3-12-269/14

3-12-269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-269 Haldusasi D.P’i kaebus Viru Vangla Käskkirja nr. 6-3/2293-D õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja D.P vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. mai 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta D.P´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. 14.10.2011 käskkirjaga nr. 6-2/1272-T määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks, E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks alates 17.10.2011 kuni 16.01.
4. 1.2 14.12.2011 anti kaebajale korraldus asuda tööle, kuid kaebaja keeldus tööle asumisest. 1.3 22.12.2011 määrati kaebajale käskkirjaga nr. 6.-3/2293-D vanglaametniku korralduse eiramise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks. 1.
5. 28.12.2011 esitas kaebaja vastustajale vaide 22.12.2011 käskkirja nr 6.-3/2293-D kehtetuks tunnistamiseks, kuid 25.01.2012 jättis vastustaja vaide rahuldamata. 1 3-12-269 1.5 08.02.2012 laekus kohtusse D. P kaebus Viru Vangla 22.12.2011 käskkirja nr. 6.-3/2293D tühistamiseks ning 23.03.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 1.6 27.04.2012 pöördus kaebaja kohtusse taotlusega, milles taotles kaebuses esitatud nõude muutmist. Taotluse kohaselt seoses 06.05.2012 toimunud tema vabanemisega vanglast, soovib ta varem esitatud nõuet muuta ning taotleb Viru Vangla 22.12.2011 käskkirja nr. 6-3/2293-D õigusvastaseks tunnistamist. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajal hiljem esitada vanglale kahjunõude. 1.
6. 14.05.2012 rahuldas kohus D. P taotluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja väidab, et tööle määramisel ei olnud tal läbitud tervisekontroll ning tööle määramise käskkirjal puudub arsti nõusolek, mistõttu on tööle määramise käskkiri kehtetu algusest peale. 2.1 Kaebaja leiab, et kuna ta viibis korralduse andmise hetkel kartseris, puudus tal Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 täitmise kohustus. Samuti olid kaebajal terviseprobleemid, millest väidetavalt oli vastustaja teadlik. Kaebaja möönab, et kuna ta tervislik seisund ei olnud õigel ajal tuvastatud, on tööle määramise käskkiri õigusvastane ning seetõttu vastab valvuri korraldus asuda tööle tühise haldusakti tunnustele. 2.2 Kaebaja seisukohalt olukorras, kus Eesti Vabariik on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konvetsiooniga ühinenud, ei saa vastustaja loobuda Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmisest. 2.3 Kaebaja taotleb Viru Vangla 22.12.2011 käskkirja nr. 6-3/2293-D õigusvastaseks tunnistamist. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajal hiljem esitada vastustajale kahjunõude.
8. Vastustaja vaidleb kaebuse üle. Vastustaja teatel ei ole kaebaja vaidemenetluses nõudnud käskkirja nr. 6-3/2293-D kehtetuks tunnistamist tervislikel põhjusel, vaid viitas 05.12.2011 Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-41-
9. 21.12.2011 tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli, kuid vastuväiteid ta pole esitanud. Kaebaja ei vaidlustanud tööle määramise käskkirja nr. 6-2/1272-T, seega see on kehtiv. Korraldus asuda tööle anti kehtiva käskkirja alusel, mis oli täitmiseks kohustuslik. 3.1 Vastustaja väidab, et kaebaja võis teoreetiliselt keelduda töötamast sellisel juhul, kui ta oleks õigustatult tajunud, et korraldust täites seab ta ohtu enda elu ja tervise, kuid vastustaja kinnitusel ei olnud kaebajal mingisugust põhjust niimoodi arvata ning seesuguse põhjuse olemasolu ta ise ei väitnud. 3.2 Vastustaja seletusel sai ta kaebaja tööle määramisel arsti heakskiidu 12.10.2011 elektroonilise registri „E- kontakt“ kaudu. Samuti märkis 15.12.2011 meditsiiniosakonna juhataja K. Ird E-kontakti, et tervisekaardi andmetel võib kaebaja töötada. 3.3 Vastustaja kinnitab, et korraldus, asuda osakonda koristama, anti kaebajale kartseris viibimise ajal. Vastustaja väitel, kui korraldus, asuda tööle, oli õigusvastane, siis pidanuks kaebaja sellele alluma. Samuti ei vasta nimetatud korraldus ühelegi Haldusmenetluse seaduse 2 3-12-269 (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnusele, mistõttu ei olnud tegemist ilmselgelt tühise korraldusega. 