lg 4 ja § 50 lg 2 ning Euroopa Kohtu praktikale tuginedes leidis kaebaja, et kuna hankijal pole pakkumuse kriteeriumide valimisel keelatud arvesse võtta just tema seisukohast olulisi kriteeriume, võis majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel anda punkte muuhulgas ka Ida-Virumaal kehtiva kollektiivlepingu eest.
p 3, § 39 lg 5 ja § 41 lg 1 p 3 ja 5 ning leidis, et tegemist oli lubamatu kriteeriumiga, mis lisaks ei saanud ka soovitud tulemuse saavutamist tagada. KOHTU PÕHJENDUSED 5. AS SEBE on vaidlustanud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse, millega tunnistati
lg 1 ja 2 tuginedes kehtetuks hankija otsustused tema edukaks pakkujaks tunnistamise kohta. Nimetatud paragrahvi esimeses lõikes kehtestatu kohaselt peab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi hinnates arvestama ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud hindamise kriteeriume. Sama paragrahvi teine lõige kohustab majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel sõlmitava hankelepingu korral hindama pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule ja tunnistama põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse. Ida-Viru Maavalitsus on maakonna bussiliinide avaliku bussiliiniveo hankedokumentide punktis 14.1 määratlenud, et soovib välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust.
lg 4 näeb ette, et üheks hankija poolt sellisel juhul nimetatavaks hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavaks pakkumuste hindamise kriteeriumiks võib 2 muude hulgas olla ka kvaliteet. Selles sättes on nimetatud üksnes valdkonnad, millistesse kuuluvad kriteeriumid võivad eelkõige arvesse tulla ega ole ära toodud võimalike kriteeriumite konkreetset loetelu. Ida-Viru Maavalitsus on oma hankedokumentide punktis 13.2 (VAKO toimiku leht 91) määratlenud kehtiva kollektiivlepingu olemasolu ühe asjaoluna, mille alusel ta pakkumusi ja nende osatähtsust hinnata soovib ning selgitanud punktis 14.5.2 ühistranspordiseaduse § 9 lg 3 ja kollektiivlepingu § 11 lg 3 tuginedes, et kriteerium lähtub vajadusest tagada sõitjatele kvaliteetne järjepidav ühistransporditeenus. Esimesena nimetatud seadusesäte selgitab avaliku teenindamise kohustuse mõistet kehtestades, et selle üheks osaks on vedaja kohustus osutada kvaliteetset järjepidevat ühistransporditeenust, teine aga paneb töörahu tagamise eesmärgil kollektiivlepingu pooltele kohustuse täita kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ja mitte kuulutada välja streiki või töösulgu. Niisuguse hindamise kriteeriumi kehtestamisel ei ole maavalitsus küll täpsustanud, mida täpselt ta ettevõttes kehtiva kollektiivlepingu all silmas peab, kuid kuna vaidlusaluse riigihanke eesmärgiks on Ida-Viru maakonna avaliku bussiliiniveo korraldamine, sai kehtivaks lepinguks olla vaid kollektiivleping, milline hõlmab ka selles maakonnas tegutsemist.
lg 1 ja 2 näevad hankemenetluses osalevale või sellest huvitatud isikule ette õiguse küsida hankedokumentide kohta selgitusi või täiendavat teavet ning hankija kohustuse see teave ka esitada. Kohtule esitatud vaietest ja dokumentaalsetest dokumentidest ei nähtu, et AS Harjumaa Liinid või keegi teine oleks vastavat teavet soovinud või seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud hankedokumentide seda osa, mis näeb ette pakkumuste hindamise kollektiivlepingu olemasolu alusel. Ehkki pakkumuse esitamise hetkel kehtiv kollektiivleping ei taga töörahu kogu hankelepingu kestel, oli vaieldamatult tegemist tulevase hankelepingu esemega seotud kriteeriumiga, mille alusel ei pidanudki hindama pakkumuste otsest soodsust, kuid sai mingis osas hinnata pakutava teenuse kvaliteeti ja omadusi ning teha seega kindlaks pakkumuste üldisest majanduslikust soodsusest tulenev paremusjärjestust. AS Harjumaa Liinid on olemas kollektiivleping küll (VAKO toimiku lehed 43-45), kuid selle punktis 1 kehtestatu kohaselt reguleerib leping Harjumaa osakonna ettevõttes töötavate ametiühingu liikmete tööalaseid ja sotsiaalsuhteid. Seda, et see kollektiivleping kehtib ainult töötamisel Harju osakonnas ega kehti töötamisele Ida-Virumaal, kinnitavad vastuskirjades Ida-Viru maavanemale ka Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing (tl 71) ning Autoettevõtete Liit (tl 72-73). 6. 27.02.2012 on Ida-Viru Maavalitsus ja AS SEBE sõlminud Ida-Virumaa I liinigrupi bussiveo avaliku teenindamise lepingu (tl 82-87).
lg 4’ tulenevalt tähtaegse kohtusse pöördumise korral vaidlustuskomisjoni otsus ei jõustu ja halduskohtumenetluse seaduse § 267 lg 3 ja 4 kohaselt ei saa kohus tühistada kehtivat halduslepingut ega selle aluseks olevat haldusakti. Seega oleks võimatu AS Harjumaa Liinid vaidlustustust rahuldada ja juba sõlmitud hankelepingut olematuks muuta isegi juhul, kui asuda kollektiivlepingu olemasolu kohta hankedokumentides kehtestatud hindamise kriteeriumi suhtes riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.02.2012 otsuse nr 11-12/127796 punktides 16 ja 17 otsustatuga samale seisukohale. Käesolevas asjas omab olulist tähendust veel ka asjaolu, et 09.02.2012 koostatud otsusega nr 9-12/127796 (tl 30-34) tunnistas Riigihangete vaidlustuskomisjon kehtetuks Ida-Viru maavanema 03.01.2012 korralduse nr 1-1/1 (VAKO toimiku lehed 49-51) punkt 1.4 osas, millega kvalifitseeriti AS Harjumaa Liinid I liinigrupis. Nimetatud äriühing on selle otsuse küll vaidlustanud ja vastav kaebus on 17.02.2012 kohtumääruse jõustumise järgselt saadetud menetlemiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (tl 66-67), kuid halduskohtumenetluse seaduse eelnevalt juba nimetatud § 267 lg 3 ja 4 sätestatu ei võimalda kaebajal enam saavutada seda, et hankija sõlmib hankelepingu temaga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.