Obsah (4)

§ 386§ 162§ 173§ 174

2-10-12542 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-

§-ile 6 käesolevas asjas kohaldamisele 05.04.

1. a. kehtima hakanud täitemenetluse seadustik (TMS). Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi 8 täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et täiteasjas nr 035/2010/421 on täitemenetlus alustatud kostja (sissenõudja) avalduse ning 04.05.
2. a. JTM, MK , AS Eesti Krediidipank js AS SEB Eesti Ühispank (uus ärinimi AS SEB Pank) vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi loovutamise, hüpoteegikande muutmise, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingute ning 09.08.
3. a. AS SEB Eesti Ühispank (uus ärinimi AS SEB Pank) ja MK vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõuete muutmiseks, alusel. Seega on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepped, mille puhul on võlgnik allunud kohesele sundtäitmisele ning millest tulenevaid nõudeid on võimalik pöörata sundtäitmisele ilma seda kohtulikult või muul viisil tunnustamata (TMS § 2 lg 1 p 19). Kohus märgib, et kuna ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning eesmärgiga tagada võlgnikule efektiivsem õiguskaitse, on Riigikohtu praktika tunnustanud võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka kuni 05.04.
4. a. kehtinud redaktsioonis TMS § 221 lg-s 1 loetlemata põhjustel, antud juhul asjaolu tõttu, et sissenõudja poolt sundtäitmisele esitatud nõude aluseks olev täitedokument on osaliselt tühine, mistõttu sundtäimisele võetud nõuet ei ole algusest saadik hageja suhtes tekkinud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. jaanuari
6. a. otsuse nr 3-2-1-134-07 p 11). Seega on pooltevaheline põhiline vaidlusküsimus, kas hüpoteegi seadmise kokkuleppe aluseks olev tagatiskokkulepe kehtib.
7. Menetluse käigus on hageja muuhulgas väitnud, et peab end vaieldavas tehingus tarbijaks. Kuivõrd vaidlusalune kokkulepe on sõlmitud 09.08.
8. a, tuleb käesolevas asjas kohaldamisele tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) ja võlaõigusseadus. Kohus leiab et hageja ei ole VÕS § 34 mõttes tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et hageja korteriomandile seatud hüpoteegiga tagatud 12.12.
9. a. AS SEB Eesti Ühispank (uus ärinimi AS SEB Pank) ja OÜ A vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel tekkinud kohustus oli võetud OÜ A kinnistu ostmiseks, osaühingu majandustegevuse laiendamise eesmärgil. Seega sõlmis hageja vaadeldava lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna hageja ei ole tarbija, siis vastutab tema kinnisasi kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-ga 1 kokkuleppe kehtivusel juhul, kui võlgnik rikub laenulepingu järgset raha tagasimaksmise kohustust.
10. Hageja on tuginenud ka asjaolule, et vaidlusaluse tagatiskokkuleppe sõlmimisel valmistas lepingu, millega määrati kindlaks tagatavad nõuded, ette kostja ning tagatiskokkuleppe sisu pooled eraldi läbi ei rääkinud. Kostja väitel on notariaalselt tõestatud kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõuete muutmiseks poolte vahel läbi räägitud ja eraldi kokku lepitud. Notar on tõestanud ja valmistanud ette lepingu teksti, mis arvestab poolte soove – käesoleval juhul hageja ja kostja soovi muuta seatud 9 hüpoteekidega tagatavaid nõudeid. Seega on poolte vahel vaidlus, kas kõnesolev tagatiskokkuleppe on kvalifitseeritav VÕS § 35 mõttes tüüptingimusena. Kohus möönab, et vaadeldava kokkulepete puhul võib tõusetuda küsimus, kas sellist kokkulepet saab käsitleda VÕS § 35 järgi tüüptingimusena (vt nt Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 244 lk). VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega ei pea tüüptingimus olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes. Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.
11. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-150-06 väljendatud seisukoha järgi on VÕS § 35 lg-st 1 ja VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt tüüptingimuse tühisuse regulatsiooni eesmärgiks kaitsta lepingupoolt, kelle suhtes on kasutatud eelnevalt välja töötatud ja läbi rääkimata lepingutingimust, mis esitatakse poolele sellistel asjaoludel, et tal pole võimalik läbirääkimisi pidada ja tingimuse sisu mõjutada, ebamõistlikult kahjustavate lepingutingimuste eest. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selle sätte mõtte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alustel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Kuna hageja soovis, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, pidi ta esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, s.t lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik). Hageja on väitnud, et kostja kasutab temale teadaolevalt samasuguse sõnastusega tagatiskokkuleppe tingimust enamustes tagatiskokkulepetes, et tal puudus võimalus kostjaga kokkuleppe tingimuste üle läbi rääkida ning notar talle tagatiskokkuleppe sõlmimise õiguslikke tagajärgi ei selgitanud, kuid ei ole osundatud asjaolusid tõendanud. Hageja on vande all seletanud: „…//Notari juures lepingut sõlmides notar mulle ei selgitanud, mis on tagatislepingu tagajärjed…//Hiljem notari juures lugesin tagatiskokkuleppe läbi, seal võis olla nii, et arvatavasti juhiti mu tähelepanu notari juures kõrvale. Notar minu mäletamist mööda tervet lepingut ette ei lugenud. Ma ei mäleta, kas olin sellega nõus, et notar ei loeks tervet lepingut ette.“ Samas on kokkuleppeosalised vaidlusaluse notariaalselt tõestatud kokkulepe p-s 2.3 avaldanud ja kinnitanud, et nad on kõikide käesolevas kokkuleppes viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud nende sisust ning nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist notari poolt ega lisamist käeolevale kokkuleppele. Kokkuleppe p-is 4 sisalduvad notari selgitused (tl 56-67). Osundatu ei võimalda teha järeldust, et notar oleks jätnud täitmata oma tõestamisseaduse § 18 lg-s 1 sätestatud 10 ametist tuleneva selgitamiskohustuse. Samuti on hageja vande all seletanud: “//…mõte on selles, et kliendihalduriga räägitu oli teine ja füüsiline leping, mis välja ilmub, on teine…//..Kliendihaldurite poolt räägitud ja lepingute tegijate poolt tehtud kokkulepe ei lähe kokku…//…Kliendihalduritega sõlmitud erinevad suulised kokkulepped erinevad paberitel olevatest kokkulepetest. Kokkulepe sõlmitakse nii, et kõigepealt lepitakse asjad kokku ja siis vormistatakse. Kui on suuliselt kokku lepitud, siis eeldan, et see kehtib ja seda ei muudeta. Tõeline kokkulepe käib pangas suuliselt läbirääkimiste teel ja kirjalik leping vormistatakse tagantjärgi erinevate inimeste poolt mitte kliendihalduri poolt ja sealt tekivadki vastuolud“. Hageja seletusest nähtub, et poolte vahel toimusid läbirääkimised ja ei ole tõendamist leidnud, et hagejal puudunuks võimalus notarile oma tegeliku tahte avaldamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta, et kostja kasutab temale teadaolevalt vaidlusaluse kokkuleppega samasuguse sõnastusega tagatiskokkuleppe tingimust enamustes tagatiskokkulepetes. Seega, et kohus saaks kontrollida vaidlusaluse kokkuleppe kui tüüptingimuse lubatavust VÕS § 42 järgi, tulnuks hagejal esitatud asjaoludel tõendada, et tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik. Kohtu hinnangul ei ole antud asjaolud käesolevalt tuvastamist leidnud. Eeltoodud põhjendusel kontrollib kohus vaidlusaluse tagatiskokkuleppe kehtivust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel.
