KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-390 Haldusasi OÜ Business Technologies kae

§ 180, 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD OTSUS 1. OÜ Business Technologies oli 2011. aastal kantud Eesti Töötukassa poolt peetavasse isikustatud koolituskaardi koolitusteenuse pakkujate nimekirja. Eesti Töötukassa teatas OÜ-le Business Technologies 30. novembri 2011 kirjas koolituskaardi koostöö lõpetamisest koostöö mittelaabumise tõttu (tl. 38 pöördel), heites OÜ-le Business Technologies ette, et viimane on järjepidevalt süüdistanud töötukassat ja selle töötajaid soovimatuses koostööd teha ja teiste koolitajate eelistamises, samuti selles, et töötukassa ei soovi töötuid OÜ Business Technologies korraldatavatele koolitustele suunata, aga ka selles, et nende koolitustele suunatud töötud on koolituste jaoks ebasobivad ning rikuvad OÜ Business Technologies mainet. Samuti tõi Eesti Töötukassa eelnimetatud kirjas välja, et OÜ Business Technologies on avaldanud töötute isikuandmeid kolmandale isikule ning töötukassale on saanud teatavaks 1 info, et pärast seda, kui töötu on otsustanud osaleda mõne teise koolitaja koolitusel, on OÜ Business Technologies jäänud talle helistama või kirjutama, seades kahtluse alla nii teiste koolitajate kui töötukassa pädevuse. 2. 2. detsembril 2011 kuulutas Eesti Töötukassa välja avaliku kvalifitseerimiskonkursi koolituskaardi koolitajate leidmiseks 2012. aastaks. Avalduse kvalifitseerimiskonkursil osalemiseks esitas ka OÜ Business Technologies. Eesti Töötukassa juhatuse 24. jaanuari 2012 otsusega nr 16 (tl. 27) jäeti OÜ Business Technologies kvalifitseerimata, kuna varasemal koolituskaardi perioodil ei ole töötukassa ja Business Technologies OÜ koostöö laabunud ja esinevad mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Business Technologies esitas 23. veebruaril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Eesti Töötukassa juhatuse 24. jaanuari 2012 otsuse nr 16 tühistamist, leides, et otsus ei ole piisavalt põhjendatud, selge ega üheselt mõistetav, kuivõrd selles viidatakse küll asjaolule, et OÜ Business Technologies ei vasta koolitajate kvalifitseerimistingimustele, ent ei nähtu, millisele konkreetsele kvalifitseerimistingimusele ta ei vasta. Kaebaja toob oma täiendavas seisukohas (tl. 110) välja, et ei saanud kunagi 2011. aasta koolituskaardi programmi koostöötingimusi kätte, sest töötukassa saatis selle valele aadressile ning sellest on kaebaja töötukassat ka korduvalt teavitanud. 4. Samuti heidab kaebaja vastustajale ette, et see ei võimaldanud tal kvalifitseerimistingimustega tutvuda ning need ei olnud avaldatud Eesti Töötukassa veebilehel. Siinkohal märgib kaebaja, et saatis 31. detsembril 2011 vastustajale järelepärimise, paludes saata talle mainitud tingimused, millele vastustaja vastas 10. jaanuari 2012 e-kirjas, et koolituskaardi põhimõtted ei ole muutunud ja neid on Business Technologies OÜ-le korduvalt selgitatud. Kaebaja rõhutab, et ta ei soovinud mitte koolituskaardi põhimõtteid, vaid konkursi kvalifitseerimistingimusi. 