) § 179 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
lg 1 peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab eestkostja.
p 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Perekonnaseaduse (
) § 187 p 1 alusel ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja ega punkt 4 alusel sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on kohus käsitlenud Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse ekinnistusraamatu andmebaasis olevad andmed kinnistu, asukohaga XXX, Pärnu linn kinnistusosakonna registriosa number XXX, kohta. Elektroonilise kinnisturaamatu registriosa II jao kohaselt kuulub kinnistu KT(isikukood XXX) - ½ kaasomandiosast ja RM (isikukood XXX) – ½ kaasomandiosast. KT on nimetatud kinnistu kaasomanik ½ mõttelises osas alates 13.11.2002.a. Tehingu aluseks on olnud 11.09.2002.a pärimisõiguse tunnistus ja kinnistamisavaldus. 2 Kohtuasi 2-12-14809 Kinnistusregistri III jaos on märkus, et järelpärijaks on KT(isikukood XXX), kellele läheb pärand üle eelpärija surma päevast arvates (kanne nr 1) ja märkus, et eelpärijal on õigus pärandit vabalt käsutada ilma igasuguste piiranguteta, mis seaduses eelpärijale on ette nähtud (kanne nr 2)., IV jaos kanded puuduvad
kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on
Kohus määras menetluse ajaks eestkostetavale riigi poolt esindajaks advokaadi. KTesindaja riigi õigusabi korras advokaat Aavo Aadli, kes esitas 10.05. 2012.a kohtule kirjaliku seisukoha, kus leidis järgmist: Avalduse kohaselt soovib avaldaja saada kohtu nõusolekut, et võõrandada puudutatud isikule kuuluv ½ suurune mõtteline osa kinnisasjast registriosa numbriga XXX, mille katastritunnus on XXX, mille sihtotstarve on elamumaa 90% ja ärimaa 10%, mille pindala on 3135 m2 ning mis asub aadressil XXX Pärnu linn. Vestluses avaldajaga selgus, et kinnistul paikneb väga vana elumaja, mis vajab kapitaalset remonti, eriti katus ja vundament. Majas elab kinnistu kaasomanik RM. Kumbki omanikest ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline suuremahulisi kapitaalseid remonttöid rahastama, mistõttu kinnistule on juba pikemat aega otsitud ostjat. Käesolevaks ajaks on leitud ka ostja, kes on valmis kogu kinnistu omandama 80 000 euro eest. Avaldaja väitel soovib ka RM oma kaasomandiosa võõrandada. Puudutatud isik avaldas oma esindajale, et ta on nõus XXX asuva kinnistu võõrandamisega 80 000 euroga, millest tema osa oleks siis 40 000 eurot. Puudutatud isik ei soovi kinnistut ise kasutusse võtta, kuna ta ei seo oma elu Pärnu linnaga. Puudutatud isik plaanib pärast 18-ne aastaseks saamist ja gümnaasiumi lõpetamist kasutada saadavat raha õppimiseks kõrgkoolis ning eluaseme omandamiseks. Puudutatud isiku esindaja on seisukohal, et kinnistu turuhinnaga võõrandamisega puudutatud isiku huve ja õigusi ei kahjustata, kui müügist saadud raha paigutatakse krediidiasutusse puudutatud isiku nimel võimalikult turvaliselt ja kasumlikult. Vestluses avaldajaga ning puudutatud isikuga selgus, et kinnistu müügist saadavat raha ei ole vaja puudutatud isiku ülalpidamiseks ega ka muudeks jooksvateks kuludeks, mistõttu on allakirjutanu arvates õigustatud raha paigutamisel teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut (
Puudutatud isikule menetluses määratud esindaja on seisukohal, et nõusoleku andmine puudutatud isikule kuuluva kaasomandiosa võõrandamiseks vastab puudutatud isiku huvidele. 3 Kohtuasi 2-12-14809 Kose vald Kose Vallavalitsuse kaudu esitas kohtule 10.05.2012.a oma arvamuse, mille sisu oli järgmine. Alates ajast, mil KT sai eelpool nimetatud ½ kinnistu omanikuks on vanavanemad hea hoolsusega valitsenud seda kinnisvara. Vanavanemad ei ole kasutanud KT kuuluvat kinnistud omakasupüüdlikult. Kose Vallavalitsus on seisukohal, et kinnisvara võõrandamisel, tuleb müügihinnast saadud raha paigutada KT isiklikule kontole selliselt, et seda oleks võimalik suurendada, et tulevikus oleks puudutatud isikul võimalus seda raha kasutada vastavalt vajadusele, kas kõrgharidusse omandamiseks või soovi korral omaette elamispinna ostmiseks. Kohus on menetlusosalised ära kuulanud. Avaldaja SK kinnitas kohtunikule telefonilisel ärakuulamisel 14.05.2012, et ta jääb avalduse juurde ning palub see rahuldada. Avaldus on esitatud alaealise eestkostetava KT huvidest lähtuvalt. Kohus on kirja teel ära kuulanud alaealise KT, kes kohtunikule saadetud e-kirjas avaldas, et tema on nõus, et temale kuuluv 1/2 kinnistust asukohaga Jaama tänav 1 Pärnu linnas, millise ta omandas pärimise teel, võõrandatakse turuhinnaga. Kohtumääruse põhistus
lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.
kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on
Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajatele tuleb anda nõusolek oma eestkostetava KT nimel tehingu tegemiseks. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldaja – SK seaduslik esindaja, kellele kuulub tema eestkostetava KT isiku- ja varahooldusõigus, võib müüa KT kuuluva kinnistu ½ kaasomandist, kuid peab müügist saadud 4 Kohtuasi 2-12-14809 raha, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud, paigutama krediidiasutuses hoiuvõi väärtpaberikontole KT nimele. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetava huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.