lg 1 lsst 3 ning kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressi määra alusel, so 27,14% aastas. Hageja arvestab viivist üksnes tähtaegselt tagastamata krediidisummalt ega võta viivise arvestamisel aluseks muid lepingujärgseid võlgnevusi. Viimane laekumine vaidlusaluse lepingu katteks toimus 09.08.2010.a., seega ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud pika aja jooksul. Arvestades kohustuse suurust ning maksete mittelaekumise pikka perioodi (al 09.08.2010 kuni 29.12.2011), ei ole viivise vähendamise taotlus põhjendatud. Hageja leiab, et intressi nõue on seaduslik ja intressi vähendamise taotlus ei ole kostja poolt põhjendatud ega saa kuuluda kohtu poolt rahuldamisele. Tulenevalt
Hageja ja kostja on krediidilepingu nr XXXkokkuleppe nr 1 kohaselt leppinud kokku, et kostja tasub hagejale krediidilt intressi 27,14% aastas ja seega tuleb kostjal tasuda intressi vastavalt kokkuleppele. Kuna hageja ütles kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles 23.07.2009.a., siis
lg 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, so kuni 23.07.2009.a. Lepingu ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress 19 037,7 kr ehk 1 216,73 eurot. Kostja ei ole kuidagi põhjendanud ega tõendanud miks peaks hageja intressi nõuet vähendama. Hageja on valmis sõlmima kostjaga kompromisslepingu mõistlikel tingimustel. Hageja on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega, kui otsus tehakse kostja kahjuks, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuistung 17.01.2012 ning võimalik kompromissi saavutamine 17.01.2012 toimunud kohtuistungil peavad pooled võimalikuks kompromissi sõlmimist. Hageja on nõus kompromissi sõlmimisel vähendama viivist ja kostja poolt tasumisel kuuluv viivis oleks 2 736,09 eurot. Kohus annab pooltele tähtaja 10.01.2012 kompromissi 4 sõlmimiseks. Pooled kompromissi saavutanud ei ole. 19.01.2012 teatas hageja kohtule, et kostja ei olnud nõus allkirjastama kompromisslepingut hageja poolt väljapakutud tingimustel mh viivise vähendamisega 25% ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et BIGBANK AS hagi EL vastu võlgnevuse 9 231,95 euro ja viivise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitatud kohtule hagiavalduse lähtuvalt lepingust nr XXX ja selle raames sõlmitud kokkuleppest nr 1 tulenevate kohustuste mittetäitmisest. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu nr XXX ning nimetatud lepingu raames kokkuleppe nr 1. Kohus jätab kostja vastuväited tähelepanuta selle kohta, et krediidileping nr XXX, ja XXX on tühised. Käesoleva tsiviilasja esemeks on tarbijakrediidileping nr XXX ning nimetatud lepingu raames sõlmitud kokkulepe nr 1. Tehingute tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate tehingu tühisuse eelduste täitmine, st tühistamise aluse esinemine ning tühistamise formaalseks eelduseks on TsÜS § 99 sätestatud õigeaegse tühistamisavalduse tegemine. Nimetatud eeldused täidetud ei ole ja kohus jätab kostja vastuväite lepingu nr XXX tühisuse kohta tähelepanuta. Kostja on eelpool nimetatud krediidilepingule, kokkuleppele nr 1 ja maksegraafikule alla kirjutanud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel 17.10.2008 tarbijakrediidilepingu nr XXX raames sõlmitud kokkuleppe nr 1 alusel on hageja andnud kostjale laenu 5 408,66 eurot (tl 14).
lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuste rikkumise korral muu hulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohtul esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja rikkus kokkulepet nr 1, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 18.06.2009 tegi hageja kostjale kirjalikus vormis lepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 25). Kuivõrd kostja lepingust tulenevat kohustust ei täitnud, ütles hageja 23.07.2009 lepingu üles.
5 Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokkuleppes nr 1 kokku leppinud intressimääras 27,14% aastas. Intresse on arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni. Intressi vähendamine ei ole põhjendatud ja on tõendamata. Seega tuleb kostjalt välja mõista intress summas 1 216,73 eurot.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,14% võlgnetavalt summalt aastas.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg 1 alusel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium märgib täiendavalt, et välistatud ei ole
lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine
Kohus on seisukohal, et pooled on lepinguga kokku leppinud intressimääras 27,14% aastas ning eeltoodust tulenevalt kohaldub nimetatud viivise määr. Tulenevalt hageja poolsest vastutulekust kostjale nii 17.01.2012 toimunud kohtuistungil kui ka kohtule 19.01.2012 esitatud seisukohast vähendada viiviseid, leiab kohus, et on põhjendatud vähendada hageja poolt arvestatud viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2 271,18 eurot ning kohus vähendab viivist 25%, so summas 567,80 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 1 703,38 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Pooled on lepingu üldtingimuste punktis 6.6 leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale võla sisse nõudmisega seotud kulud. Pooled on lepingus nimetatud kulude osas kokku leppinud ning tulenevalt üldtingimuste p 6.6 ja 5.3 tuleb nimetatud kulud summas 345,12 eurot. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostja suhtes rahuldada 5 398,92 eurot tagastamata krediidisumma, 1 216,73 eurot intressi, ning 345,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude osas. Viivise nõue tuleb osaliselt rahuldada ning kostjalt välja mõista viivis summas 1 703,38 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 664,15 eurot. TsMS § 67 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 27,14% aastas põhinõudelt 5 398,92 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 6 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lukiina Vismann kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.