5. Kaebaja leiab, et otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamisnõuetele, väide varasema koostöö mittelaabumise kohta on ebamäärane ja ei anna põhjust taotluse rahuldamata jätmiseks, samas ei selgu ka see, mis on need mõjuvad põhjused, millele otsuses viidatakse. Kaebaja möönab, et tema ja töötukassa vahel on esinenud lahkarvamusi, mis tekkisid aga töötukassa süül, kes süüdistas OÜ-d Business Technologies selles, et viimane korraldab vaid venekeelseid koolitusi. Kaebaja selgitab samuti, et tal tekkiski kahtlus, et töötukassa suunab töötuid teiste koolitajate juurde ning see tekkis tal, kuna töötud ise väitsid kaebajale, et töötukassa töötajad ise soovitavad mitte pöörduda Business Technologies OÜ poole. Samas märgib kaebaja, et selliste kaebuste ja etteheidete tegemine ei ole keelatud, sest kaebaja soovis kaitsta oma huve ja õigusi. Kaebaja märgib, et kui tema mittekvalifitseerimise tegelik põhjus oli selles, et ta ei paku eestikeelseid koolitusi, oleks tulnud see otsuses ka välja tuua. VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Eesti Töötukassa peab OÜ Business Technologies kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib, et vaidlusaluses otsuses on kaebaja kvalifitseerimata jätmise põhjus selgelt välja toodud ning selgitab, et selline otsus tehti kvalifitseerimiskonkursi tingimuste alusel. Vastustaja märgib, et kuigi juhatuse otsuses ei ole pikemalt selgitatud varasemat koostöö mittelaabumist, on nimetatud asjaolud kaebuse esitajale teada ning kaebuse esitaja enda poolt tekitatud. Vastustaja hinnangul näitab seda, et kaebaja on isegi aru saanud kvalifitseerimata jätmise põhjusest, see, et kaebaja on seda põhjust korranud kaebuse punktis 2.2. 2 7. Vastustaja selgitab, et lõpetas kaebajaga 2011. aasta koolituskaardi koostöö 30. novembril 2011 ning kaebaja ei ole koostöö lõpetamist kohtus vaidlustanud. Vastustaja selgitab, et kaebaja on nii enne koostöö lõpetamist kui ka peale seda süüdistanud töötukassat alusetult korduvalt ebakompetentsuses ja korruptsioonis, olles leidnud, et töötukassa eesmärk on kaebaja majandushuvide kahjustamine ning et töötukassa on tahtlikult suunanud kaebuse esitaja juurde koolitustele ebastabiilseid töötuid, eesmärgiga kahjustada kaebuse esitaja mainet. Seejuures toob vastustaja välja, et kaebaja ei ole oma süüdistusi millegagi tõendanud. Vastustaja hinnangul on kaebaja käitumine pärast 2011. aasta koostöö lõpetamist kinnitanud, et edaspidine koostöö on võimatu. Vastustaja on seisukohal, et ei ole võimalik jätkata koostööd isikuga, kes ei ole ise koostööks valmis. 8. Vääraks peab vastustaja väidet, et konkursi kvalifitseerimistingimused ei olnud avaldatud töötukassa veebilehel, kuivõrd just seal need avaldati ning seal on need uudiste arhiivis senini kättesaadavad. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja ei ole talle 31. detsembril 2011 saatnud järelepärimist palvega saata 2012. aasta koolituskaardi konkursi tingimused, küll aga palus ta 30. detsembri 2011 e-kirjaga saata 2011. aasta koolituskaardi koostöökorralduse, millele töötukassa vastas samal päeval. Vastustaja ei nõustu viimaks kaebaja seisukohaga, nagu oleks töötukassa talle ette heitnud venekeelsete koolituste korraldamist ning selgitab, et töötukassa ei ole kunagi teinud ühelegi koolitajale etteheiteid selles osas, milliseid koolitusi korraldatakse ega teinud ettekirjutusi, milliseid koolitusi peaks korraldatama. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Business Technologies kaebus tuleb rahuldada ning Eesti Töötukassa 24. jaanuari 2012 otsuse nr 16 punkti 4 alapunkt 14 tühistada. Muus osas juhatuse otsus kaebaja õigusi ei puuduta, ent kaebusest ei nähtu, et kaebaja tegelikult oleks soovinud seda otsust vaidlusta muus osas. Kohtu hinnangul on vaidlusalusel otsusel ilmsed põhjendamispuudused, mille kõrvaldamine ei ole otsuse diskretsioonilisest iseloomust tulenevalt pärast otsuse tegemist, sh. kohtumenetluses võimalik. 