumist aidanud organiseerida Skinest Baltija UAB esindaja. Kohtu järeldust tõendavad ka kaks toimikus olevat vaidlusaluse kauba ostu-müügi lepingut 467,150 kg trammirelsside müügi kohta netoväärtuses 448,464 € (kd II, lk. 105 ja lk. 108). Mõlemad lepingud kannavad kuupäeva 06.05.
  40. Nimetatud kuupäeval on lepingutele alla kirjutanud ka kauba müüja, ArcelorMittal Poland S.A. esindaja. Samas ühes lepingutest on ostjaks ja kauba saajaks märgitud Skinest Baltija UAB ning leping on ostja, Skinest Baltija UAB esindaja Toomas Petraitise poolt allkirjastatud
  41. augustil 2010 (kd II, lk. 108). Teisel lepingul on ostjaks märgitud Direct Transcapital OÜ ning leping on allkirjastatud ajaliselt hiljem -
  42. septembril 2010 (kd II, lk. 105). Kohtuistungil selgitas tunnistaja Raivo Paala, et vastav leping on tema poolt allkirjastatud ning leping saadeti talle allkirjastamiseks (kd II, lk. 159). Tunnistaja Raivo Paala selgitas kohtuistungil kahe erineva lepingu olemasolu järgmiselt: „Õige leping on Direct Transcapitaliga. Segadus võib olla ka selles, kuna tekkis probleem vahendustasu maksmisega. Nimelt püüdis Leedu firma meist mööda minna. Kontaktid said Tomas Petraitisele edasi antud ja ju Leedu püüdis kulusid vähendada ja osta otse, kuid meil oli leping olemas. Tean, et meie lepingus oli viga sees ja seal peaks olema vist käibemaksukohuslase vale number, kuid see on parandatud“ (kd II, lk. 158). Kohus on seisukohal, et Raivo Paala selgitused kahe lepingu tekke põhjuste kohta on otsitud. Skinest Baltija UAB esindaja Tomas Petraitise
  43. augusti
  44. a kirjas ArcelorMittal Poland S.A.-le palutakse viimasel ette valmistada lepingu nr. PL/277839653/10-10220895 uus versioon ning saata see Skinest Baltija UAB e-mailile. Kirja kohaselt toimub lepingu allkirjastamine Tomas Petraitise Poola külastuse ajal
  45. septembril 2010 (kd II, lk. 74). Seega tõendab kiri seda, et esialgse lepingu poolteks olid ArcelorMittal Poland S.A ja Skinest Baltija UAB; vastav leping allkirjastati müüja poolt
  46. mail 2010 ja ostja poolt
  47. augustil 2010 ning alles Tomas Petraitise
  48. augusti
  49. a. kirjast sai ArcelorMittal Poland S.A. teada vahetusest ostja isikus. Kohtu seisukohta kinnitab ka Poola maksuhalduri vastus Eesti maksuhalduri päringule (kd II, lk. 132), milles selgitatakse: „02.09.2010 sai meie maksumaksja telekommunikatsiooni kaudu kirja, mis on koostatud 27.08.2010 ja hõlmas muudatusi kliendi/kauba ostja osas (uueks kliendiks/kauba ostjaks märgitud Direct Transcapital OÜ), kauba saajaks on endiselt ettevõte UAB Skinest Baltija. Eelpool nimetatud leping allkirjastati 13.09.2010 Mr. Raivo Paala poolt“. Kokkuvõtlikult loeb kohus eeltoodud tõendite alusel tuvastatuks, et Skinest Baltija UAB-l puudus vajadus omada vaidlusaluses tehingus vahendajat, mistõttu Direct Transcapital OÜ tehingute ahelasse lülitamine viitab tehingus osalenud isikute soovile panna toime maksupettus.
