← Eesti

2-11-5109/11

Obsah (4)§ 71§ 72§ 74§ 80

2-11-5109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-5109 Ts

) 70 lg 3 kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 71

lg 1 alusel kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

§ 71

lg 3 sätestab, et kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi.

§ 72

lg 3 kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

§ 72

lg 5 alusel kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

§ 74

lg 1 järgi kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

§ 80

lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Puudub vaidlus, et kostja detsembris 2005 lammutas elamu XXX maja trepikojas oleva panipaikkapi, kus hageja esindaja selgituse kohaselt olid korteriühistu koristusvahendid ja kostja ühendas vastava ruumi enda korteriomandi reaalosaga. Kohtule ei ole esitanud tõendeid, et kostjal oli selleks teiste korteriomanike ehk kaasomanike luba, mistõttu on kostja hõivanud korteriomanike kaasomandi omavoliliselt. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid, mis alusel kostja hõivas nimetatud kaasomanike osa ja ühendas vastava ruumi enda korteriomandi reaalosaga. Seega on kostja kahjustanud teiste kaasomanike huve, mistõttu tuleb kostjal taastada endine olukord ning lõpetada omavoliline kaasomandi osa hõivamine. Väärad on kostja väited, et korteriühistul ei ole õigust esitada kostja vastu vastavasisulist nõuet. Riigikohus on oma lahendi punktis 15 teises lõikes kohtuasjas 3-2-1-85-07 märkinud, et: „Asjakohane ja õige on ringkonnakohtu seisukoht, et korteriühistul kui oma liikmete (korteriomanike) ühiste huvide esindajal on õigus esitada korteriomanike valduse kaitseks hagi. Kolleegium on

  1. juuni
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-176-04 leidnud, et kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Korteriomanike õiguste rikkumine võib seisneda ka korteriomandite reaalosade hulka mitte kuuluvate ruumide ebaseaduslikus valdamises, mis ei ole saadud omavoli rakendamise teel. Sellisel juhul on korteriühistul õigus esitada vindikatsioonihagi korteriomanike kaasvalduse kaitseks. Korteriühistu poolt korteriomanike kaitseks hagi esitamine ei sõltu sellest, kas korteriomanike õigusi rikub keegi korteriomanikest või kõrvaline isik.“ Lisaks on andnud ülejäänud korteriomanikud korteriühistule volikirja (tl 80) enda esindamiseks. 5 2-11-5109 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud kostja poolt teiste korteriomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandi omavoliline hõivamine mistõttu hagi kuulub rahuldamisele ja kostjal tuleb taastada endine olukord ning lõpetada omavoliline kaasomandi hõivamine. Menetluskulud
  3. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.