3.4 Vastustaja leiab, et Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr. 3-3-1-41-11 p-s 26 avaldatud seisukoht (kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust), ei lükka ümber vangla tahte kohaselt kohustada kinnipeetavat viibima väljaspool kartserikambrit. Vastutaja on seisukohal, et nimetatud otsuse p-s 26 märgitud järeldus annab tunnistust sellest, et Riigikohus on käsitlenud töötamist vanglas kinnipeetavale tehtud soodustusena. Viru Vangla E7 ja E8 kinnipeetavate, sh kinnipeetava negatiivset suhtumist majandustöödesse arvestades, ei saa vastustaja seisukohalt majandustöödele määramisest puhul rääkida kui kinnipeetavale tehtavast soodustusest, vaid määratud kohustusest. Vastustaja viitab ka õiguskantsleri 12.12.2011 seisukohale nr. 74/110869/1106120, milles on märgitud, et vangistusõigus käsitleb väljaspool vanglat töötamist soodustusena ning töötamiseks annab vangla üksnes loa, kuid ei ole üheks lepingu pooleks. Majandustööle määratakse kinnipeetav õiguslikult vangla poolt antava haldusaktiga, mis on kinnipeetava jaoks kohustus, milleks tema nõusolekut vaja ei ole. 3.5 Vastustaja väidab, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid ning palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Vastavalt VangS § 37 lg-le 1, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. 14.10.2011 käskkirjaga nr. 6-2/1272 määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks, E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks alates 17.10.2011 kuni 16.01.
12. Kaebaja väitel ei olnud tööle määramise käskkiri arstiga kooskõlastatud ning ta ei saanud tervislikel põhjusel asuda tööle.
13. Kooskõlas VangS § 37 lg-ga 3 kinnipeetava võimelisust tööd teha teeb kindlaks arst. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra § 5 lg 2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. 6.1 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et 10.10.2011 E- kontakt´i kaudu pöördus valvur A. Kakku meditsiini-, üld-, julgeoleku,- osakondade poole sooviga saada kooskõlastus kaebaja tööle määramisel E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. 12.10.2011 teatas meditsiini osakonna töötaja J. Kogan, et kaebaja võib töötada. Samuti selgus, et järgmisel päeval, pärast vanglaametniku korralduse eiramist, kinnitas meditsiiniosakonna töötaja K. Ird, et kaebaja on võimeline töötama(t.lk 39). Sellest tulenevalt ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et enne tööle määramise käskkirja kehtestamist ei olnud vastustajal arsti nõusolekut ning ta ei saanud tööd teha tervislikel põhjustel. Vastustaja teatas kohtule , et kaebaja pole vaidlustanud tööle määramise käskkirja. Seega, võttes arvesse, et tööle määramise käskkiri jäi kaebaja poolt vaidlustamata ning seda, et kaebaja tervise seisundi poolest oli võimeline töötama, on Viru Vangla käskkiri nr. 6-2/1272-T kehtiv haldusakt.
14. Kaebaja kinnitusel ei ole ta kohustatud kartseris viibimise ajal töötama. 3 3-12-269 7.1 Alates 25.11.2011 kuni 25.12.2011 kandis kaebaja distsiplinaarkaristust kartseris. Kartseris viibimise ajal sai ta 14.12.2011 vanglaametniku poolt korralduse asuda tööle, kuid eiras korralduse täitmist. Korraldusele allumata jätmise tõttu alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust. 7.2 Kooskõlas VangS § 651 lg-ga 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41,43, 46 ja 48 kohaldamist. Samuti Justiitsministri poolt 07.02.2007 vastu võetud kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra § 5 lg 3 p 3 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada kartserisse paigutamise ajaks. Lähtudes eeltoodust oli vastustajal diskretsiooniõigus, mida kasutades saaks ta oma äranägemisel vabastada kinnipeetavat töökohustusest kartseris viibimise ajal. 7.3 05.12.2011 Riigikohtu halduskolleegium haldusasja nr. 3-3-2-41-11 otsuse p-s 26 leidis, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust. Kinnipeetava töötamine väljaspool vanglat on võimalik ainult VangS § 22 alusel antud soodustuse korras. Eelpool toodud põhjendustel pole kartserikaristust kandval kinnipeetaval vanglasisest ega vanglavälist liikumisvabadust ega õigust saada VangS § 22 alusel antavat soodustust.