  50. Kohus on seisukohal, et Skinest Baltija UAB-l puudus vajadus ka tehingutes vahelülina AS-i Skinest Rail kasutamiseks. Kohtuistungil põhjendas kaebuse esitaja seaduslik esindaja AS-i Skinest Rail vahelülina kasutamist Skinest Baltija UAB rahanappusega ning sooviga saada trammirelsside ostmiseks oma emaettevõttelt AS-lt Skinest Rail laenu, mis faktiliselt lahendati selliselt, et AS Skinest Rail ostis ise trammirelsid (kd II, lk. 162). Kohus märgib, et haldusasjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et Skinest Baltija UAB-l rahalised probleemid tekkisid ning puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et ta palus AS-lt Skinest Rail laenu. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja kohtuistungil vande all vastava asjaolu kohta antud seletust ei saa aga pidada usaldusväärseks. Nimelt selgitas seaduslik esindaja kohtuistungil ka järgmist: „Meil oli valitud kaubaveo skeem kauba liikumiseks Skinest Raililt Direct Transcapitali juurde ja sealt Skinest Baltija UAB juurde ja sealt Valgevenesse“ (kd II, lk. 162). Kohus märgib, et maksumenetluses 8 kinnitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja, et kaup liikus otse Poolast Vilniusse ning AS-i Skinest Rail kunagi ei jõudnud (vt 27.12.2010 suuliste seletuste protokolli lk 3, kd I, lk. 169). Seega on kaebuse esitaja seaduslik esindaja andnud maksu- ja kohtumenetluses vastuolulisi selgitusi. Samuti tuleb eeldada, et olukorras, kus oli ette teada, et kaup pidi jõudma Skinest Baltija UAB-le, puudus kauba läbi Eesti Vabariigi transportimiseks igasugune mõjuv põhjus. Seetõttu on seadusliku esindaja kohtus antud seletus vastuolus nii tavapärase äriloogika kui ka asjas kogutud tõenditega. Muuhulgas tuleb märkida, et nii Poola maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile esitatud trammirelsside müügilepingu esialgses kui ka hilisemas versioonis, milles kauba ostja on Direct Transcapital OÜ, on kauba sihtkohaks märgitud Leedu ning transpordiviisiks transport kaubikuga (kd II, lk. 105). Arvestades seega seadusliku esindaja poolt kauba transpordi kohta antud ilmselgelt vääraid selgitusi, ei saa kohus pidada usaldusväärseiks ka kaebuse esitaja seadusliku esindaja selgitusi Skinest Baltija UAB rahaliste probleemide kohta. Seadusliku esindaja vande all antud seletus on osaliselt vastuolus ka kaebuse väitega: „Pärast nimetatud tehinguid, kui UAB Skinest Baltija saavutas tänu relsside tarnele otsekontakti müüjaga, on edaspidised ostutehingud toimunud otse UAB Skinest Baltija ning ArcelorMittal Poland S.A. vahel ilma OÜ Direct Transcapital ning AS Skinest Rail osalemiseta tarneahelas“ (kaebuse lk. 3-4). Eeltoodud kaebuse väide ega ka muud kaebuse väited ei anna alust järelduseks, et AS Skinest Rail osales tarneahelas vaid Skinest Baltija UAB rahanappuse tõttu. Ka eeldusel, et seadusliku esindaja väide äriühingu rahanappusest jäi ekslikult kaebuses kajastamata, tõusetub Skinest Baltija UAB rahalisi probleeme eeldades küsimus, kuidas oli viimasel võimalik kohe pärast müüjaga väidetavalt otsekontakti saavutamist edasi ise kauba eest maksta, kui ta seda varasemates tehingutes rahapuuduse tõttu teha ei suutnud.