10. Vaidlusalune otsus on tehtud Eesti Töötukassa poolt koolituskaardi koolitajate leidmiseks välja kuulutatud kvalifitseerimiskonkursi raames. Arusaadavalt on sellise konkursi väljakuulutamise ja läbiviimise õiguslikuks aluseks tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 41 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 170 Tööhõiveprogramm 2012-2013 § 17 lg 1, millest tuleneb, et tööturukoolitust võib osutada koolituskaardi alusel ning koolituskaardi alusel valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse Eesti Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavatest koolitustest. Eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määrus ega ka tööturuteenuste ja –toetuste seadus ei reguleeri täpsemalt Eesti Töötukassa poolt kvalifitseeritud koolitajate nimekirja koostamise või isikute sellesse kandmise ja sealt väljaarvamise korda. Eesti Töötukassa on töötuskindlustuse seaduse § 1 lõikega 2 kohaselt loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis täidab töötuskindlustuse seadusest, tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Eesti Töötukassa tegevus tööturuteenuste osutamise korraldamisel, sealhulgas kvalifitseeritud koolitajate nimekirja koostamisel, on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus, mille puhul tuleb Eesti Töötukassal lähtuda haldusõiguse üldpõhimõtetest. Kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kinnitamise näol on tegemist sisuliselt otsusega, mis puudutab teenuste tellimist avaliku raha eest, kuna see nimekiri piiritleb nende koolitusteenuseid pakkuvate isikute ringi, kellelt saavad töötud tellida tööturukoolitusi selliselt, et nende eest maksab Eesti Töötukassa. Sellise nimekirja koostamisega seotud kogu otsustusprotsess peab olema objektiivne, läbipaistev ja aus. See muuhulgas tähendab, et otsustuskriteeriumid ei või olla meelevaldsed ning isiku 3 nimekirja kandmine, iseäranis aga isiku sellesse kandmata jätmine (kvalifitseerimata jätmine) peab olema põhjendatud. 11. Haldusorgani üldine kohustus haldusakti põhjendada tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõikest 1, kus sätestatakse, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi 2. lõikes sätestatakse, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning 3. lõikest tuleneb, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlusaluse otsuse põhjendused on ilmselgelt puudulikud. Konkursi kvalifitseerimistingimuste (tl. 36) viimases (nummerdamata) lõigus on sätestatud, et töötukassal on õigus jätta koolitaja koostööpartneriks kvalifitseerimata, kui varasemal koolituskaardi perioodil ei ole töötukassa ja koolitaja koostöö laabunud ning

1. a)töötukassa on sel põhjusel varasema koostöö koolitajaga lõpetanud või