12. Vastavalt kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud TsÜS §-ile 86 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi võimaldab osundatud säte kohtul hinnata, kas esitatud asjaoludel ei tohiks vaidlusalune kokkulepe olla kehtiv vastuolu tõttu ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega ja ka õigusdogmaatikas prevaleerivate printsiipidega (vt nt Kuurberg, M.. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud, Tartu Ülikool, 2004). Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
13. mai
14. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-01). Seega saab tehingu heade kommete vastasus tuleneda koguhinnangust tehingule, pidades silmas tehingu sisu ja lisaasjaolusid ning ka asjaosaliste ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Hinnangu andmisel on oluline tehingu tegemise aeg. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et 09.08.
15. a. AS SEB Eesti Ühispank (uus ärinimi AS SEB Pank) ja MK vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe hüpoteekidega tagatud nõuete muutmiseks p-is 3 sisaldub kokkulepe järgmises sõnastuses: “Kokkuleppeosalised on kokku leppinud, et käesoleva kokkuleppe p-is 1.
16. nimetatud hüpoteekidega on tagatud lisaks olemasolevatele nõuetele kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku ja/või OÜ-u A (reg kood XXX) vastu, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest ning muudatustest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuetest.“ Seega tagab osundatud kokkuleppe kohaselt hageja kinnisasjale seatud hüpoteek ka tulevikus tekkivaid kostja nõudeid kolmanda isiku vastu, mis on AÕS § 279 lg 3 järgi lubatud. Hageja hinnangul on tagatiskokkulepe heade kommetega vastuolu tõttu tühine, sest kokkuleppe mittepiisav määratletus piirab ebamõistlikult hageja majandusvabadust ja edasist toimetulekut ning ta ei olnud teadlik oma kinnisasja vastutuse ulatusest. 11 Kohus on kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et 10.06.
17. a. sõlmiti AS SEB Eesti Ühispank (uus ärinimi AS SEB Pank) ja OÜ A vahel laenuleping nr XXX, millega AS SEB Pank laenas OÜ-le A 2 000 000 krooni ja mille on OÜ A nimel allkirjastanud OÜ A juhataja MK. Hageja väitel soovis ta oma korteriomandile hüpoteegi seadmisega anda kostjale tagatise kostja ja OÜ A vahel 10.08.
18. a sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on sõlminud vaidlusaluse tagatiskokkuleppe huvist endaga seotud äriühingu majandustegevuse vastu. Seega oli hageja eesmärk vaidlusaluse tehingu tegemisel arendada endaga seotud äriühingu majandustegevust ning kostja nõustus eesmärgi täitmiseks andma äriühingu kasutusse raha tingimusel, et kohustuste täitmine on piisavalt tagatud. Antud juhul on hageja antud eesmärgi realiseerumiseks, teinud notari poolt tõestatud tahteavalduse, mille sisuks on tahe taluda juhul, kui OÜ A jätab kostjaga sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevad kohustused täitmata, kohustuse täitmist hageja kinnisasja arvelt. Selliselt oma vabalt kujunenud tahet avaldades, pidi hageja teadma, et kostja ja hagejaga seotud kolmanda isiku vahel on laenusuhte tekkimine võimalik just sellisel tingimusel. Kohtu hinnangul ei ole kokkuleppe eesmärk heade kommetega vastuolus, sest nüüdisaja majandus- ja äritegevuse praktikas ei ole ebaharilik, et äriühinguga seotud isikud, nt juhatuse liikmed annavad äriühingute kohustuste täitmise tagamiseks isiklikke või esemelisi tagatisi. Hageja heidab kostjale ette, et ta on OÜ-ga A laenulepingute sõlmisega, millega laenas viimasele 2 000 000 krooni ja seejärel 5 500 000 krooni, teadlikult tekitanud olukorra, kus hageja eluasemele algselt sellesama eluaseme soetamiseks võetud laenu tagatiseks seatud hüpoteegid hakkasid tagama laene, mille summa oli kordades suurem kui hüpoteekide summad kokku. Olukorras, kus kostja soovib täitemenetluses müüa ära hageja korteriomandi OÜ A laenu katteks, oleks kostjal alus hagejaga sõlmitud korterilaenulepingu ülesütlemiseks seetõttu, et laen ei ole enam nõuetekohaselt tagatud, mis seaks hageja majanduslikult väljapääsmatusse olukorda. Nagu kohus on eelnevalt kohtuotsuse käesolevas punktis märkinud ja kohus nõustub selles osas hagejaga, et vaidlusaluse kokkuleppe tühisust vastuolu tõttu heade kommetega tuleb hinnata kokkuleppe sõlmimise aja seisuga. Hageja ise väidab, et soovis oma korteriomandiga tagada OÜ A 2 000 000 krooni suurust laenukohustust kostja ees. Hageja on vande all antud seletuses avaldanud: “…09.08.