  51. Vastuseks kaebuse esitaja poolt maksuotsusele esitatud vastuväidetele nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et trammirelsside müügi hinda AS-lt Skinest Rail UAB-le Skinest Baltija ei saa käesolevas vaidluses käsitleda asjaoluna, mis kinnitaks AS Skinest Rail poolt maksupettuse toimepanemist. Seotud ettevõtete vaheliste tehingute puhul ei saa lähtuda eeldusest, et tehingu eesmärgiks on ühe äriühingu poolt teise äriühingu arvel tulu teenimine, kui isikud põhjendavad tehingute toimumist mõne muu ühise ärilise eesmärgiga. Käesolevas haldusasjas kogutud tõendid kinnitavad samas seda, et arvestatav ühine äriline eesmärk AS-l Skinest Rail ja Skinest Baltija UAB trammirelsside omavahelisel müügil puudus, kuna kohus on lugenud Skinest Baltija UAB rahapuuduse ning sel eesmärgil tehingute ahelas AS Skinest Rail kasutamise ebausutavaks. Ka ei saa vaidlusaluste tehingute mittetoimumist järeldada pelgalt sellest, et AS Skinest Rail tasus OÜ Direct Transcapital arveid OÜ Rewlis pangakontole, kui pooled selles eelnevalt kokku leppisid (tunnistaja R. Paala ütluse kohaselt on OÜ-l Direct Transcapital OÜ-ga Rewlis leping AS Skinest Rail vastu suunatud nõude loovutamise kohta, kd II, lk. 157). Küll aga tuleb märkida, et olukorras, kus tunnistaja Raivo Paala ütlustega on tõendatud, et OÜ Rewlis majandustehingutega ei tegele (kd II, lk. 157) ning OÜ Rewlis pangakontot kasutati seetõttu, et Maksu- ja Tolliamet oli arestinud OÜ Direct Transcapital pangakonto (kd II, lk. 157), kes seetõttu ka panga kaudu majandustehinguid teha ei saanud, on eeltoodud äriühingute poolt mistahes vahendusteenuste osutamine trammirelsside edasimüügi teostamisel äärmiselt ebausutav. Kokkuvõtlikult nõustub kohus nii maksumenetluses kogutud kui ka kohtumenetluses kohtule täiendavalt esitatud tõendeid kogumis hinnates maksuhalduri järeldustega selles, et trammirelsside ostu-müügi tehinguid AS Skinest Rail ning Direct Transcapital OÜ vahel ei toimunud ning faktiliste asjaolude põhjal on ilmne, et AS Skinest Rail seaduslik esindaja pidi fiktiivsetest arvetest teadlik olema. Riigikohus on 24.01.2011 otsuses asjas nr. 3-3-1-73-10 leidnud: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Seega võib ka käesoleval juhul eeldada kaebuse esitaja poolt maksupettuses osalemist. 9 Raudteeveeremi varuosade ost
  52. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja kajastas kontrollitud perioodil oma raamatupidamisarvestuses OÜ Direct Transcapital nimel väljastatud arveid (30.09.2010 arve nr. 10, summas 108 082,80 krooni ning 29.10.2010 arve nr. 17 summas 100 852,80 krooni) raudteeveeremi varuosade müügi eest. Raudteeveeremi varuosade ostu-müügi tehingute puudumist järeldas maksuhaldur järgmistele tuvastatud asjaoludele tuginedes: 1) vastuolud Juri Krasnošlõki selgituses, mille järgi läheb kaup lattu, kus laohoidja kauba vastu võtab ja saab arvest koopia ning laohoidja Andrei Javartšuki selgituses, mille kohaselt ta ei ole kunagi Direct Transcapital OÜ kaupa vastu võtnud ega arveid näinud; 2) AS Skinest Rail mänedžer Eduard Sohhori ebakindlad selgitused raudteeveeremile tellimuste esitamise kohta.
  53. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud täiendavad selgitused on paljasõnalised ega lükka ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolude põhjal tehtud järeldusi. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja Juri Krasnošlõki 27.12.2010 suuliste selgituste protokollist (kd I, lk. 169) nähtub, et varuosade puhul saadab AS Skinest Rail töötaja Eduard Sohhor tellimuse OÜ Direct Transcapital elektronposti aadressile. Varuosad tuuakse aadressile Betooni 30, kus asub AS Skinest Rail ladu. Laohoidja võtab kauba vastu, saab koopia arvest, kontrollib kauba kogust ja kvaliteeti. Laohoidjaks on Andrei Javartšuk. Kauba toob kohale OÜ Direct Transcapital ise (kd I, lk. 169 pöördel). Eduard Sohhori 05.01.2010 suuliste seletuste protokolli kohaselt tellis ta