2. b)töötukassa ei ole varasemat koostööd lõpetanud, kuid esinevad mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks. Vaidlusalust otsust on Eesti Töötukassa juhatus põhjendanud aga järgmiselt: taotleja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, kuna varasemal koolituskaardi perioodil ei ole töötukassa ja koolitaja koostöö laabunud ning esinevad mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et eelneval koolituskaardi perioodil (st. 2011. aastal) oli Eesti Töötukassa OÜ-ga Business Technologies koostöö selle mittelaabumise tõttu lõpetanud (tl 38 pöördel), siis sai mittekvalifitseerimise aluseks olla kvalifitseerimistingimuste viimase lõigu punkt a. 12. Oluline on, et kvalifitseerimistingimustes ei ole varasemal perioodil töötukassa algatusel koostöö lõpetamine sätestatud pakkuja kvalifitseerimata jätmise vääramatu tingimusena, vaid töötukassa õigusena. Seega tuli töötukassal, ka olukorras, kus isikuga oli varasemal perioodil koostöö lõpetatud, tema kvalifitseerimist või mittekvalifitseerimise küsimust kaaluda. Käesoleval juhul ei nähtu vaidlusalusest otsusest mitte kuidagi, kas või milliseid asjaolusid Eesti Töötukassa juhatus OÜ Business Technologies kvalifitseerimata jätmise otsustamisel kontrollis, millise hinnangu neile andis ning miks leiti ka edaspidine koostöö selle isikuga on välistatud. Otsuses ei ole viidatud ka ühelegi teisele dokumendile, milles sellised põhjendused ja kaalutlused sisalduksid. Juhatus on küll oma otsuses märkinud, et koostöö mittejätkamiseks esinevad mõjuvad põhjused, ent jätnud märkimata, millised need põhjused on. Kaalutlusotsusele ei ole üldjuhul võimalik hiljem, sealhulgas otsuse õiguspärasuse üle toimuva kohtumenetluse kestel, põhjendusi lisada. Hiljem lisatud põhjendused võivad küll iseenesest tunduda asjakohased, ent seejuures pole võimalik kontrollida, kas või mil määral kaalutlusotsuse tegija tegelikult neist kaalutlusist otsuse tegemise ajal lähtus. Vaidlusalusest otsusest, kus viidatakse OÜ Business Technologies kvalifitseerimata jätmise põhjusena varasema koostöö mittelaabumisele ja mõjuvatele põhjustele, ei selgu, milliseid konkreetseid asjaolusid pidas Eesti Töötukassa juhatus sellisteks, mis edasise koostöö välistavad või mis on need mõjuvad põhjused, millele otsuses viidatakse. 13. Vaidlustatud otsuses ei ole seejuures viidatud isegi mitte neile põhjendustele, mis sisaldusid Eesti Töötukassa poolt 30. novembril 2011 kaebajale saadetud kirjas, kus teatati koostöö lõpetamisest. Ent üksnes sellele kirjale viitamine ei oleks vaidlusaluse otsuse tegemiseks olnud piisav, kuna kaalutlusõiguse nõuetekohaseks teostamiseks oleks haldusorgan pidanud kaaluma ühelt poolt enda huvi mitte teha koostööd isikuga, kellega varasem koostöö ei ole meelepärane olnud ning teiselt poolt isiku huvi kvalifitseeritud koolitajate nimekirjas olla ning koolituskaardi koolitusi edaspidi läbi viia. Kohus leiab, et olukorras, kus konkursi tulemusena ei valita välja palude huvitatute seast ühte või kindlat arvu isikud, vaid koostatakse nimekiri kvalifitseerimistingimustele vastavatest isikutest, saab isiku 4 kvalifitseerimata jätmist varasema koostöö mittelaabumise tõttu põhjendada eeskätt seeläbi, et ka uue konkursi esemeks oleval perioodil ei saa nõutava tulemuslikkuse ja kvaliteediga koostööle loota. Selliseid põhjendusi vaidlusalune otsus samuti ei sisalda. 14. Asjakohaseks ei saa pidada vastustaja väidet, et kaebaja ei ole kohtus vaidlustanud Eesti Töötukassa otsust 2011. aasta koolituskaardi perioodil koostöö lõpetada. Töötukassa algatusel koostöö lõpetamine varasemal perioodil ei olnud 2012. aasta nimekirja koostamisel isiku kvalifitseerimata jätmise vääramatuks tingimuseks, vaid üksnes asjaoluks, mille esinemisel võis isiku kvalifitseerimata jätmist kaaluda. 