19. a. notariaalselt tõestatud tagatiskokkuleppega soovisin anda nõusoleku, et mu korter tagaks 2-miljoni kroonist OÜ A laenu. Selle sisu oli selline, et kui ma ei suuda laenu tagasi maksta, siis võib ka korteri panga kasuks kaotada. Sain aru, et minu korteriomand tagab OÜ A kohustusi laenuperioodil.“ Seega saabunuks ka antud laenukohustuse mittetäitmise korral OÜ A poolt tagajärg, mille puhul hagejal tulnuks taluda kohustuse sundtäitmist oma kinnisasja arvelt ning ka sel juhul võinuks eelduslikult tekkida olukord, kus esineks alus pooltevahelise kodulaenulepingu kostja poolt ülesütlemiseks ning millele järgnenuks hageja jaoks võimalikud majandusraskused. Hageja seletustest saab teha järelduse, et ta oli osundatud riski kaalunud ja sellega arvestanud ning huvist endaga seotud äriühingu majandustegevuse arendamise vastu avaldanud autonoomselt tahet, mida on notar tahteavalduse tõestamise käigus kontrollinud, tagada oma kinnisasjaga äriühingu kohustusi tahteavalduses sisalduval viisi. Kuna hagejat ajendas soov saada endaga seotud äriühingu tegevuse arendamiseks rahalist ressurssi, ta oli teadlik tagatise andmise õiguslikest tagajärgedest ning isikuna, kes on ettevõtja ja ettevõtte tegevjuht, tegutsedes eelduslikult käibes vajaliku hoolsusega pidas võimalikuks tehingu tegemist sellistel tingimustel, siis tuleb seda 12 pooltele siduvaks pidada ning see ei saa olukorra muutumise tõttu muutuda heade kommete vastaseks. Eeltoodud põhjustel ei muuda asjaolu, et pärast tehingu tegemist võttis OÜ A nii 2 000 000 krooni suuruse laenukohustuse (iseenesest sõlmiti ka antud kohustuse aluseks olev 10.08.
20. a laenuleping pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist) kui ka 5 500 000 krooni suuruse laenukohustuse, vaidlusalust tagatiskokkulepet heade kommete vastaseks. Asjas ei ole ka tõendamist leidnud, et hagejal puudus OÜ A seadusliku esindajana, kostja ja OÜ A vahel 12.12.
21. a. laenulepingu sõlmisel võimalus mitte nõustuda laenulepingu tingimustega ja keelduda lepingu sõlmimisest. Kohus on tuvastanud, et kostja töötaja on 07.12.
22. a. saatnud hagejale e-kirja, milles avaldab, et OÜ-le A kinnistu ostmiseks laenu andmise tingimuseks on muuhulgas, et laenu jääb automaatselt lepinguid muutmata tagama juba sõlmitud hageja korteriomandile seatud hüpoteegid. Seega ei ole veenvad hageja väited, et teda ei teavitatud antud tingimusest või et eksisteeris kokkulepe tagatiskokkuleppe sõlmimiseks tulevikus (tl 169). Pooltel ei ole vaidlust, et laenuleping on sõlmitud ning et antud lepingut asuti täitma. Seega on oluline, et lepinguvabaduse raames on hagejal võimalus olnud otsustada, kas leping sõlmida. Arvestades eeltoodut ning samuti õiguskindluse põhimõtet, puudub kohtu hinnangul esitatud asjaoludel õigustus vaidlustada tehingut siis, kui saabub kohustuse täitmise hetk.