  54. aasta septembri- ja oktoobrikuus raudteeveeremi varuosi OÜ-lt Rosneft Partners, kuid arve väljastati Direct Transcapital OÜ poolt. Kauba tellis Eduard Sohhor e-maili teel transoil@hot.ee. Vastuseks maksuhalduri küsimusele, millist kaupa on võimalik Direct Transcapital OÜ-st tellida ning kust viimane kaupa hangib, Eduard Sohhor vastata ei osanud ning selgitas, et ei tunne ka selle vastu huvi. Algse ülesande, tellida raudteeveeremi varuosi, andis Eduard Sohhorile Juri Krasnošlõk. Kaup tuuakse autotranspordiga lattu Betooni 30 ning kauba võtab vastu laotöötaja Andrei Javartšuk (kd I, lk. 172). Laotöötaja Andrei Javartšuki 11.01.2011 suuliste seletuste protokolli (kd I, lk. 179-180) kohaselt ei võtnud ta
  55. a. septembris-oktoobris AS Skinest Rail laos vastu Direct Transcapital OÜ-st soetatud kaupa ning antud perioodil võttis laohoidja seoses Raivo Paala äriühingutega lattu ainult lao sissetuleku lehtedel nr. 3971, 3977 ja 4004 märgitud kauba, mille tõi Rosneft Partners OÜ. Lao sissetuleku lehtedelt nr. 3971, 3977 ja 4004 (kd I, lk. 182-183) nähtub, et tegemist on Rosneft Partners OÜ-lt hangitud raudteeveeremi varuosadega, mille kogumaksumus on vaid 41 299 krooni. Kohtuistungil selgitas Raivo Paala, et varem tegeles vastavate tehingutega Rosneft Partners, mistõttu ongi tellimuskirjad adresseeritud äriühingule Rosneft Partners, kuid OÜ Direct Transcapital arve on korrektselt esitatud (kd II, lk. 159). Kohtuistungil ei osanud Raivo Paala täpsemalt selgitada, millistelt äriühingutelt raudteeveeremi varuosi soetati, väites vaid, et kaup on saadud Rosneft Partnersi kaudu (kd II, lk. 160).
  56. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus maksuhalduri poolt raudteeveeremi varuosade ostu-müügi tehingute kohta tehtud järeldustega (vt maksuotsuse lk. 12 p-d 10-11). Kuna Juri Krasnošlõk on AS Skinest Rail seaduslik esindaja, mistõttu otseselt maksumenetluse käigust huvitatud, tuleb tema poolt maksumenetluses antud selgitustesse suhtuda reservatsiooniga. Seetõttu tuleb seadusliku esindaja ning laohoidja ütluste vastuolu korral määravaks lugeda Andrei Javartšuki ütlused, mis ei kinnita vaidlusalusel perioodil raudteeveeremi varuosade soetamist Direct Transcapital OÜ-lt. Lisaks ilmneb Andrei Javartšuki selgitustest, et raudteeveeremi varuosi ostetakse peamiselt Ukrainast ja Venemaalt ning mõnedelt Eesti äriühingutelt, kelle nimesid Andrei Javartšuk ei mäletanud (kd I, lk. 179). Eduard Sohhori selgitused on samas sedavõrd ebamäärased, et ka need ei kinnita tehingute toimumist Direct Transcapital OÜ ning AS Skinest 10 Rail vahel. Raivo Paala kohtuistungil antud ütlustest võib järeldada, et Rosneft Partners OÜ ei tarninud kontrolliperioodil AS-le Skinest Rail raudteeveeremi varuosi, mistõttu ei saanud lao sissetuleku lehtedel nr. 3971, 3977 ja 4004 kajastatud varuosade näol tegemist olla OÜ-lt Direct Transcapital soetatud kaubaga hoolimata sellest, et algne tellimus esitati Eduard Sohhori väitel äriühingule Rosneft Partners. Arvestades Raivo Paala kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt olid OÜ Direct Transcapital arved vaidlusalusel perioodil Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud (kd II, lk. 157), jääb ka selgusetuks, millisel viisil ning milliste rahaliste vahendite arvel Eduard Sohhori väidetavat tellimust täideti. Eeltoodust lähtudes loeb kohus tuvastatuks, et vaidlusaluseid tehinguid poolte vahel ei toimunud ning maksuhaldurile esitati fiktiivseid arveid.
  57. Vastuseks kaebuse esitaja etteheitele selle kohta, et maksuhaldur ei kontrollinud maksumenetluses kauba olemasolu ja liikumist, märgib kohus, et maksuotsusest nähtuvalt kaebuse esitaja maksuhaldurile kontrollimise käigus raudteeveeremi varuosade soetamise lepingut ega ka kaupade laoarvestust varuosade soetamise kohta ei esitanud (maksuotsuse lk. 2, 5). Sama väitis vastustaja ka kohtule esitatud kohtukõne teesides (kd II, lk. 189). Arvestades Raivo Paala ja Eduard Sohhori ebamääraseid selgitusi raudteeveeremi varuosade soetamise kohta ning asjaolu, et kaebuse esitaja maksumenetluses oma kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ei täitnud, on maksuhaldur maksumenetluses asjaolude väljaselgitamiseks piisaval määral uurimisprintsiipi rakendanud. Maksuhalduri kogutud tõendid loovad piisava aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebuse esitaja osales käibemaksupettuses. Riigikohus on leidnud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust äriühingu esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. (Riigikohtu halduskolleegiumi
  58. juuni
  59. a otsus asjas nr. 3-3-1-34-07, p-d 12 ja 13).