2011. aastal tehtud koostöö lõpetamise otsuse mittevaidlustamiseks võis kaebajal olla erinevaid põhjusi, muuhulgas näiteks see, et koolituskaardi periood oli niigi lõppemas vms. Asjaolust, et kaebaja 2011. aastal koostöö lõpetamist kohtus ei vaidlustanud, ei vähendanud kuidagi töötukassa juhatuse kohustust vaidlusalust otsust põhjendada, selle tegemise seisukohast olulised asjaolud välja selgitada ning asjakohastest kaalutlustest lähtuda. 15. Kuigi juba eeltoodud põhjenduspuuduste tõttu tuleb Eesti Töötukassa juhatuse 24. jaanuari 2012 otsus kaebajat puudutavas osas tühistada, märgib kohus täiendavalt, et Eesti Töötukassa näib olevat andnud mõistele koostöö mittelaabumine põhjendamatult avara tähenduse. Nagu eelpool märgitud, peab sarnaste konkursside korraldamine ja otsustusprotsess olema aus, objektiivne ja läbipaistev. Konkursil osalejate kvalifitseerimistingimused ei tohi olla meelevaldsed ning sätestatud tingimusi tuleb tõlgendada kooskõlas konkursi eesmärgiga. Koolituskaardi 2011. aasta koostööpõhimõtete (tl. 17) kohaselt seisneb Eesti Töötukassa ning kvalifitseeritud koolitaja koostöö kokkuvõtvalt järgnevas: töötukassa konsultandi ja töötu koostöös selgitatakse välja töötu koolitusvajadus, seejärel valib töötu Eesti Töötukassa nimekirja kantud koolitajate poolt pakutavate koolituste hulgast endale meelepärase, ent koolitusvajadusele vastava koolituse ning registreerib end sellele koolitusele; koolitaja teavitab töötukassat töötu koolitusele registreerimisest ning kui koolitus, millele töötu registreeris, vastab tema koolitusvajadusele, saadab töötukassa koolitajale koolituse eest tasumise kinnituse; koolitaja peab osavõtugraafikut (arvestust töötu koolitusel osalemise kohta) ning esitab selle ettenähtud ajal töötukassale, teavitab töötukassat, kui koolitusele registreerunud töötu on puudunud kolm päeva järjest, teavitab töötukassat koolituse toimumise kuupäevade muutmisest; töötukassal on õigus koolituse korraldusega tutvuda ning teostada kohapealset kontrolli; koolitaja esitab töötukassale kindlaksmääratud sisuga arved ning töötukassa tasub need. 16. Kohus leiab, et koolitaja ja Eesti Töötukassa koostöö mittelaabumisest saaks rääkida eeskätt siis, kui koolitaja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt või õigel ajal või takistab töötukassal oma õiguste realiseerimist. Koostöö mittelaabumiseks ei saa kohtu hinnangul sellises kontekstis pidada töötukassa tõdemust, et konkreetse koolitajaga suhtlemine ja asjaajamine on tüütu või et koolitaja teeb töötukassale etteheiteid, mida viimane omaks ei võta. Mistahes koostöösuhetes võivad pooltevahelised suhtlusprobleemid kahtlemata tuua kaasa koostöö mittelaabumise, ent see peaks väljenduma selles, et koostöö eesmärke ei saavutata või nõuab nende saavutamine ühelt poolelt põhjendamatult palju pingutusi. 17. Asjas esitatud kirjavahetuse pinnalt tuleb möönda, et OÜ Business Technologies esindaja on oma kirjades Eesti Töötukassa ametnikele väljendanud ennast agressiivselt, ähvardavas toonis ning mõnikord ebaviisakalt. Kohus nõustub põhimõtteliselt ka vastustaja seisukohaga, et tööturukoolituse pakkuja poolt ei saa aktsepteeritavaks pidada negatiivset suhtumist tema koolitustele registreerunud töötutesse, sealhulgas neisse, kelle võimekuses koolitus tulemuslikult läbida ta kahtleb (tl. 44). Seisukoht, et töötukassa ei tohiks tähelepanu pöörata töötute esitatud kaebustele (tl. 46), on küündimatu. Töötukassa ülesanne tööturukoolituste osutamise korraldamisel peabki seisnema nende koolituste nõuetekohasuse üle järelevalve 5 teostamises ning koolituse eest tasujana on loomulik, et töötukassa reageerib koolitusele registreerinud töötute kaebustele ja märkustele ning nõuab koolitajalt vajadusel asjaolude kohta selgitusi. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kaebaja ei ole päris täpselt aru saanud koolituskaardi koolituste korraldamise põhimõtetest, eelkõige sellest, et töötukassa ei saada ühtegi töötut konkreetselt ühelegi koolitusele. Kindlasti ei ole töötukassa kuidagi vastutav selle eest, kuidas koolitusel registreerunud töötud ennast koolitusel ülal peavad või käituvad või kas nad koolitusest tegelikult huvitatud on. Eelnev ei pruugi aga olla piisav selleks, et lugeda koostöö mittelaabunuks, veel vähem selleks, et keelduda isiku kvalifitseerimisest tulevastel perioodidel. Isiku kvalifitseerimata jätmine on konkreetses avalik-õigusliku iseloomuga suhtes koolitaja jaoks negatiivseim võimalik järelm. Juhul kui töötukassal ja koolitajal on omavahel mingisuguseid probleeme, tuleks neid üritada lahendada läbirääkimiste teel, selgituste jagamisega vms, ent koostöö lõpetamise või uuel perioodil isiku kvalifitseerimata jätmise otsustamisel tuleb põhjendada, kuidas need erimeelsused reaalset koostööd (vastastikkuse õiguste ja kohustuste täitmist, eesmärkide saavutamist) raskendavad või selle võimatuks muudavad. Põhjendades seega isiku mittekvalifitseerimist varasema koostöö mittelaabumise tõttu, tuleb põhjendada seda, miks leiab töötukassa, et on koostöö eesmärkide saavutamine on võimatu või raskendatud ning millised on need asjaolud, mis koostöö võimatuks või raskeks muudavad ja millised on need konkreetsed selle koostöö sisuks olevad õigused ja kohustused, mille realiseerimist need asjaolud takistavad. Kvalifitseerimistingimustes kasutatud sõnastust „koostöö ei ole laabunud“ ei saa tõlgendada sedavõrd avaralt nagu näiteks sarnast sõnastust kasutavate normide puhul, mis reguleerivad ministeeriumi kantsleri, abiministri või maavanema teenistusest vabastamisest koostöö mittelaabumise tõttu (avaliku teenistuse seaduse § 1131- 1133). Viimatinimetatud normide kohaldamine sõltub poliitilisest usaldussuhtest kantsleri, abiministri või maavanema ja ministri vahel ning see ei eelda, et kantsler, abiminister või maavanem oleks toime pannud mõne distsiplinaarsüüteo või juhtimisvea ning ministri hinnang, et koostöö ei laabu, et ei olegi põhimõtteliselt vaidlustatav (vt. Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-09-2742). Käesoleva vaidluse sisuks olevas olukorras sarnaselt mõistet koostöö mittelaabumine tõlgendada ei saa. 18. Käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega tegelikult ka töötukassa 30. novembri 2011 kirjast nr 7-4/17990 ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et OÜ Business Technologies ei saa oma ülesannetega koolituskaardi koolituste läbiviimisel nõuetekohaselt hakkama või oleks kuidagi takistanud töötukassal koolituste kontrollimist. Kui selliseid asjaolusid esineb, võib see olla üheks argumendiks jätta isik konkursil kvalifitseerimata, ent need asjaolud ning neile antud hinnang peavad otsusest nähtuma. 19.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lõikes 1 sätestatakse, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool kohtu määratud tähtaja jooksul, st 27. aprilliks 2012 (vt. 23. märtsi 2012 kohtumääruse p. 2, tl. 91) esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 6