23. Hageja leiab, et vaidlusalune tagatiskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest ei ole kaitstud omaniku huvi olla kindel kinnisasja vastutuse ulatuses, kuna vaidlusaluse kokkuleppe puhul ei ole kinnisasja omanikul mistahes selgust, milliseid nõudeid ja millise ajaperioodi vältel kinnisasi tagab. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et nii 10.08.
24. a. AS SEB Eesti Ühispank (uus ärinimi AS SEB Pank) ja OÜ A vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX, millega AS SEB Pank laenas OÜ-le A 2 000 000 krooni kui ka 12.12.
25. a. sõlmitud AS SEB Eesti Ühispank (uus ärinimi AS SEB Pank) ja OÜ A vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX, millega AS SEB Pank laenas OÜ-le A 5 500 000 krooni, on OÜ A nimel allkirjastanud OÜ A juhatajana hageja. Kohus on ka tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on sundtäitmisele esitatud 12.12.
26. a. kostja ja OÜ A vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev nõue. Seega oli, või vähemalt pidi hageja olema OÜ A juhatajana teadlik kohustuse ulatusest, mille osas tema kinnisasi nende täitmise eest vastutab ning mille arvelt kostja käesolevalt sundtäitmist nõuab. Kohtu hinnangul võiks vaidlusalune tagatiskokkulepe käsitletud põhjusel kahjustada hagejat kui kolmandat isikut, kes on kostja suhtes võlgnikuks, tulenevalt nendevahelisest tagatislepingust juhul, kui laenulepingu pooleks olev isik on võtnud tagatislepinguga hõlmatud kohustusi ilma hageja teadmata.
27. Hageja tugineb alternatiivselt alusele, mille kohaselt on sundtäitmine vaidlusaluses täiteasjas lubamatu, sest kostja käitumine täitemenetluses on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt riigikohtu poolt väljendatud seisukohale saab hea usu põhimõtte alusel piirata erandkorras subjektiivsete õiguste kasutamist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28. aprilli
29. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-35-07, p-d 18 ja 19). Hageja on tuginenud ka sundtäitmisele nimetatud vastuväidet esitades asjaoludele, mis on esitatud ka vaidlusaluse tagatiskokkuleppe alusena. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et hageja kinnisasi vastutab lisaks sundtäitmisele esitatud nõude täitmise eest ka teis(t)e kohustus(t)e (antud juhul hageja enda) täitmise eest, pidada kostja käitumist TsÜS § 138 tähenduses hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ning seega sundtäitmise lubatavust kõrvaldavaks, kui sissenõudjal on täitedokument, millest tulenevalt on tal õigus antud kinnistu arvel oma nõude rahuldamist nõuda. Hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks saaks lugeda juhtumi, kui kostja, kasutades ära oma õiguspositsiooni, teostaks oma õigust sundtäitmise alustamiseks näiteks olukorras, kus täitmisele esitatud 13 nõue oleks võrreldes kinnisasja väärtusega ebaproportsionaalselt väike. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on kostja suhtes algatatud täitemenetlus 5 025 251.75 krooni sissenõudmiseks ning hageja väitel on sundtäitmise esemeks oleva korteriomandi väärtus ka hüpoteegisummast madalam, mistõttu ei ole alust järeldada, et kostja kasutaks oma õigust sundtäitmisele antud kinnisasja arvelt hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
30. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka Harju Maakohtu 25.03.
31. a. määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr 035/2010/421 täitemenetlus peatada (

§ 386lg 4)].

13.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 2).

Kaija Kaijanen Kohtunik 14