  60. oktoobri
  61. a otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 leidis Riigikohus: „Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“ (p 10). Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud maksuhaldurile ega ka kohtule puuduvaid tõendeid kaupade laoarvestuse ja liikumise kohta ega ka nende esitamata jätmist põhjendanud. Kaebuses esitatud väited kaupade müügi toimumise kohta on paljasõnalised ega lükka ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, mis kinnitavad poolte vaheliste tehingute mittetoimumist. Maksupettuse toimepanemine
  62. Maksuotsuses asus maksuhaldur nii trammirelsside kui ka raudteeveeremi varuosade ostumüügi tehingute hindamisel seisukohale, et AS Skinest Rail teadis, et teine tehingupool – Direct Transcapital OÜ ei ole tegelik müüja ning pooled panid toime maksupettuse (maksuotsuse lk. 12; kd I, lk. 22). Ühtlasi asus maksuhaldur seisukohale, et süstemaatiline fiktiivsete ostuarvete kajastamine oma käibemaksuarvestuses on käsitletav üksnes teadlikult ja tahtlikult toime pandud teona (maksuotsuse lk. 12). Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega. Riigikohus on arvukates lahendites leidnud, et käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad andmed taotleja ja tehingu teise poole - käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu - pettusele viitava seose kohta. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t 11 ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha (Riigikohtu halduskolleegiumi 5.mai
  63. a otsus asjas nr. 3-3-1-39-03, p 12;
  64. oktoobri
  65. a otsus asjas nr. 3-3-1-50-03, p 10). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kõigi maksupettuse oluliste komponentide tuvastamine ei ole maksumenetluses reeglina võimalik. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud (vt maksuotsuse lk. 11 p-d 5, 6 ja 7) kinnitavad samas nii seda, et Raivo Paala ja Juri Krasnošlõk olid omavahel ammused head tuttavad kui ka seda, et kaebuse esitaja poolt Rewlis OÜ pangakontole tehtud rahasummasid Rewlis OÜ majandustegevuse eesmärgil ei kasutatud ning võidi ostjale tagastada. Arvestades ka kohtu poolt kogutud tõendite pinnalt juba tehtud järeldusi vaidlusaluste tehingute kohta (vt. kohtuotsuse motiveeriva osa eelnevad punktid), loeb kohus kaebuse esitaja poolt maksupettuses osalemise tuvastatuks. Kaebuse esitaja vastupidised väited ei ole tehingutega seotud asjaolusid kogumis hinnates veenvad. Maksuotsusega määratud käibemaks ja tulumaks
  66. Riigikohus on
  67. oktoobri
  68. a otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 leidnud: „Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“ (p 10). Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole maksuotsuses esile toodud kahtlusi maksupettuse toimepanemises kummutanud. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus maksuotsuse järeldusega, mille kohaselt rikkus AS Skinest Rail käibemaksuseaduse § 24 lg 1 ja § 38 lg 1 sätteid. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-
  69. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 1 on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorra number. Riigikohtu seisukoha järgi on tulumaksuarvestuse põhinõue see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-52-03, p 13). Kohus on seisukohal, et fiktiivsete arvetega ei ole võimalik tõendada majandustehingute toimumist dokumentidel näidatud müüjatega ning eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks ka kulutuste tegemise seotust ettevõtlusega. Seega olukorras, kus leiab kinnitust kaebuse esitaja osalemine käibemaksupettuses või kohus leiab, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid vastava põhjendatud kahtluse tekkimiseks on piisavad ning kaebuse esitaja ei suuda vastavaid kahtlusi kohtumenetluses kummutada, on seadustega kooskõlas kaebuse esitajale ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu määramine. 12 Kaebuse rahuldamata jätmine
  70. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.