Obsah (13)
§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 165§ 174§ 176§ 1741§ 1392-11-21091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17.jaanuaril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene
§ 142
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja P. K. isiklikult kättetoimetatud 18.novembril 2011 ( tl 49) ning kostja Merle Lillole kättetoimetatud
§ 322lg 1 sätestatud korras 17.augustil 2011 (tl 46).
Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2
(4)- Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 26.04.2006 laenuleping nr L060013776, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 37 092 eurot tagastamise lõpptähtajaga 15.03.
- Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustusid kostjad vastavalt lepingu p 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 6 kuu euribor + 0,75% aastas. Laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust kostjad alates 25.10.2007.a nõuetekohaselt täitnud ei ole ja seisuga 04.05.2011.a on kostjate poolt lepingujärgseks tasumata laenusummaks 34 530.83 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 1 492,04 eurot. Lepingu punkti 4.1 ja 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 04.05.2011.a on kostjate lepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 9 382,91 eurot. Lepingu täitmise tagatiseks on seatud hüpoteegid kinnistule asukohaga Kreutzwaldi 47, Võru. Lepingu p-de 15.4.1 ja 15.4.4 kohaselt on kostjad kohustatud tasuma hagejale lepingu täitmise tagatise kindlustamise kulud. Hageja on lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 575, 49 eurot. Kostjad, vaatamata hageja hoiatusele leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Neil asjaoludel esitas AS SEB Pank VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 108 lg 1; 94 lg 1; 65 lg 1 alusel hagi välja mõista kostjatelt P. K. ja M. L. solidaarselt hageja kasuks laenulepingust nr L060013776 tulenev võlgnevus summas 45 981,27 eurot, mis koosneb 34 530,83 euro suurusest laenu põhiosa võlgnevusest, 1 492,04 euro suurusest intressivõlgnevusest, 9 382,91 euro suurusest sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevusest ja 575, 49 euro suurusest leppetrahvist tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest ning viivis hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 8% põhivõlgnevuselt aastas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenulepingu, tabeli laenulepingu viiviste arvestuse kohta ja kostjatele saadetud teatisest laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ( tl 8-20). Vastavalt VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tulenevalt
§ 367
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.
Neil asjaoludel kuulub hagi
§ 407lg 1 3
(4)kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 45 981, 27 eurot ning viivis 8 % aastas tasumata põhinõudelt, so 34 530, 83 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, so 05.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures sissenõutavaks muutunud viivis, so 9 382,91 eurot koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD 4.
§ 162
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt
§ 165
lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
§ 174
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
§ 176
lg 4 kohaselt ei kohaldata
§ 176
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§ 1741sätestatud korras.
Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 515, 15 eurot (tl 7).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
§ 139
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades
§ 174
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 3 515, 14 eurot. Kohtunik: 4
(4)