sätestab, et Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p 4.1. järgi on üürnikul kohustus tasuda üüri 2500 krooni kuus. Üürilepingu p 4.4 sätestab, et üürnik on kohustatud maksma kommunaalkulud (haldus hooldustasu, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, keskküte, üldelekter, elekter, prügivedu) XXXkorteriühistule üks kord kuus arvele märgitud tähtajaks. Maksud loetakse tasutuks alates selle laekumisest vastava asutuse arvelduskontole. Pooled ei ole ühel meelel lepingu p 4.4 sätestatu asjus, seetõttu tuleb lepingut tõlgendada
Üürlepingus (p 4.1. ja 4.2.) ei ole pooled kokku leppinud üüriarvete esitamises vaid üksnes üüris suuruses, maksmise kuupäevas ja viisis. Kostja on üüri ka sel viisil st ilma üürileandja poolt arvet esitamata maksnud. Kohtu arvates ei saa seetõttu lepingu p 4.4 nimetatud arvet pidada üürileandja poolt esitatavaks üüri- ja kõrvalkulude arveks. On üldiselt teada, et korteriühistu eesmärgiks on elamu majandamine sh ka arvestuse pidamine ühistu liikmetele vahendatud teenuste kasutamise eest ja arvete esitamine. Lepingu p 4.4 on mainitud korteriühistu poolt vahendatud ja osutatud teenuste loetelu. Üldterminina on märgitud kommunaalkulud, mida on sulgudes lahti seletatud. Tasu saajana on märgitud korteriühistu. Kohus asub seisukohale mõistlik inimene pidi aru saama, et üürnikul on kohustus tasuda korteriühistu poolt koostatud ja esitatud arvete alusel kõik arvetel märgitud kulutused. Kostja vastuväited selle kohta, et tal puudus teatud kommunaalkulude tasumise kohustus, näiteks prügikasti rendi tasu maksmise kohustus, on kohatud. Lepingu p 4.4 mainib kommunaalmakseid, mis tähendab eluruumi kasutamisega seotud makseid. Prügi äravedu ei ole korraldatud prügiveo puhul, mis on Eesti seaduse alusel kohustuslik, muul moel võimalik, kui eelneva prügi kogumisega vastavasse konteinerisse. Tasu jäätmekäitluse eest sisaldab endas nii jäätmete ladustamise tasu, saastetasu kui ka prügi käitlemise ja äraveo tasu.
lg 2 sätestatud õigus nõuda arvete aluseks olevaid dokumente, ei vabasta kostjat üüri tasumisest aga viivise tasumise kohustusest. Kostja tunnistab oma 29.12.2010 vastuses kohtule, et hageja on üürikomisjoni otsuse täitnud ja esitanud kõrvalkulude alusdokumendid. Hageja on üürilepingu 15.02.2010 avaldusega üles öelnud. Üürikomisjon on oma 20.05.2010 otsusega üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise osas jätnud kostja avalduse rahuldamata. Üürilepingu ülesütlemise avaldus vastab
Avalduses on märgitud ära üüritud asi, üürilepingu lõppemise aeg ja ülesütlemise põhjusena välja toodud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus. KÜ XXX koostatud arvetest nähtub, et kostja kõrvalkulude võlgnevus on hagi esitamise seisuga 13 221,50 krooni. Ülesütlemisavalduse esitamise aja seisuga oli see kolme kuu üürist suurem. Järelikult on üürilepingu ülesütlemine kehtiv. Kostja on esitanud hagejale 20.04.2010 avalduse üürilepingu täitmise nõudes. Kohus leiab, et üürileping oli hageja 15.02.2010 ülesütlemisavaldusega lõppenud ja seetõttu ei saanud kostja nõuda hagejalt ka pärast lepingu lõppemist selle täitmist või kasutada muid kujundusõiguseid või õiguskaitsevahendeid nagu näiteks hinna alandamine.
sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma ka kõrvalkulusid, kui see on üürilepingus üürist eraldi kokku lepitud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb
Kostja on viivituses olnud ka üüri tasumisega järgmiselt: Kohustus Sissenõutavaks muutumise aeg/täitmise aeg Viivitatud arv päevade Viivise suurus Pooled on üürilepingus (p 4.6.) kokku leppinud viivise suuruseks 0,2 % tasumata makselt päevas.
MS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb esitada TsMS § 174 lg 1 järgi kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.