15. Vastustaja leiab, et nimetatud otsuse p-s 26 käsitles Riigikohus ekslikult kinnipeetava vanglas töötamise kohustust soodustusena, millega vastustaja nõus ei ole. 8.1 Kohus ei toeta vastustaja arvamust ning leiab, et Riigikohtu poolt võetud seisukoht annab alust arvata, et VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava töötamise kohustus vanglas puudub kartseris viibimise ajal, kuna kartserisse paigutamisega VangS § 651 lg-st 3 tulenevalt kaasneb kinnipeetaval vanglaterritooriumil liikumise piirang. Riigikohus tegi küll järelduse kaebaja töö saamise õiguse osas väljaspool vanglat, kuid on ka selgesti öelnud, et töötamine vanglas on võimalik ainult liikumisvabadust omaval kinnipeetaval, mida kartseris viibimise ajal kinnipeetaval ei ole.
16. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikule korraldusele. 9.1 Vastustaja leiab, et korralduse õigusvastasus ei vabasta isikut kohustusest korraldusele alluda ning viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009 lahendi nr. 3-3-1-103-06 p-le 14, milles Riigikohus asus seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kui hiljem menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. 9.2 Sellest tuleneb, et vanglaametniku korralduse seaduslikkusest eeldatakse. Kinnipeetav on kohustatud seda täima, ehkki peab seda mingil põhjusel õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks. Kinnipeetav võib siiski täitmata jätta üksnes ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti. 4 3-12-269 9.3 HMS § 63 lg-st 2 tulenevalt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. 9.4 Kohus nõustub vastustajaga selles, et vanglaametniku E. Seier´i poolt kaebajale antud korraldus, asuda tööle, ei vasta HMS § 63 lg-s 2 loetelud tühise tunnustele. Seega oli kaebaja kohustatud korraldust täitma. Kohus leiab, et halduskohtumenetluses vanglaametniku korralduse õigusvastaseks tunnistamine ei vabasta kaebajat vastusest korralduse allumata jätmise eest. Kohus küll käesoleva otsuse p-s 9.1 leidis, et kartseris viibimise ajal puudub kinnipeetaval töökohustus ning valvuri korraldus ei ole Riigikohtu seisukohaga kooskõlas, kuid on seisukohal, et antud korralduse hilisem õigusvastaseks tuvastamine ei saa olla toime pandud distsipliinirikkumisel süüd välistavaks asjaoluks. Kinnipeetava poolt seadusega määratud kohustuste täitmine vanglas on vaidlematult distsipliini säilitamise alus, mille puudus mõjutab otseselt ka vangla julgeolekut. Järelikult, kui kinnipeetav ei allu vanglaametniku korraldusele, on see vangla julgeolekule ohtlik. Lähtudes ülevaltoodust, jõuab kohus järelduseni, et vanglaametniku korraldusele allumata jätmise korral alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust õiguspäraselt.
17. VangS § 11 lg 1 kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 10.1 HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 10.2 22.12.2011 käskkirja nr. 6-3/2293-D andis välja peaspetsialist-üksusejuhi ülesannetes A. Anslan, kes oli käskkirja väljaandmise ajal kooskõlas VSKE §-ga 15 pädev määrama distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristus oli määratud 22.12.2011 seisuga kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja poolt distsipliini rikkumine on tõendatud valvur E. Gandšu ettekandega nr.
18. Kaebajat teavitati alustatud distsiplinaarmenetlusest, menetluse käik on protokollitud, distsiplinaarkaristuse määramine on käskkirjaga vormistatud ja kaebajale kätte toimetatud. Kaebajale anti selgituse andmise võimalus, mis tema poolt oli ära kasutatud. Kaebaja teistkordselt eiras vanglaametniku tööle asumise korraldust, millega näitas oma negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglateenistuse ametnikusse. Kaebajat on varem distsiplinaarkorras karistatud vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi. Seega arvestades, et sama distsipliinirikkumine on teistkordselt toime pandud ning see, et varasem karistus 30-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ei mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, siis valitud distsiplinaarkaristuse liik 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega on toime pandud rikkumisega proportsionaalne, kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning soodustab rikkumise toimepaneja suunamist õiguskuulekale käitumisele. 10.3 Lähtudes eeltoodust, jätab kohus D. P kaebuse rahuldamata.
19. Menetluskulud. 5 3-12-269 11.1 Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja. Kohtunik 6